Lendasin oma viimast lendu Hong Kongist Kathmandusse. Kaugelt hakkasid paistma pisikesed elumajad, mis olid kasvajana hõivanud terve suure mägisaheliku. Teadsin, et tegu on Kathmanduga - madal, vaene ning rahvarohke linnaga. Tuttavas linnas lennujaam,mis nii naljalt meelest juba ära ei lähe. Kathmandu lennujaam on sarnane meie maabussijaamaga. Räämas ning väga ajast mahajäänud. Kuid sellest polnud lugu, kuna ei tulnud Nepaali mitte lennujaama pärast.
Ennem lennujaamas lahkumist oli veel vaja Namiga kokku saada. Teada oli, et Nami tuleb samal ajal Hiinast. Olime seadnud lennuajad täpselt samaks ajaks, mis võimaldas meil kohtuda lennujaamas. Kohtusime uuesti peale kahte pikka kuud Kathmandu lennujaamas ennem saabumisviisa taotlemist. Nüüd kui Namiga kokku saadud jäi veel ära oodata Daniil, kes idee järgi pidavat olema juba Kathmandus kokkulepitud hostelis. Õnnetuseks Daniili lend Istanbulis tühistati halva ilma tõttu ning ta pidi broneerima uue pileti Kathmandusse. Daniili jaoks läks kõik see maksma pisut raha ning aega. Kõikidest oludest hoolimata suutis ta ilusti ennast Kathmandusse vedada.
Oli veel oodata neljas osaleja, kelle lend tuli meie omast 2 päeva hiljem. Tanari- oma vennase tee kujunes läbi Singapuri ning New Delhi. Arvasin, et võib tekkida New Delhis probleeme, kui broneerisime Tanariga koos lennupileteid. New Delhis nagu paljudes teistes lennujaamades on erinevad lennuterminalid ning India lennujaamast välja liikudes on tarvis viisat. Probleeme tal küll tekkis, kuid kohale jõudis ilusti. Läksime kõik kolmekesi mina, Nami ning Daniil Tanarile lennujaama vastu. Kaugelt paistis silma kiilakas pea, kelle silmad olid magamatusest kotti vajunud. Armetu oli vaadata teist, kes pea kaks ööpäeva ilma magamata lennujaamades seigelnud. Kuid, mis salata, meil kõigil tuli samamoodi lennujaamades päevi veeta.
Nüüd kui terve seltskond koos oli veel tarvis ettevalmistus teha. Ettevalmistus ,et minna mägedesse, selleks on vaja teha korralik eeltöö. Alustades planeerimisest kuni varustuseni.
Planeerimist oli palju. Seekordse plaanina keeldusin võtma otselendu Lukla, mis asus juba 3000m kõrgusel. Eelmine kord kasutasime just lennukit, et minna otse Himaalaya lumiste hiiglaste keskele. Kuid seekord püüame võtta asja rahulikumalt ning alustada Jirist, mis asub pisut alla 2000m kõrgusel. Sellise kõrguse juures ei ole täheldatud mäehaiguse sümptome. Et nüüd jõuda Jirist uuesti Lukla kulub meil 6 päeva matkamist, kuid sellest anname kehal võimaluse harjuda keskkonnaga. Lisaks tuleb võtta 10 tunnine bussisõit pealinnast Kathmandust Jirisse.
Matkavarustusse kuulub väga palju kraami, mida vaja üles tassida. Alustades magamisriietest kuni talveriieteni. Lisaks veekindlad riided, magamisvarustus ning muu eluks eneseks vajalik. Põhimõtteliselt tuleb kaasas kanda tervet elamist. Mõistagi ei hakka meie kõiki raskeid seljakotte ise mäest üles vedama, vaid palkame porteri ehk mägielaniku, kes viiks meie seljakoti ülesmäge. Oleks liiga palju loota oma võimetes ,et vedada rasket kotti ise üles, kui igameeter ülespoole hapniku järjest vähemaks jääb.
Kathmandus on võimalik soetada endale korralik varustus vägagi odavalt. Keskelt läbi 200 dollarit abosoluutselt pisiasjadest suuremate asjadeni. Terve turg töötab kauplemise meetodil, mis tähendab ,et hind kujuneb kauplemise käigus. Andsin korraliku panuse selleks, et tõmmata hinnad nii madalaks kui võimalik. Enamus juhtudel on alghind kõvasti kallim kui reaalne hind. Kohalikud teavad ning näevad väga hästi, et valge inimene on raha allikas. Paraku on selline mõtlemine sisse juurdnunud, mis tõttu tuleb ise kurja vaeva näha ,et kaubelda hinnad reaalse hinna piirini. Hea koht enda kauplemis oskuste arendamiseks. Terved tänavad on üles reastatud poodide poolt, mis müüvad enamvähem samu asju. Hiinast tulnud odav, võlts kauba märkidega tooted on üldiselt vastupidavad ning korralikud. Pole siiani täheldanud erilisi suuri probleeme varustusel, mille soetasin juba eelmise aasta detsembris. Ütleks nii, et ajavad asja ära odava raha eest.
Lisaks planeerimisele kui ka varustusele tuli taotleda matkamiseks luba. Luba on võimalik toatleda Kathmandus kahes kontoris, mis tegelevad nii matka, kui ka ronismislubadega. Üldiselt on see vajalik, et registreerida igat matkajat registrisse, mis annab aimu kellegi kadunuks jäämisest. Loa taotlemiseks tuli täita lihtne ankeet ning maksta ligikaudu 20USD. Ilma probleemiteta saime 10 minutiga matkaload kätte.
Kulus mitu päeva selleks, et valmistada nii ennast kui teisi ette vapustavaks matkaks Nepaali mägises Himaalayaks. Kindldasti veel muutuvad nii asjaolud kui esialgsed plaanid, kuid selge on see ,et eesmärk jõuda Mount Everest Base Campi pidama.
No comments:
Post a Comment