Tuesday, May 29, 2012

Islami Kairo, päev 426


  Kunagi ammu aega tagasi 7. sajandil oli mees, keda tuntakse nime all prohvet Mohammed. Mohammed sündis nüüdseks pühas Mecca linnas, mis on tänaseks koht, kuhu iga truu moshlem peab jõudma. Prohvet, kes pani tervele islamile jalad alla. Oma esimesed jumalikud sõnumid sai ta alles olles neljakümnendates. Usu levitamine tema jaoks polnud alguses just kerge, mistõttu usk võttis massilise pöörde alles peale tema surma. Tema pühad sõnumid/värsid on moshlemite jaoks sõnad otse jumalalt Allahilt, mis on pandud kõik kirja Koraani. Tänapäevaks on islam teiseks suurim usk ning kõige kiiremini leviv usk maailmas.

  Arvan, et on häbi sellel üle kui vähe meile üldse räägitakse islamist ja moshlemitest. Paljude inimeste teadmine piirub pommide ja terroristidega. Islam on midagi muud, kui seda on terroristid. Kui näha ja vähegi tahta mõista, mis toimub meie ümber saame aru ,et tegu on väga huvitava usuga ning see kultuur ,mis on sellest välja põimunud on fantastiline. Minu jaoks oli tänane päev suureks üllatuseks ning õppetunniks.
  Tänane päev meie jaoks oli täielikult pühendatud islami maailma avastamiseks. Islami Kairo on kirjutamata linnaosa, mis on täis ammu aegsete valitsejate poolt ehitatud mosheedest, mauseleumidest, mis olid seotud igapäeva kiire eluga. Mosheesid oli pea iga saja meetri tagant, üks keerulisem ja suurem kui teine. Võimsust keerukatele mosheedele lisasid igal mosheel kõrged minaretid(tornid), mis võtsid linna kõrgustes kauneid vaateid. Kitsad tänavad olid täis kaupmehi ning käis tihe kauplemine. Olime kõndinud kesklinnast pika maa ning peab tunnistama, et elu oli muutunud religioosemaks ning aktiivsemaks. Paljud mosheed on pea tuhat aastat vanad, kuid sellest täielvõimsusel kasutuses.
  Usun, et igaüks teab ,et moshlemid on rohkem religioosemad ,kui seda oleme meie. Üks korralik truu moshlem palvetab päevas 5 korda ning peab Ramadani. Palve ajad Egiptuses on hommikul kell 4, lõunal kell 12, peale lõunat 15:30, kell 18:30 ning õhtul kell 20:00. Palve kestvus on ligikaudu 10 minutit, mida on kosta üle linna. Poed suletakse mõneks ajaks ning inimesed kogunevad mosheedesse palvetama. Paljudesse mosheedesse ei lasta sisse turistidel, kui päeva korras on palveaeg. Müüt, et naised ei saa mosheese minna ei vasta tõele. Tõesti mehi on rohkem, aga see on sellest, et enamus naised palvetavad kodus, sest neil on rohkem koduseid kohustusi. Nägime moshlemite lõuna palvet pealt, mis nägi välja nagu hommiku võimlemine. Üldiselt mehed seisavad reas ning üks mees seisab ees ning laulab midagi araabia keeles ning muudetakse asendit. Asendid muutusid püstiasendist poolkummargisse ning sealt täiskummardumisse, iga liigutuse vahele jäi diktori käsk. Tänavatel olles lastakse ruufurist mingisugust ürgset islami laulu, mis kõlab fanaatiliselt. Usukuge mind, et olla ise kõige selle keskel, kui lihtne elanik mitte kui tuurigrupiga turist on parem kui miljoni vaade ookeanile. Kõik meeled olid leidnud uue leviala ning see tundus tõeliselt põnev.
  Tänasel päeval kõndise maha healjuhul 15-20km ning kulutasime vägagi minimaalselt. Islami Kairo külastamiseks kuluks täiesti nägemiseks pea 3 päeva, kuid meie külastasime sellest parimat osa. Islami Kairo on üks suur ajalugu omaette, mis täis elavat tõestust selle kohta.  Külastasime kohti, mis jäävad enamus turistide jaoks nägematta ning teadmata üldse, et midagi sellist eksisteerib meie planeedil. Siin meie arust parimatest paladest nii mosheedest kui ka mauseleumidest islami Kairos:

Al-Azhar moshee

  Ehitatud 970 aastal, mis oli samuti üks esimestest mosheedest Egiptuses. Moshee pole mitte ainult palvekoda, vaid ka maailma teiseks kõige vanim teoloogiline ülikool.  Terve kompleksi juurde kuulusid ka 3 minaretti, mis olid ehitatud 15-16 sajandil.
Leidsin selles moshees peale selle üldise ilu ka enda jaoks midagi uut. Mitte ainult selles moshees/ raamatukogus ,vaid ka kõikides teistes mosheedes on täpselt sama. Mosheede ühte seina on tehtud kaunid sissepoole nõgusad mitme meetri kõrgused tupikukse taolised moodustised. Neid kutsutakse mihrabiteks. Mihrabidel on ,aga tähtis põhimõte. Kõik maailma mihrabid on suunatud Mecca poole, kus asub püha Kaaba. Selle järgi teavad moshlemid, mis poole nad peavad palvetama.




Mihrab, neid võib kohata igas moshees... kasulik teada nende kohta. Igaüks neist on suunatud Mecca poole.




Amr ibn al-As moshee ( moshee asub teisel pool linna Koptik Kairo läheduses, mida külastasime eelnev päev)

Egiptuse pärlikroon , mis on esimene moshee Egiptuses. Moshee ehitati aastal 642 vallutaja al-As poolt, kes tõi Egiptusesse uue usundi Islam. Oma tänase väljanägemise sai moshee endale ,aga alles aastal 827.
Minule jättis moshee kohe väga sügava mulje. Nagu üks moshee ikka kujutab ühte suurt neljanurkset platsi, mis on täis vaikust ja rahu. Keskel suur marmor plaatidest põrand, mille keskel pisike kapsli moodi putka. Marmorpõrandast neljast servast katusealune, mille all käis vaikne nohitsemine. Põrand katuse all oli ilusti kaetud üleni vaipadega, mille peal kohalikud lugesid ning osad palvetasid. Kui päris aus olla minule olnuks meeldinud sellises kohas piknikku pidada, kui see oleks täiesti inimtühi.





Madrassa/Mauseleum An-Nasir Mohammed

  Terve kompleks ,selles paigas oli tegelikult suurem ning nimekam. Lisaks An Nasiri mausleumile oli seal kandis ka teiste valitsejate Mauseleume/Madrassasid nagu näiteks Barquq, Qaqaun. Madrassa tähendab araabia keeles lihtsamalt öeldes kooli, mauseleum aga surnukambrit.
  Minu jaoks pakkus selle kauni kompleksi juures kõige suuremat tähele panu üks küllaltki lihtne puidust uks. Uks on pärit hoopis Iisraelist Acre kirikust. Ajal, mil araablased ja ristisõdijad sõdimisega ühele poole said aastal 1290, mis ka lõpetas ristisõdijate domineerimise strateegilises Acre linnas. Araablaste sultan otsustas peale linna ülevõtmist ,et linn põletada ja kirikud hävitada. Millegi pärast võttis sultan Acre kirikult selle ukse ning lasi selle toimetada Kairosse, kus see on ka tänapäevani seal. Ukse kohal seisab araabia keeles moshlemite jumala nimi ´´Allah´´.
Ülejäänud kompleks oli täiesti tühi ning isegi mitte kauakambritesse polnud võimalik minna, kui ma ei eksi.





Salapärane uks pärit Iisraelist, Acrest.


Al- Hakim moshee

  Fatimiidide valitseja, kes sai võimule 11 aastaselt. Mees, kes oli juba oma noores eas vägagi kardetud. Tema brutaalsust jagasid päris paljud tema lähedased. Ta mõrvas oma nõustaja kuna teine olevat öelnud talle ´´sisalik´´. Lasi lõigata võidukal väepealikult pea maha selle eest, et teine jooksis tema paleesse ette teadmata. Hirmutav valitseja üks päev lihtsalt kadus ning tema keha jäi leidmata siiani.
Moshee oli samuti kasutusel ristisõdijate vanglana, tallina, koolina ja ka oli koduks hullule valitsejale. Mosheed on vähe kasutatud teenistuseks ning tänapäevaks on antud moshee turistide meelevalda.


Mosheest täielikust võimsusest oli raske pilti teha, kuna asus korraliku põõsastiku vahel



Bab Zuweila värav

  Bab Zuweila ning nagu ka enamus teised vanemad hooned on pärit fatimiidide ajast. Fatimiidid olid pärit oma olemuselt Tuneesiast ning omasid suurt territooriumi üle kogu Põhja Aafrika, pisuke Euroopast ning ka Kesk-Ida. Fatiidid ehitasid 10. sajandil Kairo linna, mis hiljem ka nende pealinnaks sai.
  Bab Zuweila on ainuke lõuna poolne värav, mis on fatimiidide ajast säilinud. Üks parimaid kohti, mida me täna külastasime. Küsiti pisut sissepääsu eest, mis läks maksma 8 egiptuse naela, kuid täiesti seda väärt. Oli võimalus, minna müüride otsa, kus osutus hea vaade linnale. Veel paremaks tegi olukorra kaks minaretti, mis asetsesid müüri peal. Minarettide olid ligi 40m kõrged ning nende otsa võis vabalt minna. Kitsas, healjuhul ruumi vaid ühele, trepid viisid ülesse vaatetorni. Tornist oli selge vaade tervele linnale. Näha võis kõike täna külastatut ning ka Kairo kindlust. 
Bab Zuweila peaks olema kindlasti reisija nimekirjas, mida külastada.
 


Bab Zuweila moshee asub värava kõrval. Vaade väravamüürilt.



Minaret ehk torn. Kairot kutsutakse minarettide rohkuse poolest minarettide linnaks



  Külastasime lisaks nendele kaunitele hoonetele ka palju teisi mosheesi ja mausoleume. Igaüks neist oli omamoodi eriline, kuid tõesti kõiki arvatavat pea 800 kohta ei jõua tõesti külastada. Tänane päev läheb kindla plus punktina kirja ning pidasime korraliku õppetunni maha.

No comments: