Kaks kuud Egiptuses, päev 469

Järgnev jutt on minu kogemusest üldiselt Egiptuse araabia kohta:

  Meile teada olev maailm polegi ausalt öeldes nii standartne ja ühesugune. Oleme kõik osa ühest suurest tervikust. Meid on siia maailma kokku loodud, kuid kuidas me nii erinevad vahest üksteisele oleme. Kas ahvist arenenud või jumala loodud püsime füüsiliselt üsnagi samades mõõtmetes.

Siinai mägi, 463

  Siinai mägi on Vana Testamendi järgi paik, kus Mooses lepitas Iisraeli rahva jumalaga ning tema vahendusel jõudis 10 käsku Iisraeli rahvani. Religiooselt tunnistavad sündmust nii kristlased, juudid kui ka moshlemid. Püha paik asub Siinai poolsaare lõuna poolses piirkonnas.

Aeg maha Dahabis, päev 465

  Kõik hea saab kord otsa. Alles veel olid suured mõtted pikaajalisest retkest Himaalajas kui ka Kesk-Idas. Nüüdseks on ka need ajad ümber saanud, mida on ausalt öeldes kurb jälgida. Aeg ei anna armu ,vaid surub peale. Kuid kogemused  ja inimesed, keda kohtasin jäävad alati omale kohale minu mälestustes.  Kõigele lisaks pidin loovutama Nami, kes pidi nädalaks Jaapani minema. Viimase seannsiga läksin ka juba lugematud kordi Kairosse, et saata Nami lennujaama.

Stress

  See jutt on koondatud minu isiklikest kogemusetest ja emotsioonidest, mis Egiptus minule pakkus. Ma ei teagi nüüd, mis otsast alustada. Peale kuu aega Egiptuses tunnen ennast lõhki kisutuna ,stressis ning ärrituna. Minu usaldustunne erandlikult egiptlaste suhtes on null tolerants. Poleks osanud arvata ,et ühe kuu jooksul võin nii paljude ebameeldivuste osaliseks saada. Nii palju ütlemisi, ebameeldivusi, tüütamisi ja ära kasutamisi on minu hinnangu trastiliselt muutnud Egiptuse suhtes.

Dahab, päev 450

  Templid ja nende varemed on meid saatnud juba nädalaid. Templid Egiptuses on ajaloopärlid, mis on imetlusväärt. Neid on siin nii palju, et võib vabalt veeta aega nädalate kaupa avastades üha uusi templeid. Oma kogemustest võin väita, et Egiptuse templite avastamine on vägagi stressirohke tegevus. Kus on turiste seal on ka ärimehi. Ärimehed siin Egiptuses pole ,aga sellised nagu meie oleme harjunud kohtama Euroopas. Siin ei nähta turistis mitte inimest, vaid dollarit. Igalsammul jälitatakse ning käib koguaeg otsene ahistamine, privaatsust pole ka parima tahtmise juures võimalik tagada. Kuid pealetükkivus on Egiptuses sisse juurdunud tegevus, mis käib elustiiliga ühte.

Abu Simbel, päev 441

  Abu Simbel koosneb kahest templist, mis ehitati Ramses II valitsusajal. Massiivne mäest välja tahutud tempel asub loetud kilomeetrite kaugusel Sudaani piirist. Üks kõige isoleeritum tempel, mida Egiptusest leida võib. Raske ligipääsetavus on põhjuseks ,miks paljud turisid jätavad templi külastamise vahele. Kuid just parimad investeeringud asuvad seal, kus hall mass kaasa lähe.

Luxori Lääne kallas, päev 439

  Kaks kallast, üks mitte vähem tähtis teine. Mõlemad kaldad kokku moodustavad suurepärase vaaraode aegse atmosfääri. Lääne kallast iseloomustab mägedest pungil loodus, mis on täis salapära. Koht, mis valiti välja pühaks paigaks juba ammu ennem meie aja arvestamist. Kindlasti ei nähta tänapäeval nii selgelt selle tähtsust religiooses mõttes kui vanade egiptlaste poolt. Õige oleks öelda, et üks suur vaba õhumuuseum, mis on turistide poolt külastatud ajast, mil see koht aset leidis.

Luxori Ida kallas, päev 438

  Karnak on kolossiaalne ligi 2 ruutkilomeetrine tempel Luxori ida kaldal. Vaieldamatult kuni tänapäevani kõige suurem religioosne hoone, mida on ehitatud. Templi ehitamist alustati alates Kesk-Kuningriigist ning jätkati ka Alexander Suure aegadel. Tempel on üldiselt loodud põhijumala Amuni ülistamiseks ning teenimiseks.

Luxor, päev 437

  Luxor on Egiptuses asuv linn, pea 700km kaugusel pealinnast Kairost. Linn on koduks üsnagi tagasihoidlikult ligi poole miljonile elanikule. Geograafiliselt asub linn Niiluse äärtealadel hõlmates enda alla nii ida-kui ka lääne kalda.  Ida kallas on peamiselt koht, kus toimub äge liiklus ning igapäeva elu. Lääne kallas on aga ümbritsetud mägede ja orgude poolt. Nagu ühele Aafrika riigile kohasena valitsevad siin põrgulikud soojakraadid. Suve perioodil, mis hetkel ka siin valitseb, tõusevad kraadid üle 40 sooja kraadi. Kuid, sellegi poolest olenemata aastaajast on Luxor üks kõige enam turistide poolt halvatud paik Egiptuses.

Baharaya oaas, päev 435

  Eelnevalt tundsin, et tahaks siit kohast minema nii kiiresti kui vähegi võimalik. Hotellist välja jalutama minemine tundus liiga vaevaline, et ette võtta. Ainuke variant, midagi ikkagi siin näha ning ära teha oli ,vaid majutuse kaudu. Õhtul kohvilauas tegime juttu majutuse omanikuga, kes pakkus välja meile kõrbesse tuuri. Mitte just kõige odavama hinna eest, kuid sellest tagas meile garantii.

Baharaya õudus unenägu, päev 434

  Baharaya oaas asub ligi 6 tunni autosõidu kaugusel Siwast. Kahe oaasi vahele jääb kõrb, mille ületamiseks on tarvis nelikveolist masinat. Nelikveolise masina rent maksab ligikaudu 1500 egiptuse naela, mis jaguneks kõikide reisijate vahel. Kuna kedagi teist me endaga kaasa ei leidnud olnuks igale ühele 500 naela nägu, mis meie eelarvet arvestades oleks liiga palju.

Siwa Oaas, päev 432

  Sumisevate suurlinnade vahelt kaunite kõrbe oaasidesse. Egiptus asub enamvähem ekvaatori joone peal, mistõttu kõrbe kuivad kraadid on siin igapäevane. Territooriumi vaadates võib näha, et riigist liigub läbi maailma suurim kõrb Sahhara, mis hõlmab suure osa riigi territooriumist. Enamus rahvastik elab elutoova Niiluse äärte aladel.

Alexandria, päev 430

  Alexandria asub Põhja- Egiptuses Vahemere ääres , ligi 220km kaugusel pealinnast Kairost. Ajalooline linn, mis sai oma hingejõu sisse ühelt kõige edukamalt vallutajalt Alexander Suurelt. Alexander Suur asus valitsema Egiptust ilma vastupanuta. Saades nõusoleku Memphise preestritelt riiki valitseda, olid makedoonlasest valitsejal vabad käed. Alexander nägi pisikeses külakeses võimalust ühendada kaks maailma ühte. Jagades vahemerd sai Alexandria linna loomine väravaks kahe maailma vahel.

Püramiidid, päev 428

  Egiptust teatakse ning tuntakse rohkem püramiidide maana, kuid samas teatakse või tuntakse neist healjuhul ,vaid mõnd üksikut. Külastades Kairot ja selle ümbrust leidsin osad kohad, mis on mainimist väärt. Kohad, millest eriti just juttu tehtud ei ole, kuid samas oma olemuselt on need püramiidid isegi huvitavamad. Faktide põhjal algas nendest kohtades püramiidide ehitamine palju ennem, kui Gizas.

Giza püramiidid, päev 428

  Mis teeb ühest asjast püramiidi? Lihtsustades kõiki teooriaid ja valemeid saame nelinurka ning ühe tipu. Just nii lihtne see ongi. Kui nüüd see reaalsusesse pöörata , seda veel suurtes mõõtmetes, saame tulemuseks ühe maailma seitsmest imest. Maailma ime , mis seisab seal juba rohkem kui 40 tuulist sajandit tänapäevani. Mõistagi on tegu Egiptuses asuvate Giza püramiididega.

Egiptuse muuseum, päev 427

  Muuseom, mis paljude arust on koht, mida iga Egiptuse külastaja peaks külastama. Kahtlemata muuseomis on maailma kõige vanemad  antikvariaadid, mis on pärit ennem meie ajaarvestamist kuni 5000 aastat tagasi. Muuseomil on välja pakkuda ligi 120 000 omataolist antivariaat, mis on kõik väljas uudistamiseks turistidele. Lisaks on ka veel maiuspalana välja pandud hästi säilinud muumiaid, kes olid suured vaaraost valitsejad.

Kairo kindlus, päev 426

  Kindlus, mille ehitamist ja ümberkujundamist on kavandatud ajast, mil seda hakati ehitama. Läbi aegade erinevad valitsejad olid jätnud endast midagi kindlusesse. Kindlust on edasi ehitati ning ka osaliselt maha lammutatud, kuid sellest originaal müürid seisavad tänapäevani.

Islami Kairo, päev 426

  Kunagi ammu aega tagasi 7. sajandil oli mees, keda tuntakse nime all prohvet Mohammed. Mohammed sündis nüüdseks pühas Mecca linnas, mis on tänaseks koht, kuhu iga truu moshlem peab jõudma. Prohvet, kes pani tervele islamile jalad alla. Oma esimesed jumalikud sõnumid sai ta alles olles neljakümnendates. Usu levitamine tema jaoks polnud alguses just kerge, mistõttu usk võttis massilise pöörde alles peale tema surma. Tema pühad sõnumid/värsid on moshlemite jaoks sõnad otse jumalalt Allahilt, mis on pandud kõik kirja Koraani. Tänapäevaks on islam teiseks suurim usk ning kõige kiiremini leviv usk maailmas.

Koptide Kairo, päev 426

  Egiptuses on peamiseks usundiks islam, mida järgib umbkaudu 90% rahvastikust. Peale islami on ka teised usundid esindatud nagu näiteks kristlased ning ka juudid.
  Koptid on Egiptuse ennemuistne rahvas, kes on religioosed kristlased. Ennem araablaste invasiooni moodustusid kristlased enamuse riigirahvastikust. Mis selgitab selgelt, et ennem islami oli Egiptus kristlik riik.

Turist, päev 425

  Minu on hetkel selline tunne, et kõik lääne hordid, kes Egiptust on külastanud on teeninud valgetele inimestele lihtsameelse märgi. Olla liiga turist pole ka olla hea, kuid saan aru, et paljude jaoks on Egiptus ehk ka esimene reisikogemus Eestist välja poole. Pole võimalik olla teadlik kohalikest petturitest ning varganägudest. Turiste täis bussid on mulle jätnud kergelt sellise mulje nagu oleksid lambad aedikus, kus hoitakse neid eemal kõikidest huntidest. Arvan ,et iga lääne inimene ,kes siia tuleb tunneb õhust kohe, et keskkond on täiesti teine kui seda on Läänes.