Saturday, April 21, 2012

Tian Tan Buddha Hong Kong, päev 389

  Minu teekond Nepaali algas 20.da aprilli varahommikul. Kasutan peaaegu sarnast lennumarsuuti kui seda tegin esimest korda Nepaali minnes. Seekord on vahepeatumine vaid Sydneys ning sealt edasi Hong Kongi. Hetkel kui seda kirjutan olen Hong Kongis viibinud 15 tundi ning veel on 6 tundi jääda. Väsimus on võtnud võimu minu üle. Möödas on juba kaks lendu ning igaminut venib nagu tatt. Keha on nõrgaks jäänud ning mõistus uinunud. Pole suutnud pea tilkagi magada kahel viimasel lennul. Sabakont, mille juba 2 nädalat Florence Fallsis ära lõin andis põrgu valu nii et persest tuli väljas. Olen kallutanud endale tablette sisse, kui sellest pole suurt abi olnud. Teeb pisut murelikuks kuna tulemas on kõva füüsiline rännak Nepaali mägedes. Viimasena tahaksin olla veel koormaks teistele.

Lennumarsuut nägi välja järgnev:
Darwin - Sydney Quantas
Sydney - Hong Kong Cathey Pacific
Hong Kong - Kathmandu Dragonair


  Tervelt päev ootamist viimase lennuni. Mõistusega inimene läheks ja otsiks endale linnas ajutise ööbimiskoha. Jah, oli küll plaanis, kuid mitte esimese proriteedina. Seekordse plaanina oli külastada kuulsat Hong Kongi budistide jumalat Buddhat ennast. Pronks kuju ,mis on budismi sümboliks Hong Kongis. Suur 34m kõrge rahuloleva näoga paks Buddha, kes on ennast mugavalt künka otsa seadnud. Buddha on oma jüngrite poolt kokku keevitatud aastal 1993, üldiselt pronksist ning teras konstruktsioonidest. Tian Tan buddha Hong Kongis on üks viiest suurimast Buddha kujust Hiinas, kuid sellest suurim välisasuv Buddha kuju maailmas.

Viimast korda veel Darwinis
  Vägevad faktid andsid mulle tahtejõudu minna ning teha Buddhaga tutvumist. Minu lend Hong Kongi saabus keset ööd kella 22:00 paiku. Küsisin pisut infot lennujaamast transpordi vahendite kohta ning alustasin kohe teekonda eesmärgi poole. Teadsin ,et võib olla reaalne ,et bussid lõpetavad tööpäeva ning jään ööseks pimedatele Hong Kongi tänavatele. Võtsin riski minnes öösel kondama võõrasse riiki võõratele tänavatele. Teadsin  busside numbreid ning kohtade nimesid. Öösel kondamistega on aga alati risk sattuda röövi ohvriks. Laotasin väärisesemed ning sularaha laiali ning peitsin üle keha laiali , jättes pisemad summad taskutesse.
  Kohale jõudmiseks tuli kasutada kahte bussimarsuuti. Alustasin oma plaaniga võttes lennujaamast bussi S1, mis pidavat viima veel teise bussijaama, kus tuli veel oma korda teine buss võtta. Kohta, kuhu jõudma pidin esimese bussiga kutsutakse Tung Chungi linnaosaks. Kohale jõudes hakkasin otsima bussi number N23, mis pidavat viima mind Ngong Ping-i ehk Tian Tan Buddhani. Minu õnnetuseks oli buss N23 lõpetanud pooltundi tagasi oma viimase tiiru, mis pani mind valikute ette. Istusin maha ning arutasin muid variante. Kas jätta üldse pooleli see seik ja otsida majutust. Proovisin ka taksojuhte küsitleda, kes pakkusid hinnaks 160HKD, mis on umbkaudselt 20USD. Raha küll oli, kuid ei tahtnud nii palju maksta, kuna bussihinnad kujunesid vaid 2USD-ni.
  Kõige naljakam oli üks mustas ülikonnas iirijuurtega ärimees, kellel õll näpus ning sakk peas. Küsisin ,siis teiselt majutuse kohta ning rääkisin ka ideest buddhat näha. Selle peale teine küsis ,et mis ained ma teen? Arvas ,et olin ületõmmanud end, et tahan Buddha kuju vaatama minna. Nojah... oli ka buddha ainuke koht kuhu teadsin ,et tahan minna. Tuleb ikka ise kohapeal ära käija, siis saab teada kas on väärt või mitte.
 

Hong Kongi lennujaam
Vot nii see magamine väljanägi.
  Olin mitu tundi otsustusvõimetu, kui avastasin, et terve rajoon on inimestest tühi. Veel viimane takso, mis andis mullegi märku, et otsusta ära juba. Ei kandnud veel maha mõtet külastada Tan Tiani. Lasin taksojuhil end viia lennujaama tagasi, kus saaks vähemaltki interneti kasutada seniks kuni hommik. Majutuse joaks oli selleks ajaks aeg ühele poole saanud. Lennujaamas kaotusvalus tagasi jõudes võttis uni täiesti  teisepöörde. Olin nii väsinud ,et ei suutnud silmigi lahti hoida. Väsimus murdis mind sõna otses mõttes maha ning plaanisin ikkagi pingi peale magama jääda endal 2000 dollarit sulas. Tõstsin toolijala üles ning lükkasin seljakoti sangad toolijalas ümber ning heitsin ise pingipeale, niiviisi kaitsmaks seljakotti pihta panemise eest. Räägin kõige hullematest tsenaariumitest, kui kaalun igat laiska momenti reisides väga tõsiselt, sest hullem võiks olla asjadest ilma jäämine kaasa arvatud passist ning muudest väärisesemetest. Parem karta kui kahetseda.
  Sain magada ligi 3 tundi, kui lennujaam oli paksu rahvamassi täis. Ärkasin üles ning peagi oligi aeg minema hakata Tan Tiani poole. Marsuut oli täpselt sama, kui seekord ei olnud enam küsimusi, teadsin täpselt kuhu minema pean.
  Viimane bussisõit Tung Chungist Ngong Pingi suubus linnast välja Hiina mägisesse rohelisusse. Kahjuks ilmaga väga ei vedanud ning enamus tee oli paksu halliudu massi sees. Kord liikus buss alla mäge siis jälle üles mäge, nii et kõrvad lukku lõi. Sõidukestvus ligi 45 minutit.
 
   Mitte midagi rasket ,et jõuda Tan Tiani Buddha kujuni. Buss peatus kujust ligi 10 minuti jalatee kaugusele. Kõike mida ma esmapilgul nägin oli paks udumass, mis piiras nähtavust 5-10 meetrini. Liikusin edasi kui hakkasin nägema iidset Hiina kultuurseid kivikujutisi erinevatest sõdalastest ning muidugi ka suusahüppe platformi väljanägemistega majakatuseid.  Kõigele sellele andis mõnusa tunde budistlik munkade mõmin ning mingisuguse kahtlaste viirukite lõhn.  Kuid tundus ,et tänane päev polnud Buddhale endale eriti meelepärane. Kas teine oli vihane või häbelik, kuid peitis pidevalt ennast udumassi sisse. Oli väga raske näha 34 meetri kõrgust kuju künka otsas, mis asus minust vaid ligi 300m kaugusel. See annab aimu kui udune oli see varahommik Hong Kongis.
  Kujuni jõudmiseks tuli aga võtta ette lõputunäiv trepp, mis Buddhani juhatas. Isegi otse Buddha nina all olles  ei saanud korralikku vaadet kujule. Ootasin ligi 15 minutit ,et üldse mingisugune pilt teha Buddhast. Buddha kuju all asuvad poed ning muuseom, mille sisenemine maksis 25 HKD. Käisin ka seal ära, kui ei avaldanud väga muljet.
  Buddha nähtud läksin külastama kõrval asuvat munkade kloostrit. Imelik küll, kuid leidsin esimesed hiinlased, kes nägid minule sarnased välja. Kõik kiilakat ning pruunides kartulikottides mõmisedes ning oma trianglit mängimas. Peale pisukest trianglit suubuti palvekotta, kus viidi ohverdusi Buddhale. Templid või palvekojad olid täis keerukat idamaist kultuuri. Alustades Buddhast endast kuni draakoniteni. Tuleks mainida, et teised elavad ikka päris uhkes häärbris.  Terve Ngong Pingi budistlik klooster, kui ka kuju ise asusid eraldi kompleksis, mida ühendas park täis kivikujusid. Vägagi meeldiv ettevõtmine ning korda läinud üritus. Kui midagi kiruda siis vaid ilma, mis jättis silmad suhteliselt suletuks selleks päevaks.
  Igaljuhul nüüd kui mind on risti löödud narkotegemise eest ning bussist kord maha jäetud võin öelda, et tasus ikka ära käija. Mulle väga meeldis leida ennast meeldivas budistlikus seltskonnas. Kuid teadmiseks teistele,et ilm mängib palju rolli kogemuse kvaliteedi suhtes.

Huvitav märkida, et Hong Kongis bussiga sõites bussijuhid ei vaheta raha. Bussijuhile tuleb anda täpne raha või suurem rahatäht. Juhtus ,et maksin igakord rohkem, kuna puudus lihtsalt peenraha. Teine erinevus mida märkasin ,et bussipileti hinnad on ligi kaks korda kallimad pühade ajal ning pühapäeviti.
Värav Ngong Pingi budistide maailma
Ootamatu Buddha ilmutus

Ohriannid Buddhale. Süüdati päris mitu sellist kõrt ning kummardati viis korda.
Po Lin kloostri uksematil

Po Lin klooster seest poolt vaadates
 Kujud suure Buddha kuju terrassil, kes toovad erinevaid ohvriande Buddhale
 Buddha lõpuks isiklikult

Nali naljaks. Kelle jaoks võimas ehitis, kelle jaoks jumal.

No comments: