Tuesday, May 15, 2012

Deboche, päev 406


  Oleme jõudnud kohta, kus eelmine kord meie teekond pooleli jäi. Detsembriskuus me kahjuks ei suutnud Nami haiguse tõttu enam kõrgemale minna kui 3820m kõrgusele Debouchesse. Hetkel veel on kerge põnevus sees, mis homne võiks tuua. Ütleks nii, et Namil endal on kerge pinge, kuna ei tahaks veel teist korda sellist asja juhtuvat. Samas ise ikka julgustan ning usun siiralt ,et homme oleme kõik kombes.
Eks ole tänane päev ning homse hommiku ootamine üsnagi ärevust tekitav. Täpselt samamoodi nagu oli meie tänane päev. Lõpuks ometi avanes võimalus näha selgelt Mount Everesti ning tema sõpru täies hiilguses.  Siiani oleme läbinud mitu kohta, kus reaalselt peaks nägema Everesti, kuid pilvisuse tõttu pole olnud võimalust näha kõrgemat mäge maailmas.  Nüüdseks meie kõikide silmad on näinud ning mõistused kogenud, milline võiks olla tunne seista maailma kõrgemate seas. On raske anda edasi tunnet, mida pole võimalik isegi mitte sõnadesse panna. Kui miski on siin maailmas lummav ning samal ajal ärevust tekitav, siis just kõrgmäestikud. 

  Isikliku seisukohalt väidan, et Mount Everest pole just kõige omapärasem või huvitavam mägi, mis Himaalajas leidub. Muidugi jätan kõigile oma arvamuse, kuid leian ,et on palju huvitavamaid mägesid. Minu lemmikutest omapärase kuubiku kujuline Ama Dablam. Ama Dablam ehk eesti keelde tõlgituna ´´Ema kaelakee´´ on 6814m kõrgune Himaalaja mägi.  Teine lemmikutest on 6618m kõrgune Thamserku, mis jätab huvitava saelehe mulje vaadates selle tervaid tippe. Kõik need mäed jäävad samasse regiooni ning samuti ka võimalik mahutada kõik ühele pildile. Kindlasti on palju teisigi huvitavaid mägiseid tippe, mida veel pole kohanud. Üks , mis kindel iga Himaalaja on oma kohta väärt ,selles võrratus mäestikus.

  Eelnev jutt on kinnituseks tänasele päevale.  Nagu mainisin, siis meie matka päevad muutuvad lühemaks ning jääb rohkem vaba aega majutustes. Majutustest nii palju, et mida kõrgemale me liigume, seda kallimaks muutuvad toidud kui ka joogid. Võtame näiteks Tiibetisaia, mida me sööme iga hommiku. Jiris oli Tiibetisaia hind 100RS, siis Deboches on hind juba kakspool korda rohkem 250RS. Samuti muutub ka söögikvaliteet kesisemaks ning kehvemaks. Üldiselt on kõikides majutustes täpselt samad söögikomponendid, kuid erinevad kombinisatsioonid toiduainetega. Kahjuks pole võimalik eriti liha süüa, kuna kvaliteet on vägagi vaieldav. Namche Bazaarist oleme ostnud palju toiduained näiteks kiirnuudleid, tuna konserve ning teed, et ajada odavamalt läbi. Tellides lihtsalt riisi ning segada tuna konserviga on võimalik toidukord odavalt läbi ajada. Selliseid toidukombinisatsioone on küllalt , mida valida.   

  Majutustest nii palju, et majutustes küsitakse toa rendiks ,vaid 100-200RS või üldse tasuta. Kasumi mõte on just majutuse restoran, mis teenib enamus kasumi. Rent on üsnagi tühine 1-2 dollarit, kuid kirjutamata reegel on, et peab sööma sama majutuse toitu.  Ruumid on lihtsad ühe-kahe voodilised olenevalt soovist ning külmad kui karukoopad. Pesemisvõimalustest nii palju, et soojavee eest tuleb maksta üha rohkem. Pesukord gaasi- või elekridussi all maksab ligi 300RS. Enamus kohatades on pesu vägagi kehv nii , et vahepeal lendab korralikult külma vett kaela või üldse vesi saab otsa, mistõttu oleme odavama raha eest ostnud ämbri soojavett, et pesta keha strateegilised osad. Olles Deboches, kus on võimalik ka miinus kraade, loobume mõneks nädalaks pesemisest. Kõrgemal puuduvad pesemisvõimalused üldse. Oleme võtnud nõuks pesta nägu ning jalgu, kuid ülejäänud kannatab mõneks ajaks ära.

  Tänu turismidusele on mägine regioon muutunud üsnagi rikkalikuks ning raha liigub mägedes üsna jõudsasti. Teede kõrvalt võib alati leida majutust vähemalt seniks kuni väga kõrgele ei liigu. 
Homne päev plaan sõltub suurelt grupi enesetundest. Kui kellegil probleeme ega peavalusid ei esine liigume edasi Shomare asulasse. Shomare asub 4010m kõrgusel, mis teeb kahe asula altituudiks 150m.  












No comments: