Aastapäev, päev 365

25. märts 2011:

``Mõeldud tehtud oligi aeg liikuda meie eesmärgi poole. Meie teekond algas 25. märtsi varahommikul kell 2:15 bussiga Riiga. Bussijaamas oli meid lisaks perekaaslastele ka ära saatmas lumetorm. Huvitav kyll aga seda poleks osanud etteennustada. Kuna paistis ,et meil eestimaal oli algamas justkui kevad aga ei... vara veel.``

  On huvitav tagant järgi lugeda eelnevaid jutte Austraalia minekust ning siia tulekust. Igas lauses on justkui mingisugune vana tunne ikka veel sees, millel on mingisugune salapärane tähendus. See tähendus pole mitte nii väga mida me loeme ,vaid tunnetest ,mis ärkavad ellu mõeldes tagasi minevikku. Usun ,et me kõik oleme selles suhtes sarnased. Olgu selleks vanad pildid , mälestused või muusugune materjal.
  Minu jaoks nagu ka kõigi teiste jaoks on aasta 2011 minevikku uhutud. Igast aastast on alati midagi võtta ja õppida, kuid ka samuti asju ning olukordi ,mida tahaks ära anda. Paraku pole mõtet minevikus elada, kuna sellel pole meiega suurt midagi enam teha. Küll ,aga on võimalus analüüsida olukordi ning õppida nendest, et olla tulevikus targem ning tugevam. Nüüd ,kui mõtlen möödunud aasta peale leidsin, et parim mida nüüd teha võin on Võtta sellest parim ning liikuda peapüsti edasi.

  Tänaseks, 25. märtsiks on saanud minu jaoks aasta ümber. Tervelt aasta ajast, mil olin võtnud vastu otsuse minna õnne proovima teise maailma otsa Austraalia. Ei väsi ütlemast ,et minu jaoks oli idee ajendatud isiklikest soovidest panna end proovile ning õppida oma vigadest. Mis saakski rohkem proovile panna , kui ennast salgavalt visata olukordadesse, milles puudub igasugune kogemus ning teadmine. Puhtjuhuslikult rumal või lihtsalt ennastsalgav. Olukordadesse , kus enesekindlus on olnud minu enda suurimaks vaenlaseks. Tunne just kui , kas suudan ennast võita ja et milles peitub edu võti ? Neid küsimusi oli palju ning siiani on , kuid olen leidnud enda jaoks ka vastuseid, mille väärtus on hindamatu.
´´´Kes iseennast ületab on valmis valitsema riiki`` lause, mis tähendas minule palju. Mitte ,et ma tahaks hakata poliitikuks ,vaid valitseda seda riiki, mis on minuga päevast päeva ehk minu mõttemaailm, mis alatasa võitleb vastu. Vahest on tunne nagu ,kas pea ja keha on üldse samal lainel või on looja eksinud minu keha ja mõistlust kokku pannes. Huvitav tõesti, kuid mõttemaailm on võimas jõud, mida võib kasutada enda vastu või enda kasuks. Selle otsuse teeme muidugi meie kõik ise. Isiklikult usun väidet ,et kui mõttemaailma muuta , siis muutub ka tegevus ning kui tegevus muutub siis muutub ka tulemus. 

  Ajast, mil sattusin elukeerisesse, läks elu otsesesmõttes peapeale. Polnud enam kellegi peale toetuda nii materjaalselt kui ka vaimselt. Ei mõtle selle all ,seda ,et oleksin pereliikmetest või sõpradest lahti öelnud. Vanad sõbrad ning pere jäävad alati kalliks. Kuid olles kaugemal kodust lihtsalt pole võimalik hoida suhteid täisväärtuslikena. See aga asendus kiiresti elukäiguga, kus tahesttahtmata tekkisid uued suhted. Ning suhted olid just need ,mis kujundasid uue elukeskkonna minu ümber. Võin öelda, et on kõike juhtunud aastaga nii draamat kui ka nalja saanud.

  Võin vaadata minevikku üldiselt rahuloluga, mida sai tehtud. Külastatud 15 riiki mitmel erineval kontinendil. Igaüks neist täiesti erinev ning täis seiklust. Seiklust on olnud palju, nii nagu on olnud häid kuid ka halbu aegu. Pisut on käidud ning palju on veel minna. Õppida ning kogeda on veel küllaga. Kõigel ja kõigil on olnud tähtis roll minu elus.

  Tänud kõikidele, kes on blogi jälginud ja ka neile ,kes viitsivad ka veel tulevikus silma peal hoida tegemistel. Olen väga meelitatud statistikast, mis näitab 12500 vaatamist, seda 12 kuu vältel. Kerge matemaatika ütleb, et keskmiselt 1000 vaatamist kuus. Suured tänud!!