Nagu näha on minu kirjutamine juba mõnda aega unereziimil, seda sellest et käed on päevast päeva tööst tolmused. Sellest mõni aeg pinksalt tööd ning võin peagi jälle käed tolmust puhtaks lüüa ning alustada järgmiste maadeavastamisetega. Seniks vaja äratuskellast kinni pidada kuniks vajalik ressurss taskus.
Nüüdseks juba kolm nädalat tagasi lõpetasin töö viimases kohas ,millest kirjutasin juba tükk aega tagasi. Alates siia tulekust kuni tänaseni mil kirjutan olen ning olin fokuseeritud eesmärgile. Paraku reisimine ning nagu igamuu asigi nõuab raha ,nii tuli leida teisi võimalusi. Töödates veel viimase päeva ´´heategevusliku`` organisatsiooni jaoks kohtasin juhuslikult ühte vana töökaaslast,kellega tegime mööda minnes juttu. Selgus ,et minu Uus-Meremaalasest vana sõber Paul oli leidnud mõnda aega tagasi tasuva töö tehes lammutust ning keevitust. Võtsin jutusabast kinni, et võiks isegi proovida. Peale tööpäeva suures tuhinas lendasin otse tööobjektile, kus juhusetahtel kohtasin esimese inimesena kohe projektijuhti. Viis minutit juttu ning olin võitnud projektijuhi poolehoiu, kes saatis mind Darwini peakontori jutule.
Kontoris ilma pikema jututa kutsuti nädalaalguses sissejuhatusele ning narkotestile. Just nimelt narkotest. Pole kindel kui palju keegi teab sellest, et Austraalias on narkotest üsnagi sagedane. Minule on siiani tehtud 3 narkotesti, erinevate tööandjate poolt. Enne tööle võtmist tehakse töölepürgijale uriiniproov, mis 5 minutiga annab teada vastuse kahtlastest ainetest kehas. Vägagi tähtsa kaaluga test, mis võib otsustada kandideerija tööle võtmise. Oli see kokkusattumus või mitte, kui 3 nädalat ennem võtsin vastu isikliku otsuse jätta igasugu maffi tegemine selja taha. Kuni tänase päevani pole enam maffiga sõber olnud ning loodetavasti jäävad maffiga suhted kaugeks. Peale narkotesti ,mis osutus negatiivseks tehti ligi tund aega sissejuhatust. Mis peale kõike olin ametlikult pühitsetud sisse sildadeehitus firmasse Steelcon.
Steelcon ehk Steel Constructions või Teras Ehitus on osariigi suurim sildade ehitus firma, mis tegutseb kahes erinevas osariigis. Firma on küllaltki suur ,et võtta vastu projekte, mille väärtus ulatub miljonitesse dollaritesse. Firma tegevus algas 1960. dates itaalase poolt, kes firma Austraalias püsti lõi. Oli õnn osaks saanud ning võisin alustada tööd Steelcon´ga.
Objekte leidub firmal päris mitu. Minu töökoht asus ,vaid mõne kilomeetri kaugusel YMCA majutusest, kuhu end sisse olen seadnud. Jõudsin objektile kohale ning püüdsin silmadega aimata, kus ehitus toimub. Minu ümber oli vaid tibukollaste särkidega töömehikesed, kui ei mingisugust silda. Ainuke asi, mis vastu vahtis oli avatud vaade otse ookeanile. Tekkis hirmus soov teada, kus töö toimub. Alustades vestlust projektijuhiga , tänu kellele mind ka tööle võeti. Selgus jutust ,et meie ülesanne on parandada sadama kai kandekonstruktsioonid. Täpsemalt öeldes postid, mis hoidsid sadama kaid üleval. Esmapilgul oli raske aru saada, sest olles kai pealt puudub vaade alla poole kaid. Mis pealegi tõusudest on enamus ajast vee all. See aga tähendas jälle tööd tõusude ja mõõnadega. Just nimelt meie töö aega hakkas dikteerima tõusud ja mõõnad, mis valisid täpselt nii oma aja, kui ise seda soovisid. Usun , et ühele põlisele eestlasel kaasaarvatud minul oli raske mõista, kuidas vesi võib ookeanis tõusta 6-8 meetrit ,seda vaid mõne tunni vältel. Muidugi on tõusu ja mõõna ennustusesed nagu ilmast, kuid mitte seegi väga täpne.
Üleüldiselt nägi meie töö ette, lammutamist vanade postide kallal, mis juba Teisest maailma sõjast mädanevad. Huvitav tõdeda, mis võib teha soolane vesi betooniga. Näha kuidas betoon kergelt öeldes mureneb kahte lehte laiali.
Alustasin oma tööd kindla ning tahtmis täis tööisuga. Mitte üle rassides, et kellegile silma jääda, vaid tempos ,mis hoiaks mind piisavalt hõivatud ,et aeg lendeks. Hästi öeldes nii nagu üks töömees peaks tööd tegema. Kahjuks polnud kõik nii väga rahul, et keegi tööd teeb. Enamus seltskonnast lihtsalt ootas, mis vaevaline päev mööduks ning saaks rahus koju minna. Tihti peale tuldi ka minule mainima, et võtaksin vähe vaiksemalt, et ma ei tööta enam Euroopas, kus pead hinge kehast välja rabelema. Sellepeale ma tegin ikkagi oma tööd nii nagu soovisin. Olen mõistnud ning arusaanud, et Austraalia töölis mentaliteet on võimalikult suure raha eest teha võimalikult väike pingutus. Vahest mõtlen, kui minule 26 dollarit tunnis tasku tiksub, et kui palju päeva jooksul tehtud sai. Puht eestlaslikult teisendan dollarit meie eesti vanasse valuutasse, mis ütleb et 260 EEK tund. Selline palk on kuuvältel võrreldav meie oma presidendiga. Igaljuhul olen ma Austraalias ning siin kehtivad teised seadused ning numbrid.
Peale üleüldise töö juhtus firmas leiba ja tsirkust. Minu sõber Paul, kelle keevituste peale projektijuht üldse rahul polnud otsustas omakohtu peale. Vääritult või väärikalt leidis Paul , et parim variant oma keevitusi tõestada on projektijuhile vastu lahmaati anda. Paul olevat päevi kestnud kriitika peale nii läbi põlenud ,et närv ei pindanud vastu. Nii juhtuski, peale pikka tööpäeva mehe närvid ei pidanud vastu ning vahetult koju minemist lendas pauguga kontori uks lahti ning kaks meest külili maadlemas. See ,mis seal toimus oli rohkem arvete klaarimine. Õnneks suuri purustusi kahe mehe vahel pole täheldatud. Ei rullis silmaluasi ega veriseid ninu. Niisiis sai Pauli jaoks töö Steelconi jaoks läbi.
Juhtus see ,mis võib juhtuda, kui suhelda ei osata. Leidsin selles võimaluse ,et kutsuda tööle oma vend. Küsisin projektijuhilt, kas oleks vaja kedagi juurde. See peale avanes võimalus vennale, Tanarile, kes kohe järgmise nädala alguses alustas tööd. Ühe õnnetus on teise õnn.
Olen sattunud jälle üsnagi hea koha peale tööle. Tööandja ,kellelt võiks olla tööd pikalt ning päris hea raha eest. Kuid sellegipoolest on plaanis töötada Steelconi jaoks vaid ajutiselt.
Samal ajal olen olnud kimpus Austraalia viisaga. Minu jaoks lõppes viisa juba 27. märtsil. Hetkel on minu saatus immigratsiooni büroo otsustada, kes teeb otsuse juba lähiajal. Loodetavasti kõik laabub ning ei pea tegema suuremaid plaani muudatusi.
Kai kõrge tõusu ajal
Mõõn, veetase kõigub 6-8 meetri vahel
Waterblasting - uskumatu, aga suure rõhu all olev vesi võib lõigata betooni. Survepesur, mis lajatab ligi 40 liitrit vett minuti vältel. Valesti kasutada võib olla eluohtlik, lõigates vabalt inimesest läbi nagu saiast.
Tehes tööd kai all ei kasuta me mitte ühtki elektritööriista. Kõik tööriistad töötavad õhksurvel. Surve saavad tööriistad komprossorilt, mis ülevalt kai pealt hoiab tööriistad töös. Kasutame nii õhksurvel relakaid kui ka piikajaid. Vägagi võimsad pillid, kuid sellest vägagi tüütu vedada mööda sopamülkaid raskeid torusid.
Keevitaja Paul
Nüüdseks juba kolm nädalat tagasi lõpetasin töö viimases kohas ,millest kirjutasin juba tükk aega tagasi. Alates siia tulekust kuni tänaseni mil kirjutan olen ning olin fokuseeritud eesmärgile. Paraku reisimine ning nagu igamuu asigi nõuab raha ,nii tuli leida teisi võimalusi. Töödates veel viimase päeva ´´heategevusliku`` organisatsiooni jaoks kohtasin juhuslikult ühte vana töökaaslast,kellega tegime mööda minnes juttu. Selgus ,et minu Uus-Meremaalasest vana sõber Paul oli leidnud mõnda aega tagasi tasuva töö tehes lammutust ning keevitust. Võtsin jutusabast kinni, et võiks isegi proovida. Peale tööpäeva suures tuhinas lendasin otse tööobjektile, kus juhusetahtel kohtasin esimese inimesena kohe projektijuhti. Viis minutit juttu ning olin võitnud projektijuhi poolehoiu, kes saatis mind Darwini peakontori jutule.
Kontoris ilma pikema jututa kutsuti nädalaalguses sissejuhatusele ning narkotestile. Just nimelt narkotest. Pole kindel kui palju keegi teab sellest, et Austraalias on narkotest üsnagi sagedane. Minule on siiani tehtud 3 narkotesti, erinevate tööandjate poolt. Enne tööle võtmist tehakse töölepürgijale uriiniproov, mis 5 minutiga annab teada vastuse kahtlastest ainetest kehas. Vägagi tähtsa kaaluga test, mis võib otsustada kandideerija tööle võtmise. Oli see kokkusattumus või mitte, kui 3 nädalat ennem võtsin vastu isikliku otsuse jätta igasugu maffi tegemine selja taha. Kuni tänase päevani pole enam maffiga sõber olnud ning loodetavasti jäävad maffiga suhted kaugeks. Peale narkotesti ,mis osutus negatiivseks tehti ligi tund aega sissejuhatust. Mis peale kõike olin ametlikult pühitsetud sisse sildadeehitus firmasse Steelcon.
Steelcon ehk Steel Constructions või Teras Ehitus on osariigi suurim sildade ehitus firma, mis tegutseb kahes erinevas osariigis. Firma on küllaltki suur ,et võtta vastu projekte, mille väärtus ulatub miljonitesse dollaritesse. Firma tegevus algas 1960. dates itaalase poolt, kes firma Austraalias püsti lõi. Oli õnn osaks saanud ning võisin alustada tööd Steelcon´ga.
Objekte leidub firmal päris mitu. Minu töökoht asus ,vaid mõne kilomeetri kaugusel YMCA majutusest, kuhu end sisse olen seadnud. Jõudsin objektile kohale ning püüdsin silmadega aimata, kus ehitus toimub. Minu ümber oli vaid tibukollaste särkidega töömehikesed, kui ei mingisugust silda. Ainuke asi, mis vastu vahtis oli avatud vaade otse ookeanile. Tekkis hirmus soov teada, kus töö toimub. Alustades vestlust projektijuhiga , tänu kellele mind ka tööle võeti. Selgus jutust ,et meie ülesanne on parandada sadama kai kandekonstruktsioonid. Täpsemalt öeldes postid, mis hoidsid sadama kaid üleval. Esmapilgul oli raske aru saada, sest olles kai pealt puudub vaade alla poole kaid. Mis pealegi tõusudest on enamus ajast vee all. See aga tähendas jälle tööd tõusude ja mõõnadega. Just nimelt meie töö aega hakkas dikteerima tõusud ja mõõnad, mis valisid täpselt nii oma aja, kui ise seda soovisid. Usun , et ühele põlisele eestlasel kaasaarvatud minul oli raske mõista, kuidas vesi võib ookeanis tõusta 6-8 meetrit ,seda vaid mõne tunni vältel. Muidugi on tõusu ja mõõna ennustusesed nagu ilmast, kuid mitte seegi väga täpne.
Üleüldiselt nägi meie töö ette, lammutamist vanade postide kallal, mis juba Teisest maailma sõjast mädanevad. Huvitav tõdeda, mis võib teha soolane vesi betooniga. Näha kuidas betoon kergelt öeldes mureneb kahte lehte laiali.
Alustasin oma tööd kindla ning tahtmis täis tööisuga. Mitte üle rassides, et kellegile silma jääda, vaid tempos ,mis hoiaks mind piisavalt hõivatud ,et aeg lendeks. Hästi öeldes nii nagu üks töömees peaks tööd tegema. Kahjuks polnud kõik nii väga rahul, et keegi tööd teeb. Enamus seltskonnast lihtsalt ootas, mis vaevaline päev mööduks ning saaks rahus koju minna. Tihti peale tuldi ka minule mainima, et võtaksin vähe vaiksemalt, et ma ei tööta enam Euroopas, kus pead hinge kehast välja rabelema. Sellepeale ma tegin ikkagi oma tööd nii nagu soovisin. Olen mõistnud ning arusaanud, et Austraalia töölis mentaliteet on võimalikult suure raha eest teha võimalikult väike pingutus. Vahest mõtlen, kui minule 26 dollarit tunnis tasku tiksub, et kui palju päeva jooksul tehtud sai. Puht eestlaslikult teisendan dollarit meie eesti vanasse valuutasse, mis ütleb et 260 EEK tund. Selline palk on kuuvältel võrreldav meie oma presidendiga. Igaljuhul olen ma Austraalias ning siin kehtivad teised seadused ning numbrid.
Peale üleüldise töö juhtus firmas leiba ja tsirkust. Minu sõber Paul, kelle keevituste peale projektijuht üldse rahul polnud otsustas omakohtu peale. Vääritult või väärikalt leidis Paul , et parim variant oma keevitusi tõestada on projektijuhile vastu lahmaati anda. Paul olevat päevi kestnud kriitika peale nii läbi põlenud ,et närv ei pindanud vastu. Nii juhtuski, peale pikka tööpäeva mehe närvid ei pidanud vastu ning vahetult koju minemist lendas pauguga kontori uks lahti ning kaks meest külili maadlemas. See ,mis seal toimus oli rohkem arvete klaarimine. Õnneks suuri purustusi kahe mehe vahel pole täheldatud. Ei rullis silmaluasi ega veriseid ninu. Niisiis sai Pauli jaoks töö Steelconi jaoks läbi.
Juhtus see ,mis võib juhtuda, kui suhelda ei osata. Leidsin selles võimaluse ,et kutsuda tööle oma vend. Küsisin projektijuhilt, kas oleks vaja kedagi juurde. See peale avanes võimalus vennale, Tanarile, kes kohe järgmise nädala alguses alustas tööd. Ühe õnnetus on teise õnn.
Olen sattunud jälle üsnagi hea koha peale tööle. Tööandja ,kellelt võiks olla tööd pikalt ning päris hea raha eest. Kuid sellegipoolest on plaanis töötada Steelconi jaoks vaid ajutiselt.
Samal ajal olen olnud kimpus Austraalia viisaga. Minu jaoks lõppes viisa juba 27. märtsil. Hetkel on minu saatus immigratsiooni büroo otsustada, kes teeb otsuse juba lähiajal. Loodetavasti kõik laabub ning ei pea tegema suuremaid plaani muudatusi.
3 comments:
Kas seal mustalt saab tööd teha, ilma tööviisata?
kahjuks mitte, vajalik on tööviisa
minul endal on hetkel nö. bridging visa ,mis kehtib vaid 28 päeva.
Post a Comment