Saturday, July 14, 2012

Siinai mägi, 463


  Siinai mägi on Vana Testamendi järgi paik, kus Mooses lepitas Iisraeli rahva jumalaga ning tema vahendusel jõudis 10 käsku Iisraeli rahvani. Religiooselt tunnistavad sündmust nii kristlased, juudid kui ka moshlemid. Püha paik asub Siinai poolsaare lõuna poolses piirkonnas.


  Tuntust pole Siinai mägi kogunud mitte ainult religioose sündmuse poolest, vaid ka vaatemängu poolest. Teatavasti avaneb parim vaade Siinai mäe otsast hommiku saabudes päiksetõusul. Mistõttu mägi pole külastatud mitte ainult religioosete gurude poolt, vaid ka turistide poolt. 


  Selle ühe nädalase Dahabi puhkuse vältel jõudsin ka külastada Siinai mäge. Dahabist asub Siinai mägi ligi 2 tunni autosõidu kaugusel. Otsustasin ühineda majutuse poolt pakutud variandiga, mis tagas 75 naela eest transporti edasi ja tagasi. Peale minu võttis tuurist osa 7 jaapanlast ning kaks venelast. Pidime kitsalt jagama pisikest mikrobussi , kuid mis parata. Sõit algas õhtul tunnike ennem südaööd kell 23:00, et olla mäe tipus päikesetõusul. 
  Sõiduks kulus 2 tundi, et jõuda mäe jalamile. Huvitav oli tunda, kuidas temperatuurid muutusid kõrguste muutudes. Dahabist väljasõidul kitsalt mikrobussis külg külje vastas istudes olin tõsiselt higi loigus, kuid kohale jõudes mäe jalamile võis tunda ihul külmast kananahka. Õnneks olin ettevalmistunud ning kandsin kaasas talvejopet. Mõtlesin veel, et mis kohta meid veeti, et Egiptuses võib keset ränka suve tunda sellist külma. 
  Keset kott pimedat mägist ööd alustasime 2,5-3 tunnist teekonda üles Siinai mäetippu. Meile oli tegelikult ettenähtud ka giid, kes juhataks rahva üles Siinai mäeotsa. Giid oli siuke kleenuke noor egiptlane, keda keegi ei leidnud mahti kuulata. Kõik jätkasid omas tempos ilma ,et oleksid temast väljagi teinud.
  Lisaks meie grupile, mis ausalt öeldes polnudki väga grupp, oli ka palju teist rahvast. Rohkem igaüks omal missioonil ja eri teed pidi. Öö pimeduses, pisukese kuuvalguses kõmpida ülesmäge terve suure rahvamassiga oli üsnagi piinlik. Kõige hullemad olid tüütud kaamli sõitjad ,kes lonkisid kaasas kaamlitega mööda teerada. Teerada oli tol ööl ikka päris umbes.
  Andes omapoolse hinnangu teerajale, võin väita , et see 2,5 tunnine jalutuskäik ei tapa kedagi ära. Enamus teerada on kerge, üsnagi tasane teepind. Ainuke, mis võib raskust valmistada on viimane pooltundi raja peal, kus tuleb kõmpida treppi mööda üles tipu poole. Öösel on küll nähtavus kehva võitu, kuid sellest mõnusalt jahe. 

  Jõudsime enamvähem täpselt õigel ajal Siinai mäe tippu. Kaugelt oli juba näha, kuidas ühelt poolt maailma serva tähed justkui ära kustusid. Üle taeva hakkas võimust võtma valgus, mis muutis aegsasti oma toone. Mingi hetk võis näha selgelt ,kuidas taevas oli kui kahte jaotatud. Silmapiiril paistis sirge valgusvihtudest koosnev värvikas joon, mis meelitas päikse tagasi meie atmosfääri. See oli mõni minut kestev sessioon, mil päike horisondi tagant välja rändas. Selle värvus oli veripunane, sellist punakat päikest polnud ennem kohanud. Külm mägine hommik sulas minutite vältel palavaks kõrbeks. 
  Kaotasin silmad minutiteks nõiduslikku päikesetõusu. Mind äratas üles ülekeha higi, mis hakkas päikesetõusust lõõmama. Mõistisin ,et selleks hetkeks oli vaatemäng läbi saanud. Istusin veel ligi tunnike kaas jaapanlastega mäe otsas ennem kui alla poole laskusime.
  See oli kindlasti kõige parem päiksetõusuline vaatemäng minu kogemuste põhjal. Terve see kõrbemägine maastik ja olustik oli võrreldav justkui mingisuguse tuumapommi katsetamisega. See on ehk kõige ligilähedasem kogemuse sellele. Ehk on see ka kõige ohutum tee, midagi sellist kogeda. 












No comments: