Saturday, December 24, 2011

Brasiilia, Iguazu Falls, päev 284


  Igauzu ehk pärismaalaste keelest tõlgituna '' Suur Vesi '', asub Argentiina ja Brasiilia vahel. Ühtlasi on nende vahelt liikuv Iguazu jõgi jällegi piiriks kahe riigi vahel.  Igauzu falls on suur jugade kompleks, mis on üks maailma suurimaid jugasid, oma jugade rohkuse poolest vaieldamatu number üks. Jugade kompleks koosneb 275 joast, mis asub 2,7km pikal kuristikulisel äärel.

Thursday, December 22, 2011

ristiläbi Lõuna Ameerika Buenos Aires - Porto Seguro, päev 280

  Kaks linna ,kahes eririigis. Mõlemad asuvad erinevates kontinendi nurkades. Linnade vahel asub tuhandeid kilomeetreid ning Paraguay riik.  Võtan ette suure eesmärgi sõita ühest Lõuna Ameerika otsast teise. Teekond on distantsilt väga pikk ning ettearvamatu. Paraku tuleb ohverdada palju väärtuslikku aega bussisõitudele, isegi jõulud tuleb ära anda bussis sõites. Arvatavasti kulub selleks ligi nädal, et jõuda Port Segurosse. Alustasime teekonda 20. detsembril.

Tuesday, December 20, 2011

Vahepeatus Doha müsteerium, 278


  Eile sõitsime lennukiga maha üle 12000km, milleks kulus 17 tundi. Vahepeatustena islami riigis Katar, kus vahetasime lennukit. Katar minu üllatuseks kujunes olema väga , sõna otses mõttes väga rikas naftariik. Linna sisse ma just ei läinud, aga lennuki sees olles video klippidelt ning Nami jutu põhjal on Katar väga jõukas.
  Peatusime Katari linnas nimega Doha. Lennujaam jättis väga korraliku ning kauni mulje. Lennukilt maha astudes ootas ees buss, mis tassis rahvamassi erinevatesse terminalidesse. Olenevalt piletist tuli valida õige terminal.

Sunday, December 18, 2011

Lõuna Ameerika, päev 277

  On aeg avada uus lehekülg minu elus ja suubuda tundmatusse Lõuna Ameerikasse. Lõuna Ameerikast piirduvad minu teadmised ,vaid jalgpalliga. Kuna olen ise jalgpalli jälgija ,siis tean ,et parimatest parimad tulevad just Lõuna Ameerikast. Olgu see retk teisele poole maakera valgustav ning silmiavav. Püüan tuua nii endale kui teistele, kes raatsivad minu blogi lugeda pisuke Lõuna Ameerikast.

Saturday, December 17, 2011

Nepaal, Kathmandu , päev 276

  Pealinn Kathmandu on suur linn Hiina ja India vahel riigis nimega Nepaal.  Miljonielanikuga linn on multikultuurne ning leidub palju erinevaid religioone. Neist levinenumad on budism ning hinduism. Erinevalt suurtest arenenud linnadest, Kathmandu koosneb suuresti madalatest mitmekordsetest majadest. Lennukist ning linna künkalt seda jälgides sai aimu linna lihtsusest.

Wednesday, December 14, 2011

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 266

IX. päev




  Istun külmas hotelli toas Kathmandus Nepaali pealinnas. Miski pärast iga päev; eriti just magusal keskpäeval kaob elekter umbes 6 tunniks terves linnaosas. Võibolla isegi terves linnas. Raske on seda etteennustada, mil see juhtub. Üldiselt suurt vahet ei ole, kuna enamus odavate hindadega hotellides puudub küte üldse. Temperatuur minu hotelli toas on enamvähem sama ,mis väljaski. Ehk healjuhul mõned kraadid rohkem ,kui väljaspoolne temperatuur.

Tuesday, December 13, 2011

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 264, 265

VII. & VIII. päev
Tagasitee


  Nüüd kui seda juttu kirja panen on  2 päeva möödas. Eilne päev möödus Namche Bazaaris, mis vihjab sellele, et me siiski laskusime alla poole. Nami füüsiline olukord ei olnud võtnud erilist muutust. Võiks öelda, et peavalu süvenes veel rohkemgi.  Peale pikka vaidlust oleme nüüdseks laskunud Namche Bazaari, mis asub Debochest  380 vertikaalset meetrit all pool.

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 263

VI. päev
Veel üks päev




  Pagana kahju, aga Nami olukord oli ööga süvenenud halvemaks. Peavalust tingituna oli tal raske magada. Kahju teist niimoodi piinlemas näha. Oli üsna selge ,et Nami jaoks võib olla see teekonna lõpp. Edasi minnes ja kohapeal olles võib tema olukord veelgi raskemaks minna.
  Usun, et õige oleks minna ja panna endast märk Everest Base Campis maha, kuid tean ,et vale oleks jätta Nami üksi valude kätte. Nii väga kui ma ka ei tahaks edasi minna pean õigeks Namiga koos alla minna. Olen veendunud ,et naistel sellistes kohtades üksi ei maksa väga olla. Kindlasti suur pettumus , kuid parim otsus valikust.

Monday, December 12, 2011

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 262

V. päev
Deboche


  Täna viienda  päeva hommik polnud just kõige meeldivam. Namil oli mäeshaigusest tingitud massiivsed peavalud. See fakt pani meid aga valiku ette, mida edasi teha. Selge on see ,et mäehaigusesse tuleb suhtuda tõsiselt. Edasi liikumise idee ,aga lendas alt ära. Nami keha polnud veel keskkonnale järgi jõudnud. Jääb üle vaid oodata mõni päev , ehk enesetunne paraneb.

Sunday, December 11, 2011

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 261

IV. päev

Namche Bazaar - Deboche



  Oleme end sisseseadnud majutusse pisikeses külas nimega Deboche. Väljas hetkel umbes 5 kraadi külma, selline tunne nagu magaks külmkapis.. Nagu igalpool teistes kohtades puudub ka siin igasugune küte. Välistemperatuurist tulenevalt magame nagu tähise taeva all.

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 260

III. päev
Hotell Everest View


  Täna oli planeeritud rahulikum päev, et keha suudaks toime tulla uue keskkonnaga. On levinud strateegia üles korraks ja siis alla tagasi. Mida ma selle all silmas pean oli tänase päeva idee. Mitte niisama, vaid külastada selle käigus hotell Everest Viewd, mis asub 3880m kõrgusel merepinnast. Nagu nimigi vihjab on tegu kohaga , kus avaneb võimalus vaade Mount Everestile. Et vähendada mäehaigusesse tekke võimalust plaanisime sinna vaid korraks minna - ligi tunnikeseks ja siis laskuda alla algpunkti tagasi ehk Namche Bazaari. Selline ülesalla strateegia aitab kehal paremini toime tulla uue rõhu- ja õhukeskkonnaga.

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 259

II. päev
Phakding - Namche Bazaar



  Nüüd kui seda juttu kirja panen oleme jõudnud Namiga Namche Bazaari, mis asub 3440m kõrgusel. Namche Bazaar on vaieldamatult suur linn võrredes teiste pisemate asulatega. Linn, mille paiknevus on nagu sateliidi pann, kus majad on amfiteatri moodi ülesrivistatud, mille keskel suur turuplats. Linnas on vägagi aktiivne elu ja leiab pea kõike ,mida soovida võiks. Matkavarustuse, ronimisvarustused ja muidu asjad. Tundub, et ehk elab seal ligi 500-1000 hinge, mis on suur arv. Kenad puhtad tänavad, mis tekitasid koduse tunde. Uskumatu oli ,et levis ka Wifi levi ning interneti punktid. Võiks öelda, et tulime tsivilisatsiooni tagasi.

Saturday, December 10, 2011

Nepaal, retk Himaalaja mäestikus, päev 258

I. päev
Teel Himaalaja

  Oli jahe neljapäeva hommik, kui alustasime teekonda Mount Everesti suunas. Selleks, et maailma kõrgemat mäge näha tuli, aga võtta ette lend linna nimega Lukla. Lukla asub umbes pooletunni lennusõidu kaugusel pealinn Kathmandust. Pooletunni sõidu kaugusel asuv linn Lukla on viimane suurim asula ennem teele asumist Himaalaja mäestikku. Lukla asub 2600m kõrgemal merepinnast ning on väravaks turistidele kui kogenud alpinistidele. Paljud kuulsad alpinistid on kasutanud just seda sama Luklast suubuvat teed jõudmaks Mount Everestini.

Thursday, December 1, 2011

Hiina, Hong Kong, päev 256

   Suurlinn Hong Kong asub Ida-Hiina rannikul. Linn on kõrgelt arenenud, mille tunnistajaks on kõrged pilvelõhkujad üle kogu linna. Linna rahvastiku arv küündib 7 miljonini. Suur rahvaarv ligi 1100 ruutkilomeetrisel alal paigutab linna maailma neljandaks kõige tihedamalt asustatuks piirkonnaks. Linnas on käibel Hong Kongi dollar, mis erinev valuuta ülejäänust Hiinast. Kogu see jutt oli minule huvi tekitav, mistõttu tuli idee külastada reisi käigus hiigel linna Hong Kongi.

Saturday, November 26, 2011

Nepaali valmistumine, päev 253

   Tänaseks on juba tiksunud 8 kuud kodust eemal. Aeg läheb lennates ja ei anna armu. Et elust mitte maha jääda ja mitte lihsalt aega raisata otsustan eluga edasi liikuda. Järgmine riik ,mis minu nimekirjas kirjas on riik nimega Nepal. Kes kuulnud ,kes mitte... igaljuhul toon teieni pisut sellest pisikesest Aasia riigist.

Tuesday, November 22, 2011

Territory Wildlife Park, päev 246

   Territory Wildlife “Territooriumi Mestikloodus park” nagu nimigi vihjab ,et tegu on pargiga, mis hõlmab metsik loodust ja loomi Northern Territoryil. Mitte lihtsalt park vaid ka loomaaed, koos kõikide suleliste ja karvalistega ,keda hea õnne korral võib kohata looduses. Selles pargis ,aga kõik pea 10 ruutkilomeetrisel alal.

Sunday, November 13, 2011

Ekspeditsioon Tolmer Falls, päev 232

Ekspeditsioon Tolmer Falls kujutab endast 5 julget põhjamaa poissi, kes võtsid ette ristiretke siiani tundmatu maailma. Maailm ,mida ainult vähestel on õigus näha. Plaanisime minna ligi 100m maasisemusse siiani keelatud territooriumile, et näha seda vägevat koske otse meie ees.

Saturday, November 5, 2011

Elutee, päev 226

   Jätkan üle eelmist juttu, kus mainisin oma uuest tööst pärlifarmi jaoks – Paspaley. Läksime koos Eduardiga ning tegin oma esimesed päevad Paspaley jaoks.  Nagu oli öeldud meid otse pärlifarmi ei lastud ,vaid pidime tegema odava raha eest sadamas tööd. Töö seisnes nööride läbilõikamine ja poide transportimine. Töö üsna lihtne ,kuid meeletu palavus tegi töö tegemise väga raskeks.

Thursday, November 3, 2011

Litchfield osa II, päev 222

   Siiani olen parimad kohad Northern Territoryist teieni toonud. Nüüd mil pole enam sellel territooriumil midagi uut vaatama minna otsustasin minna Litchfiedi uuesti. Seekord mitte üksi ,vaid oma venna ning kolme teise eestlasega.
   Litchfield on kergelt kivi viske kaugusel umbes 100km Darwinist ning pargi jõuab läbi käija tervelt ühe päevaga. Nagu ikka tegime ka pilte ning kindlasti kõigile hea vaheldus tööelust. Mina seda kahjuks öelda ei saa kuna, olen reisinud ja puhkanud nüüdseks pea 2 kuud.

Friday, October 28, 2011

Tööotsingud alata, päev 218

   Mis siin salata, raha on vajalik. Tuli hakata jälle otsast pihta leida töö ja koguda raha. Kogumisest ehk veel vara rääkida, kuna viimased sajad dollarit taskus järel.  Ning varsti vennas tulemas ja vaja olla abiks vennale kui ka iseendale.
   Magasin esimese päeva ruttu välja ning juba järgmine päev alustasin tööjahiga. Mida rohkem ootan seda kitsamaks muutub  finantsseis – maksta iganädalast üüri ning toitu. Nii nagu igalühel meil tarvis teha.

Tagasi Darwini, päev 209

   Pikk aeg seljataga täis põnevust ja reisimist maailma eripaigus. Terve eelnev seiklus oli väga plaanipäraselt kujunenud. Tekkis küll pisikesi tõrkeid, kuid sellegipoolest ei rikkunud see plaani. Olin väga rahul tulemusega ning ehk on oodata ka järgmist Aasia reisi.

Saturday, October 22, 2011

Tai, Bangoki Kabaree, päev 206

Kellega tahes juttu ei teeks Taist, tuleb pea alati jutu teemaks nokudega tüdrukud. Nagu teada Tai meestel on seal riigis korralik vaimne puua, ennast naisteks lõigata. Jäin selle jutu peale ise suht mõtlikuks ning mis sa öelda ikka oskad.  Pole ka vist enam suur uudis, et sellised asjad sünnivad nüüd ka mitte ainult Aasias, vaid ka igalpool maailmas.  Raske mõista, miks selliseid vendi meieühiskonnas eksisteerib, aga usun ise ,et see on päris suur probleem. Otsusasin minna ja näha seda probleemi oma silmadega ning tuua pisuke infot sellest lähemalt.

Monday, October 17, 2011

Tai, Täiskuu pidu, päev 204

  Täiskuu pidu vist erilist tutvustamist ei vaja. Pidu ,mis leiab aset iga kuu, mil taevas on täiskuu. Taimaal on täiskuu peo asupaigaks Koh Phangani saar. Pole palju kauneid randu palmide all, kus massiline läbu oleks lubatud.  Küll aga Koh Phanganis on see võimalik.

Sunday, October 16, 2011

Tai, PADI SCUBA Diving Open Water kursus, päev 200

    Selles peatükis toon pisut valgust sukeldumismaailast. Siiani üsna pime teema ja Eestis ehk pole eriti populaarne , seda kuna puudub korralikud rannad ja korallrahud. Koh Tao on ausalt öeldes jumala poolt loodud koht sukeldujatele. Koh Tao saar on üle maailma tuntud pisike sukeldujate paradiis, mida külastab palju sukeldumishuvilisi. Pisikese saarepealt võib leida üle 50 sukeldumiskooli. Koh Taos on maailmastaabis üks odavamaid kohti kus taotleda sukelduja litsents.

Wednesday, October 12, 2011

Tai, Bussisõit, mis jääb kauaks meelde, päev 197

   Jääb meelde ja kauaks.  Bussisõit, mis lubas meid viia Koh Tai saarele, aga kui mõelda kõige hullem tsenaarium sellele loole. Võtke hetk mõelda, milline võiks näha kõige jubedam bussisõit ning peale seda lugege minu versiooni. Võrrelge.
   Kõik super , valmis minema. Kokkulepitud kohas ja enamvähem ajaliselt korrektselt võeti inimesed bussi peale. Kõik bussis reisijad olid pärit väljas poolt Taid, sellele kinnitust andis välimus. Buss kahekorruseline , kena buss - koos plasma teleriga ja õhukonditsioneeriga.

Taisse saabumine, päev 195

   Pikk aeg möödas, ajast mil lahkusin Austraaliast. Leidsin ennast olukorras, kus peale India reisi on ikka piisavalt finantsi ,et teha veel üks tripp. Järgmise mõttena sai minna Taisse. Siit tarkusetera: meile eestlastele on raske mõista, et on kaks erinevat riiki Taiwan ja Tai ehk Thailand. Seekord läksin mina Taisse, mille pealinna kutsutakse Bangkokiks.

Friday, October 7, 2011

Kuu aega Indias, päev 194

  Nüüdseks kui olen olnud ja näinud kuu aega elu Indias olen  palju targem kui varem. On häbi tunnistada , kui vähe ma teadsin ennem sinna minekut Indiast. Selle aja jooksul olen palju õppinud ja kogenud ,mida mujal maailmas näha ei saa. India on eripära ja omapära oma raskes olustikus, mis teeb sellest riigist vaieldamatu erandi. Riik, kus elanike arv võrreldes pindalaga on hiiglaslik, mistõttu on raske hoida kellegil kontrolli selles riigis. Kultuuridest ja ajaloost täis pungil riik Lõuna- Aasias.

Thursday, October 6, 2011

India, Goa rannad, päev 190

   Üldiselt tuntakse Indiat, kui ühte suurt hindu riiki. Tegelikult on India väga multikultuurne ning regiooniti väga erinev. Nagu näiteks Goa regioon, kus valitseb peamiselt kristlus. Huvitav asjaolu, et suures hindu riigis võib leida  ühe ainsa regiooni, mis on religiooniliselt täiesti erinev ülejäänust Indiast.
  Väidetavalt sai kristlus alguse selles regioonis tänu portugaalastele, kes maade avastamis aegadel siia purjetasid ja rajasid kolooniad. Ajapikku süvenes kristlus Goa regioonis, mis jäi pidevaks usundiks selles religioonis kuni tänapäevani.

Friday, September 30, 2011

India, Kaamli safari ja Jaisalmer, päev 186

  Jõudsime Jaisalmeri 22. septembril, et võtta ette retk kõrbe. Jaisalmeri jõudes sai kohe aimu ,et selles linnas valitseb rohkem moshlemite ülekaal kui hindusid. Samuti oli ehitus arhitektuuris suured erinevused kui võrrelda ülejäänud Indiaga. Palju mosheesid ning ornamentika elumajadel täiesti erinev. Peab tunnistama ,et moshlemite ülekaaluga linn oli üsnagi kaunis linn. Keset linna asub liivakivist ehitatud kindlus, mis nüüdseks kultuuriväärtus.

Thursday, September 29, 2011

India, Marsuut Jaisalmeri, päev 184

    Jaisalmer sai meie järgmiseks sihtkohaks. Mitte just linna pärast vaid ,et võtta osa kaamli safarist. Jaisalmer asub üsna lähedal Pakistanile ja enamus territooriumist on kõrbetaoline põõsastik ja liiv.
    Et sinna jõuda tuli meil rongiga läbida umbes 20 tundi. Sõit nägi välja otse Delhist Jaisalmeri, kuid nagu ikka kõik ei saa minna plaanipäraselt. Kuna rong lahkumisaeg oli kella viie paiku oli sel ajal tipp tund. Mis tõttu ei osanud hästi aimata kui kaua aega võtab raudtee jaama jõudmiseks. Võtsime riksha, millel kulus 10km läbimiseks tihedas liikluses ligi 50minutit. Seega olime tõsises ajahädas ja ruttasime rongi peale. Jõudsime rongijaama just õigel ajal, mil rong hakkas just liikuma. Hüppasime juhuslikku vaguni sisse ,et hiljem vahetada vagunit. Muideks rongid Indias on oma kilomeeter pikad ja erinevad klassi vagunid on ustega lukustatud üksteistest. Üllatus üllatus selgus, et meie vagun on täiesti teisel pool otsas rongi. Otsustasime ,et järgnevas peatuses vahetame väga kiirelt vagunit.

India, Delhi , päev 180

    Delhi - hiigellinn, mida saab võrrelda pealinn Mumbaiga. Linna totaalse 1483 ruutkilomeetri maalapi peal elab ligi 10 miljonit elanikku. Linn on olnud mitmeid kordi eelnevalt pealinn erinevate valitsejate poolt. Seda tänu oma strateegilisele paigutusele asudes Põhja India keskel, kus asub 2 lennujaama ja raudtee tsenter.
    Delhi viimasel ajal on olnud väga ohtlik paik. Umbes nädal ennem Delhisse saabumist juhtus olema terrorirünnak kus hukkus ligi 20 inimest. Ning nüüdseks kui seda kirjutan juhtus ka teine rünnak sellele linnale. Jällegi usulised erinevused.

India, Taj Mahal, Agra , päev 178

   Taj Mahal peaks olema iga India külastaja plaanis. Ehitis on täis ajalugu ja vanu tolle aegseid kultuure. Kaugelt linna servast võis näha ,kuidas marmorist Taj Mahal helendas päikese valguse käes. Kohal olles ,aga sain aimu kui suure ehitisega oli tegu. Väravast sisse astudes sain korraliku vaatepildi osaliseks. Olen siiani näinud seda rajatist ,vaid televiisorist või kusagil ajakirjas. Nüüd seisin täpselt selle ees, pilt otse Taj Mahalile, mis oli ümbritsetud kauni aia ja peegel tiigiga. Paremaks tegi selle mausoleomi pisut salapärane valmimis lugu.

Monday, September 26, 2011

India, Khajuraho; päev 174

   Jõudsime Khajurahosse 11. septembri hommikul bussiga. Bussilt maha astudes hakkasime nagu ikka majutust otsima. Valisime eelnevalt juba raamatujärgi hotelli kuhu minna. Seega oli vaja jõuda punktist A punkti B ehk bussijaamast hotellini. Kuna hotellini omajagu maad, tuli kasutada rikshat. Olles turistina Indias olin justkui valges kestas rahapank, seda muidugi kohalike hindude jaoks. Nagu alati on riksha juhid väga abivalmid oma hotelli pakkumistega. Aga siit tuleb suur tõde ,et mitte kuulata taksojuhte majutuse otsimisel.  

India, Rongisõit Kamasutra templite poole Khajurahos; päev 173

    Nagu näha üsnagi täis tegevust päevad ja vähe aega. Olime plaaniks võtnud minna ja näha kesk Indias asuvat pornograafilist templit.
   Khajurahosee jõudmiseks tuli meil aga minna pikk maa, kuna puudus otse rongiliin Khajurahosse. Otustasime ,et kasutame mitut erinevat transporti. Sõidugraafik nägi välja järgnev:

India, Aurangabad ja Ellora; päev 170

    Põhjus miks otsustasime minna Aurangabadi oli Ellora. Ellora on iidne kaljusisse rajutud templite jada. Võiks nimetada seda koguni linnaks. Ellora jääb Aurangabadist tunni bussisõidu kaugusele. Seega otsustasime Elloras võtta personaalse riksha juhi, kes sõidutaks kõiki 32 kaljutempli. Riksha on ehk kõike populaarem sõiduvahend Indias. Riksha on naljaks kolmerattaline mootorsõiduk. Raske öelda, kas tegu on mootorrattaga või autoga, igaljuhul väga ökonoomne sõiduvahend. Mõne dollari eest oli kohalik riksha juht valmis meid sõidutama terve päev Elloras.

India, Rongisõit III klassis Mumbaist Aurangabadi; päev 168

    Viibisime Mumbais 2 päeva.  Kolmanda päeva hommikuks olime broneerinud rongipileti Aurangabadi. Kuna broneerisime rongipileti eelmise päeva õhtul, ei jäänud muud üle kui sõita sihtkohta kolmandas klassis ehk kohalike hindudega. Aurangabad asub Mumbaist 8 tunnikaugusel. Seega olime valmis kitsas rongivagunis jagama ruumi teiste hindudega. Pileti hind oli naeruväärselt madal u. 2 AUD nägu. Küll aga puudus mugavus ja privaatsus.

India, Elevandi Saar; päev 167

    Peale üsnagi põnevat esimest päeva India pealinnas otsustasime, et veedame ühe päeva veel Mumbais. Kui täpsustada, siis mitte päris vaid umbes pooleteisetunni paadisõidu kaugusel Mumbaist. Et Elevandi Saarele jõuda, tuli teha väike paadisõit. Saabusime India pisut valel aastajal , see tähendab ,et Indias on hetkel vihmane aastaaeg, mis kestab vaid 1 kuu. Seega oli ookeani vesi väga rahutu, mis tegi paadisõidu üsna põnevaks. Kellele põnevaks ,kellele haiguseks, nii mõnigi paadilviibija sai kalu toita. Kohale sõites loodsime näha puhast kaunist saart. Meie õnnetuseks oli saare äärtealad lihtsalt haletsusväärselt risu täis, kus vedelesid pool surnud koerad.

Saabumine India, Mumbai ; päev 166

     Et India jõuda pidin läbi sõitma 2 riigist. Esimene nagu juba kirjutasin oli Filipiinid ja teine lennujaam ,kus lennukit vahetasin oli Malaysias Kuala Lumpuris. Kuala Lumpuris suur rahvusvaheline lennujaam ,kus saab minna pea igalepoole maailma. Võib kahtlane tunduda terve sõidu graafik, küll aga selline kava oli minule kõige sootsam, aga läks tervelt 2 päeva India jõudmiseks. Terve sõit läks plaanipäraselt ning 5. septembri hilisõhtul olin Mumbai lennujaamas. Lennujaamas oli vastas eelnevalt tuttav jaapanlanna Nami. Kes mäletab kohtasin teda eelnevalt Indoneesias. Seekord plaanisime koos võtta ette reisi läbi India.

päev Manilas, Filipiinid , päev 164

     Saabusin Manila pisut hiljem kui lend ette nägi, seda sellepärast, et lennud hilinesid. Minule see rolli ei mänginud, sest järgmise lennuni ootas mind 18h vahe. Tõsiselt pikk aeg, mille jooksul jõuaks ühe korraliku päeva teha. Minu jaoks tõotas tulla väga igav istumine lennujaamas. Magamisest ei maksa juttu teha, kuna oht varguse ohvriks langeda on kerge tulema. Seega ei jäänud mul muud üle kui olla ärkvel ja võidelda peale tuleva unega. Ei tahtnud ka majutust otsida, seda rahalistel põhjustel.

Sunday, September 4, 2011

Ettevalmistused India, päev 164

Võib tunduda ,et eelmine kuu olin laisk ja ei viitsinud midagi kirjutada. Tegelikult olid käed ja jalad tööd täis. Palju kodutööd ja paberimajandust.
Et üldse India minna on esiteks tarvis viisat. Nagu igalpool mujal on erinevaid viisa tüüpe. Viisa ,mida mina vajasin on turisti viisa, mis lubaks riiki siseneda määratud ajaks.
Pikalt pühitsemata alustasin uurimist kuidas viisat taotleda. Võimalusi on päris mitu. Küll kergeim võimalus minna otse  India saatkonda. Minu õnnetuseks pole Darwinis India saatkonda. Lähim India saatkond asub teisel pool Austraaliat – Sydnys.  Seega ainuke võimlus viisat taotleda on postiteel.

Teel India, päev 164


Aega oldud juba Austraalias ja enam ei tunne ennast just kui turistina. Elu liigub kiirelt edasi ja olen kohanenud kohaliku Austraalia eluga. Võiks öelda ,et küllaltki kerge on Austraalias kohaneda. Eriti seda veel kui inimesed on sõbralikud ja võimalused on avatud. Piisab vaid pisut julgust ja peale hakkamist ,et mitte kõrbeda siin. Vaatan tagasi nende 5 kuud peale , siis peaks tunnistama ,et on olnud üsnagi kerge. Olles töödanud/elanud Soomes, Rootsis ja Eestis võin öelda ,et siin kandis pole vaja pooltki nii palju rügada ,et eluga edasi minna.

Friday, August 19, 2011

Elulüngad Darwinis, päev 148


Nagu näha on päris pikk aeg möödas mil viimati kirjutasin oma tegemistest. Palju on muutunud selle aja jooksul ,mil tulin tagasi Indoneesiast. Nüüdseks olen juba Darwinis elanud kuu aega. Võiks öelda,et raskemad ajad on läbi saanud mõne nädala eest. Kes mäletab saabudes tagasi Darwini oli vägagi raske elu rööpasse saada. Täielik informatsiooni nälg , mis pani seisu, kus ainuke väljapääs on tegutseda. Teen pisut juttu eluks vajalikest teguritest nende hulgas , sissetulek ehk tööots, eluase ehk elamine ja kuidas nendega toime tulin.

Monday, August 8, 2011

Darwin Teise Maailmasõja ajal, päev 139

  Tehes juttu Austraalia ajaloost võime rääkida nii aborigeenide ajaloost ,kui ka valgetest Euroopa juurtega austraalasteste ajaloost. Kaks täiesti erinevat maailma ja võiks öelda,et nende kahe kultuuri vahele on peavõimatu paralleele tuua. Valgete austraalaste ajalugu küündib siin mandril ,vaid umbes 200 aastani, mis on võrreldes Euroopa ajalooga nagu murdsekund minutis. Pole ka väga vale öelda, et euroopa ajalugu on ka valgete austraalaste ajalugu. Väga lühikese ajalooga on Austraalia võtnud osa mõlemast maailmasõjast.

Friday, August 5, 2011

Krokodil Brutus , päev 136



Umbes kolm nädalat tagasi ilmus kohalikus ajalehes ``NT News`` uudis hiiglaslikust krokodilist nimega Brutus. Liigub palju kõmu pildi kohta ajalehes. Paljud ei suuda uskuda ,et pildil olev krokodil on tõesti tõene.
Brutus on ligi 5.5m pikkune krokodil, täis väge ja soomust. Ennustatav vanus 85 aastat, mis on üsnagi kõrge vanus nii inimese ,kui ka krokodili jaoks. Arvestades fakti, et krokodilid võivad elada ligi 100 aastat. Eks parim võimalus väljaselgitamiseks on minna koha peale ja näha oma silmadega. Puhtalt uudishimust ja põnevusest tekkis mõte ,et tuleks minna ja näha seda hiiglaslikku elajast.

Saturday, July 30, 2011

Litchfield, päev 129

Litchfield teiseks kõige suurem rahvuspark Nothern Territory-l. Siiski tunduvalt väiksem kui Kakadu rahvuspark. Pargi väidetav suurus on ligikaudu 1500 ruutkilomeetrit. Oma kerge ligipääsetavusega külastab aastas parki ligi 250 000 turisti. Otsustasin siis ka mina ,et tuleks võtta päev Litchfieldi külastamiseks.

Sunday, July 24, 2011

Kakadu Rahvuspark, päev 122

             Tulemas pikk nädalavahetus. Pikk nädalavahetus ,kuna reedene päev tõotas tulla riigipüha. Seega oli 3 vabapäeva ilma tööta. Asjad langesid nii kokku ,et otsustasin külastada Northern Territory kõige suuremat rahvusparki: Kakadu.  Lisaks sellele ,et olin ise valmis minema nõustus ka tulema korterikaaslane Max, kes pärit Prantsusmaalt.

Monday, July 18, 2011

Kalalkäik Daly jõel, päev 116

          Esimene nädalavahetus oli algamas ja tuli midagi välja mõelda.  Pisukese arutamise peale sain siinse korteri kaaslasega jutule. Planeerisime minna koos prantslasest sõbra Loic-iga kalale, Daly jõele. Daly jõgi on ideaalne Barramundi kala püügiks. Seda kinnitas kalamees Loic ise, kes olevat seal varemgi käinud.

Sunday, July 17, 2011

Austraalia naasmine; päev 110

Tagasi Balist. Tekkis pisuke probleeme Austraalia naasmisega, kuid siiski kohale jõudsin. Kohale jõudes sain tõmmata kõva hingetäie vabaduse lõhna, mis peagi asendus töömeeleoluga. Rahad otsas , taskus hädised 300 dollarit, linnas mida ei tunne. Linnas kus ei tunne peaaegu kedagi. Raske seis, kuid sellest kõva proovile panek.

Monday, July 11, 2011

Indoneesia; Bali, Parasailing, päev 105

 Oli algamas päev ,mis juhtus olema viimane Petsi jaoks. Broneeritud kuupäev ehk 8. Juuli. Oli tõesti väga hea meel Petsiga see tripp ette võtta. Võin vaid kiidusõnu jagada oldud aja eest. Ei olnud ühtki hetke mil oleks igav hakanud. Absull kõike sai tehtud.

Sunday, July 10, 2011

Indoneesia; Bali, Sumataaria Elevandid Päev 104

Ükshuvitavamaid kogemusi Bali saarel oli minu jaoks elevantidega sõitmine. Üks asi ,mida vist mitte kunagi ei teki võimalust uuesti teha. Seega kui seda prosüüri turismibüroos lehitsesin ,teadsin et see on koht millest ei saa mööda vaadata. Lasime broneerida endale reisi Bali saare südamikku, kus elevandid pesitsesid.

Indoneesia; Bali, Ahvide tempel, päev 103

Kuna päev oli pikk ja autojuht kinni makstud, planeerisime minna vaatama Bali pühade ahvide templit.  Jah, pühade ahvide tempel. Pean nüüd korraks oma sõnu sööma ja tunnistama ,et Bali saar peaaegu täiesti hinduistlik. Nami meie jaapanlanna,kes olevat  Indias käinud olevat öelnud, et Bali on üsna sarnane indiaga.

Indoneesia; Bali, snorgeldamine, päev 103

Esimene päev möödas, kergelt kopp ees, mõtlemas mis edasi saab... Kas üldse linna peal saab ringi liikuda ilma ,et kellegile maksma ei peaks? Kindlasti saab... tuleb lihtsalt ennast rolleritest eemal hoida. Püüdsime alustada uut päeva uues valguses, mitte mõelda ,milline eelnev päev välja nägi.

Tuesday, July 5, 2011

Indoneesia; Bali, Jõeralli, Päev 102

Niisiis , elu on pisut toone v6tnud. Peale esimest p2eva ,mis oli kyll kummaliselt kriminaalne oleme nyydseks yle saanud. Elu Balis on hakanud meeldima k6ige selle jubeda k6rval. V6tsime julguse ja tahtmise kokku ja otsustasime v6tta tuure. Esimene nendest ,mida ette v6tsime sellest teen ma kohe juttu.

Sunday, July 3, 2011

Petsiga Indoneesias, Päev 100

        Indoneesia, jah indoneesia -suur islami riik.  Riik ,milles elab ligi 240 miljonit inimest, kellest enamus on moshlemid.Ajal mil kirjutan seda teksti olen juba Indoneesias ja on esimene päev m66dunud.

Saturday, July 2, 2011

Darwin, päev 98

Marsuut Darwin on nüüdseks läbi. Jõudsin Darwini 30.dal juunil ja selleks kulus 9 päeva. Selle üheksa päeva jooksul nägin päris palju ilusaid kohti ja ei vahetaks seda aega millegi muu vastu. Oli küll väsitav magada 8 ööd autos tagaistme peal, kuid sellest oli see seda väärt. 
                

Thursday, June 30, 2011

Lake Argyle, päev 97


                Umbes 70km kaugusel Kununurra linnast. Järv mille umbkaudne suurus on 700 ruutmeetrit. Mitte just kõigesuurem ,kuid sellest 700 ruutmeetrit puhast ilu. Peale selle ,et on tegu kauni järvega Austraalia sisemaal, peitub selles järvest palju loodusvarasid. Alustades kullast teemantiteni. Otse järve kõrval tegutseb firma Argyle Diamonds ,mis on maailma üks suurimaid teemanti kaevandusi. Suurim vara järvest on ainulaadne maailmas punane teemant. Lisaks sellele leidub ka seal shampuse-valgeid, siniseid ja rohelisi teemante.

Kununurra , päev 96

                Olin veetnud peaagu 3 päeva Gibb River Roadil ning olin ikkagi sunnitud tagasi Derbysse liikuma. Võib öelda kaudselt ,et kaotasin 3 päeva millega oleks ilusti Darwinis. Sellegi poolest olen hindamatute kogemuste võrra rikkam.
                Alustasin 27. Juuni kella 14:00 paiku sõitu Derbyst Kununurrasse. Vahemaa nende kahe linna vahel 860km. Ees oli pikk sõit ja enamus sõitu pimedas. Austraalias talveperioodil läheb juba 17:30 paiku pimedaks. Olin väsinud ja kergelt öeldes puhkamata ,kuna on raske täisväärtuslikku und tunda autos magades.  Tundsin kurnatust ja tahtsin kiirelt kohale jõuda. Võiks öelda ,et oli täiesti pohhui ,et öösel on riskid suuremad kuna nähtavus on väike. Sõitsin terve tee 120km/h isegi kurvides ei suvatsenud hoogu maha võtta. Pole kunagi nii suva olnud. Tundus ,et täna lihtsalt olen liiga väsinud ,et üldse miski huvitaks. Hoidsin kiirust ja leidsin et kui lehm või kanguru ette tuleb ,mis ma enam teha saan. Nägin teede kõrval mitmeid kordi kängurusid ja lehmi ja kuidas valgusvihud murdusid. Tõmbas kergelt kõhedaks seest. Sõitsin 860km umbes 7 tunniga. Miski hoidis nagu mind, et loomad teele ei tuleks.

Monday, June 27, 2011

Gibb River Roadil ; 3 päeva 2 ööd

 Päev 92

Esimene päev Gibb River Roadil (GRR). Nüüd kui seda kirjutan on esimene päev seljataga ja väljas on pimedaks kiskunud. Selle tõttu ma olen sunnitud peatuma, kuna pimedas liikumine on väga riskantne, seda eriti GRR-l.
                Esimesed 63km Derbyst liikudes oli tee enamjaolt asfalteeritud. Polnud erilisist tõrget ja sõit sujus ilusti. Peale 63km asfalt teed läks asi päris käest ära. Teed muutusid kohati auklikuks ja raskesti läbitavaks. Tekkis korraks tunne ,et kas see kõik on seda väärt. Risk on suur ja võimalus tervelt läbida väike. Kuid siiski leidsin endast selle jõu ja küsisin endalt miks ma just praegu peaks allaandma?

Thursday, June 23, 2011

Derby; Gibb River Road , päev 91

                 Derby on pisike linn umbes 200km Broomist. Asub siis Kimberley regioonis ja inimesi elab pisut üle 3000. See on üsna palju arvestades fakti , et Kimberley regioonis on ta üks kolmest linnast , kus elab üle 2000 inimese.
                Minu ülesanne oli ,siis ennast varuda informatsiooniga , mida vaatama minna.  Selleks olin ka end parkinud otse külaliste keskuse ette. Igalühel ,kes Austraaliat tuleb külastama jätke meelde ,et pea igas linnas on Visitor Center ja see on parim koht , kus end eluga kurssi viia. Nagu näha on Austraalia väga turisti sõbralik riik. Panin enda jaoks kokku päeva kava mida vaatama minna.

Teel Derby-sse, päev 90

Saabus hommik ,mis tõatos olla viimane päev kindluses. Kutsun kindluseks kuna ajapikku oli saanud kõik väga tuttavaks just kui oleks kodus. Oli olemas tasuta elamine, toit ja teenisin head raha. Ühesõnaga olin jalgadega kõvasti vatsu maad. Nüüd pole enam kahjuks või õnneks midagi. Olen just kui jälle põlvede peal ja vaja õppida uuesti jalgadel seisma.

Tuesday, June 21, 2011

Marsuut Darwin

Aeg läheb kiirelt. Olen olnud kodust eemal 3 kuud, neist  2 kuud olen töödanud ja elanud Port Hedlandis. Silmmärgatava kiirusega liigub aeg, aga mälestused ja kogemused, mis sai siin tehtud jäävad alatiseks. Olen väga rahul viibitud aja eest mida siin veetsin. Miks selle jutu üles võtsin?  põhjus ,et võtan homme ette pika sõidu lõunasse, Darwini linna. Seoses sellega liigun täiesti teise osariiki – Northern Territory, mis on üsnagi asustamata osariik ja täis metsikut loodust. Olen pikalt rääkinud soovist liikuda Darwini , nüüd on see aeg lõpuks kätte jõudnud.

Sunday, June 19, 2011

Kaijini osa II , 87 päev

Eelmise nädala keskpaiku sain kutse tulla tagasi Karijnisse. Kui olete varem lugenud esimest osa Karijini rahvuspargist, siis viitasin, et võib tulla veel värskemat kraami Karijinist.  Ja just sellepärast kirjutan selle peatüki.
                Nii siis leppisin Peter Westiga kokku uue teekonna läbi Karijini. Seekord tõotas retk tulla raskem ja ohtlikum. Lisaks otsustas ka Daniil seekord, et ühineks ka meiega.  Selle retke salapära peitub selle privaatsuses. Täpsemalt öeldes ei olnud see retk maakera sisemusse ametlik, seetähendab ,et täiesti isoleeritud ja kättesaamatu info kolmandatele isikutele. Pete Westi sõnade järgi on see niiöelda eelproov seni keelatud kanjoni osas. Mõte peitub selles ,et  pöörata tulevikus see ametlikuks tuuriks. Oli au olla osa selles eksprimendis.

Tuesday, June 7, 2011

Ningaloo rannik, 73 päev

Exmouth

Ningaloo Rannik tuntud oma omapärase kauni rannavete, korallide ja veeloomade poolest, kes tulevad iga aasta siia paradiisi suplema.  Paradiis Lääne Austraalia küljel, väikse kuid kauni linna kõrval nimega Exmouth.
                Arvestades, et minu lähtekohaks oli Port Hedland, tähendas see minule 800km reisi alla Lõunasse. Pikk teekond nõudis korralikku ettevalmistust. Et mitte minna nö. tühja panema planeerisin võtta tuuri otse Ningaloo ranniku ookeani avarustesse. Lisaks sellele leidsin kohaliku hosteli mõistliku hinnaga kuhu lasin broneerida kaks ööd.

Sunday, May 29, 2011

Karijini rahvuspark

Ligi 600 000 hektarit suur rahvuspark, mis on ametlike teadeannete järgi Lääne – Austraalia teiselt suurim rahvuspark. Meile üsna võõras oleks öelda rahvuspark, sõna ´´park´´ viitab rohkem meile eestimaa inimestele rohkem rahulikku kohta ,kus aega veeta ja piknikku pidada.  Et asjast parem pilt saada nimetaks mina selle ümber kanjoniks. Kanjon ,mis on üsna karm koht elutegevuseks, sellele annab kinnitust fakt ,et Karijinis leidub iga 10 hektari peale üks inimene. Seega vähe asustatud paik Lääne Austraalias, mis meelitab ligi turiste ja inimesi ,kes otsivad väljakutseid.

Monday, May 23, 2011

Adernaliin


Mis asi on adernaliin? Raske defineerida , küll aga lihtne seda esile kutsuda. Kuidas adernaliini esile kutsuda? Vähem jutustada ja rohkem tegusteda.
 Usun ,et adernaliinist kui sellisest pole mõtet palju rääkida vaid seda tunnetada.  Otsustasin , et kõige parem viis adernaliini laviini alla jääda oleks ennast proovile panna. Miks mitte hüpata pea 4km kõrguselt lennukist alla?

Friday, May 20, 2011

Elu nagu lill

Aega möödas, võtan nüüd julguse kirjutada ainsuses , kuna kolmest on saanud üks. Lasen nüüd pisut värskemat egoistlikku muusikat , sellest mis elu hetkel elan.

Sunday, May 15, 2011

Valikud

Järgnev jutt on järg eelnevale:
Mõne päeva möödudes leidsid ka Daniil ja Kevin endale töö.  Nende töö näeb ette karavani pargi ehitust. Üsna karm töö mida teha , aga vähemalt töö pakkumine tehtud ja töö olemas. Tööpäevad on pikad - 12 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Ei anta armu ka nädalavahetustel.  Küll aga hea ja positiivne on ,et ettevõte kes neid palkas kannab hoolt majutuse ja söögi osas.  Seega kolisid Daniil ja Kevin üsna pea firma poolt pakutud majutusse.  Katus peakohal , kõht täis tundub et hea aeg alustada raha kõrvalepanemisga. Ja seda nad ka kindlasti teevad. Raske ennustada mis aeg täpsemat toob ,aga siiani Daniil ja Kevin kavatsevad  mõnda aega siin kõva raha teenida ja siis Eesti põrutada.

Friday, May 6, 2011

Lihtsad asjad

Vahest isegi kui tahad ja loodad parimat ei lähe nii nagu soovid. Elu on kord ettearvamatu ja taktijoonetu. Raske on ennustada mis elu toob, ainuke vahe on selles kuidas inimesed on valmistunud ettearvamusteks. Nagu eelnevalt märkisin tulime siia linna kindla plaaniga leida kõrge palgaline töö , mis tagaks piisavalt raha reisimiseks. Tõesti raha on niivõrd vajalik ressurss et ilma selleta võid leida ennast kuuse all magavat. 

Arengupeetus

Vahest kui tunned ennast abitus olukorras siis on hea võtta väike alkohol et ennast turgutada.  Nagu teada alkohol suurendab teovõimekust, reaksioonikiirust ja muudab üldse ellu suhtumist positiivsemaks, seda muidugi seniks kui kaineks saad.  Järgnevad pildid annavad selge ülevaate arengupeetusega inimestest ja nende sportimisharjumustest.

Monday, May 2, 2011

Austraaliast ja aborigeenidest

Aborigeen ehk pärismaalane või siis tõeline punasemandri pärija, seda muidugi seniks kuni valge mees tuli ja lõi seapesas korra majja. Väidetavalt oli aasta 1606 kui esimest korda valge mees oma jala siia tõstis. Alustades terade eemaldamist sõkaldest seda kolooniate loomise ja orjapidamisega, pannes musta mehe tööle. Võite kutsuda mind rassistiks kuid leian ,et sellel mandril valitseks täielik kaos kui see oleks valgele mehele kahe silma vahele jäänud.
                Tänaseks Austraalia lausa õitseb, maailma sisemajandus kogutoodangu pingereas üheksas riik, edastades Euroopa suuremaid riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja ka Inglismaa. Kiirelt arenev iseseisev riik tugeva majanduseluga. Seda kõike ajast mil euroopast hakkasid uued tuuled puhuma siia rannikule.

Sunday, May 1, 2011

Elu Hedlandis

                Aeg liigub tõesti kiirelt eriti veel kui on vabaaega punaselmandril nagu seda on Austraalia. Teha on siin palju isegi sellises fantaasia vaeses linnas. Oleme juba nädala aega snõrri pannud siia linna jõudes.  Kaks esimest päeva siin linnas oli ikka veel munadepüha hõngus, seega suletud. Kasutasime seda aega linnaga tutvumiseks.
                Leidsime Port Hedlandi ääre linnas suurepärase väliujula otse ookeani kõrval. Ka seegi oli suletud, seega ei jäänud muud üle kui üle aia ronida ja lubada endale jahutav suplus.  Korralik viiekümne meetri pikkune bassein koos ujumisradadega. Parim osa oli veel alles ees, nimelt otse kõrval oli pisem kuid sügavam bassein koos kahe hüppetorniga. Võite arvata milline bassein rohkem kuuma sai.

Tuesday, April 26, 2011

Munadepühadest kaevandusteni

Nagu pealkiri ütleb järgev jutt on seotud pisut ka munadepühaga. Mitte et see püha meie jaoks midagi erilist tähendaks, kuid siin riigis on ennem munadepüha ja siis alles kõik ülejäänud tegevused. Meile tähendas see seda ,et tööd meil selleks ajaks ei ole ja ka raha ei saa juurde tekitada. Peale selle ,et meie töö peatus ,peatus ka kõikide teiste firmade, poodide ja ka pankade tegevus. Kestaks see pagana püha siis üks päev, kuid ei , neli päeva täiesti jutti.

Sunday, April 17, 2011

Haijaht 16. aprill

Kes meist põhjamaa inimestest ei tahaks haid näha? No mina igastahes tahaks kyll, ja veel parem tahaks kõige hirmsama ookeani kiskjaga vastamisi olla. Haid on ookeani vetes toiduahela tipus, seega tähendab see seda ,et pole kedagi kes haidest toituks. Kui on keegi kes võiks haidest jagu saada on selleks ainult inimene. Mitte oma füüsilise võimekusega vaid oma ajumahuga.

Sunday, April 10, 2011

Gantheaume punkt

Vahepeal jõudsime ära näha Broome ühest vaatamisväärtusest. Seda kohta kutsutakse Gantheaume Punkitiks. Seal pidavat siis olema dinosauruste jalajäljed juba 130 millionit aastat tagasi. Pidime siis ikka kohale minema ja üle vaatama kas ikka leiab sealt dinosauruste jalajälgi.

Saturday, April 9, 2011

Esimene tööpäev 8. aprill

Esimene tööpäev minu jaoks algas  kell 6:00 kohaliku aja järgi. Seega pidime üsna vara üleval olema. Daniili töö oli samas kandis küll aga tema töö aeg algas 8:00. Hommiku söök söödud suundusime tööle.

Friday, April 8, 2011

Tööotsingul 7. aprill

Töö otsingut alustasime siis esmaspäeval 4.dal aprillil. Nagu tööotsimisel ikka on palju erinevaid võimalusi. Samuti ka siin  riigis.
                Esiteks käisime läbi võibolla kõige kergemad tööotsimis võimalusi ehk tööbürood. Broomelinnas üsna mitu neid siin. Osad neist mõeldud ainult pärlitöö büroodeks, kuid on ka üleüldiseid tööbüroosi. Sinna nagu siis ka meil jätad oma CV ja kui nad leiavad et oled töö jaoks õige võtavad ühendust. Esimene büroo kuhu läksime oli Pindan Labour Solutions, selle linna ehk kõige asjalikum büroo. CV antud jalutasime büroost välja ja ei läinud palju aega kui saime neilt esimese tööpakkumise. Pakuti ehitustöödega seonduvat tööd. Mõtlesime ja arutasime , kuid jäime kindlaks endale et ehitus tööd meie ei tee enam ja ütlesime selle pakkumise ära.

Monday, April 4, 2011

Broom 3. aprill

     Broom on üsnagi väike linn, inimesi umbes keskelt läbi 40000. Pikk jutt lühikeseks vaadake pilte ja saate aru ,et tegu on väga ilusa linnaga eriti veel imekauni linna rannaga. Linnas tegeletakse lisaks tavalise farmidusele ka pärli farmindusega. Just selle viimase pärast just tulimegi siia. Nii palju kui teistelt uurinud oleme pärlifarmiduse kohta , räägitakse et siinsed farmid pidavat pakkuma lisaks mõistlikule tasule ka tasuta majutust ja toitu. Juttude järgi tasu varieerub nii 18-25$ vahel tunnis. Mõistagi maksud lähevad maha. Töö iseenesest tundub üsna põnev olevat et ära proovida.

Seik keset metsikut loodust


Oli  1. Aprill kui seadsime ennast pikaks sõiduks Broome poole. Kõik oli fantastiline, nägime ilusat metsikut loodust , tegime pilte ja nautsime seda mis loodus pakkus.  Alustasime oma sõitu üsna hilja, kuna Port Hedlandis oli tegemist küllaga. Seega valmistasime end ette pimedas sõiduks. Tee oli väga tühi autodest, üldse austraalane vist ei kasuta eriti autot nii pikkadeks sõitudeks. Kahjuks keegi meid ei hoiatanud et järgmise 600km tee lõigul ei ole mitte ühtegi tanklat. Seega meie oma 40l paagiga jooksime kütusest tühjaks u. 150km ennem Broome.  Olukord oli üsna kehv kuna väljas oli pime ja maantee oli peaaegu tegevusest surnud. Pidasime masina teeäärde ja ootasime et ehk keegi tuleb ja aitab välja. Kahjuks kedagi ei tulnud ja valmistasime end ööks. Telkida väga ei julgenud ja pidasime targemaks autos magada. Jubedaks tegi asjaolu see et mida rohkem põhja minna seda lämbem ja palavam on.  Ka aknaid ei saanud avada kuna väljas varitses meid pea miljon sääske kes olid valmis meid ära sööma. Auto aknad kinni ja autos istudes võis kuulda sääseparve pininat mis oli nagu üks noot. Aknad uksed kinni ja meeletu palavus autos pani meid just kui sauna. Autos oli tõsiselt palav nii et higi lahmas.

Port Hedland

Port Hedland on siis nö. Austraalia mustem pool. Siin peale raske töö ja töö muud ei olegi. Vähemalt kohalik kirjeldasid seda nii. Siin asuvad Austaalia suure rauavarad, mida päevast päeva kaevandatakse. Selle kohale võikski nimeks panna kaevurite linn. Linnas elab healjuhul mõni kümmend tuhat inimest, kellest enamus on seotud kaevandus töödega.

Saturday, April 2, 2011

Mõistatus


31. märts, kell 16:30 kohtusime siiani tundmatu olendiga. Peatasime auto, et tundmatu olendiga tutvust teha. Miskipärast  aga tema meiega suhelda ei tahtnud. See jäi meile mõistatuseks.  Arvasime, et see tundmatu olend tukkus  tee ääres peale pikka teekonda. Hiljem selgus aga, et meile seni tundmatu pikajalgne olend oli tee äärde surema jäetud känguru.

Teel Carnarvoni


Saime üsna hilja Geraldtonist liikuma, seega pidime pimedas sõitma. Geraldtonist Carnarvoni oli oma 430 km. Teed üsna  pikad ja sirged küll aga sellest korralikud. Ohtlikuks tegi sõidu selle liigne sirgsus kuna uni kippus pidevalt peale tulema. Õnneks või õnnetuseks tuli meie õndsat und segama kohalik politsei -  olime  jäänud politsei reidi otse keskmesse. Tegu oli sis nende  sõnul kontroll reidiga. Kontrolliti kas meil on narkot või relvi pardal. Siin kohal ütleks emale aitäh et mulle peale
käisid et teeksin rahvusvahelise juhiload. Peale lühikest otsimist lasti meid minema ja jätkasime oma sõitu. Sõit tundus üsna rahulik ja meeldiv, kuid just ennem Carnarvoni sisenemist tõmbas ment meid jälle maha. Need mendid sis vähekarmimad, pisti kohe kõrs suhu ja puhuma. Üldiselt sama teema kas me ikka narkot veame jne. Ja tuli veel ka kolmas ment aga sellele suudsime selgeks teha et me ei taha nendega enam tegemist teha.

Geraldton


 Geraldton

                Perthist väljasõites võis näha päris meeldejäävaid kaadreid Austraalia maastikust. Erinevalt meie
eesti metsadest laius siit madal vaade silmapiirini. Metsa asemel kutsuks seda rohkem põõsastikuks mis on laotatud punase liiva peale. Küllap on see tingitud ka siinsest kliimast, igapäev 30 kraadi sooja küllap eriti ei soosi kõrgeid metsi. Palme oleme siiani näinud ainult linnades.

Perthi elu



Perthi lennujaam asus umbes 30 min kaugusel Perthi kesklinnast. Õnneks liiklesid bussid otse lennujaamast südalinna seda siis 16$ tasu eest. Linna jõudes leppisime kokku, et esimese asjana oleks tark tegu endale ajutine elamine leida, et saaks rasked kotid kuhugi maha panna. Kohe bussipeatuse kõrval meie õnneks oligi üks kohalik backbackerite hostel kuhu me ka sisse kolisime. Ühe öö eest tuli meil maksta 27$ nägu, mis on üsnagi kõrge tasu. Teadsime ,et mida varem me linnas oma asja tehtud saame seda kiiremini saame suurlinnast minema kuhugi väiksemasse kohta. Perth on ka kohalike elanike sõnul üsna kallis linn elamiseks. Mõistagi see linn meie rahakotile eriti hästi ei mõju, seega vaja kiiremas korras lahkuda Põhja poole.

25. märts Eesmärk



                Kaks kiilakat poissi mõtlesid ühel päeval ,et võiks reisima minna kuni veel noored oleme. Parimaks varianiks tundus minna maailma avastama. Asjaolusid avestades leidsime et parim koht kuhu minna on Austaalia, kus alati päike paistab ja tuju lõbus. Piletid sai juba aasta alguses jaanuari kuus broneeritud. Sõltuvalt asjaoluest ja ka hindadest kujunes 25. märts kuupäevaks.