Friday, April 20, 2012

Lahendamata Nepaal, päev 388

  Üks uks avaneb teise järel, kõik mis teha tuli oli vaid uksest sisse minna. Aeg ajalt ikka elust enesest endalegi teadmata teeme otsuseid. Osad neist vähem olulisemad kui teised. Olen ikka mõelnud, et tehes vaid ühe ainsa otsuse võib elu muutuda 180 kraadi peapeale. Otsusega kaasneb risk, mis on minu arvates õigustatud. Nimetan oma elus tähtsaks pöördepunktiks soome-rootsi tööorjusest lahkumist, võttes ideeks Austraalia reisida. Suur otsus, mis peas lõkkele lõi, ajal mil tundus et olin just selle leidnud, mida ootasin Skandinaavias töötades. Kõrge palk ning head tingimused, mis saakski veenvam olla. Kuid siiski, raha on illusioon ning ei asenda kogemusi.
Vastuseks osadele neist eelneva suhtes. Ei sulge suid, kes räägivad ,et kasutan raha mõtetult lõbutsemisele ning et peaksin hoidma ning kasutama noorust karjääri tegemiseks. Kuid ma ei taha nõustuda sellise iganenud mõtteviisiga, elu ning ajastu on ammu muutunud meie ümber ning kehtivad uued reeglid, sest ainuke püsiv väärtus on muutus.
  Kaks pikka kuud tagasi naasin Darwini peale Lõuna- Ameerikat. Esimese asjana isegi ennem kui mul töödki polnud kirjutasin paberile üles oma järgmised eesmärgid või riigid, mida plaanis külastada. Ma polnud kindel kui kaua see mul aega võiks võtta, kuna mul puudus isegi elamine ja rääkimata tööst. Mul oli olemas visioon, kuidas asjad võiksid välja hakata nägema ning meeletu tahtejõud avastada. Küllap on see rohkem kaalukam kui rahagi. 
  On olnud siiani ka palju nurjumisi ning ebaõnnestumisi. Pole võimalik olla perfektne seega annan endale andeks ning proovin uuesti. Kas mitte edu saladus ei peitu selles kui hästi me suudame vastu seista ebaõnnetumistele?
  Võtan siis lausestsabast kinni ning lähen annan endale uue võimaluse Nepaalis. Mäletamist mööda külastasin Nepaali eelmise aasta detsembri kuus, kus kahjuks ei suutnud Mount Everest Base Campi jõuda. Mitte ,et oleksin kurb või ärritunud selle peale, vaid asjas on isiklik huvi nurjumisele vastu seista. Tõestada iseendale, et suudan nurjumistega toime tulla ning proovida uuesti. Veel paremaks teeb olukorra ,et seekord on minuga ühinenud vennas Tanar, sõber Daniil ning mõistagi ka Nami. 
   Kõik me suubume Nepaali erinevat teedpidi ning erinevatelt kontinentidelt. Mina ja Tanar kasutame erinevaid lende tulles Darwinist, Nami Hiinast ning Daniil pikamaa Eestist. Mul on südamest hea meel, et leidub inimesi kes võtsid selle otsuse vastu ning on valmis ennast proovile panema.
  Olen teinud omad järeldused eelmisest korrast Nepaalis. Usun, et seekord olen rohkem kogenenum kui varem. Miks Nami mäehaigeks eelmine kord jäi oli selgelt kiirustamine. Püüdsime suurt tükki korraga alla neelata, mis nurjus. Annan endast parima ,et me ei peaks kedagi selja taha jätma seekord. Plaan on alustada teekonda ainult maad mööda, mis tähendab ,et matk tõotab tulema ajaliselt pikem. Mägedes on teised reeglid, mis meie igapäevases kiires elus ei sobi. Mida aeglasemini me üles liigume ,seda parem meile. Anda kehale aega harjuda uuega. Usun ,et see on kõrgustesse minemise võti.
  Täna, kui seda kirjutan olen Sydny lennujaamas ning ootamas oma lendu Hong Kongi, kus läheb otselend Kathmandusse. Lasen ajal minna ning näeme, kuidas meie tulevane teekond Mount Everest Base Campi kujuneb. Igaljuhul ootused on suured ning usun ,et kui oleme mõistlikud ei tohiks probleeme tekkida. Püüan ikkagi kirjtada, kuid seekordne retk mägedes võib kujuneda 3-4 nädala pikkuseks, mistõttu postitused võivad tulla hiljem meie tegemistest. Seniks edu!


Pilt, kus Nepaal täpsemalt asub.

No comments: