Dahab, päev 450

  Templid ja nende varemed on meid saatnud juba nädalaid. Templid Egiptuses on ajaloopärlid, mis on imetlusväärt. Neid on siin nii palju, et võib vabalt veeta aega nädalate kaupa avastades üha uusi templeid. Oma kogemustest võin väita, et Egiptuse templite avastamine on vägagi stressirohke tegevus. Kus on turiste seal on ka ärimehi. Ärimehed siin Egiptuses pole ,aga sellised nagu meie oleme harjunud kohtama Euroopas. Siin ei nähta turistis mitte inimest, vaid dollarit. Igalsammul jälitatakse ning käib koguaeg otsene ahistamine, privaatsust pole ka parima tahtmise juures võimalik tagada. Kuid pealetükkivus on Egiptuses sisse juurdunud tegevus, mis käib elustiiliga ühte.

   Kergem on aga iseennast muuta kui maailma ning otsustasime stressirohke elu mõneks ajaks maha panna ja sukelduda kuurortidesse. Egiptus pakub lisaks ajaloole ka suurepäraseid kuurorte meelelahutuseks ja puhkamiseks. Punase mere kõrvalt võib leida tuntuid kuurort linne nende seas : Hurgada, Sharm El Sheikh ning Nuweiba. Paljude sukeldujate arvates parima ja rikkama vee atmosfääriga veekogu terves maailmas. Lugematu arv kirevate kalade kui ka korallide liike, mida võib kohata kõike ühest kohast. Kahtlemata sukeldujate jaoks paradiis, mis pakub lisaks ka mitmeid laeva vrakke ,mida avastada. 

Abu Simbeliga ühtlasi ka lõpetasime oma teekonna templit  jälil. Nüüdseks puhusid tuuled ,aga Siinaisse, kus asuvad kuurordid üksteise otsas. Ükskõige reisija sõbralikum ja odavam kannab nime Dahab, mis jääb Sharm el Sheikhi ja Nuweiba vahele. Ligi  2 tundi Sharm el Sheikhist ja tunnike Nuweibast. Pisike kuurortlinn on sarnane Tai kuurortidega. Lühidalt kirjeldaks Dahabit üheks lihtsaks ,kuid sellest koduselt mugavaks paradiisiks. Rannajoon on täis restorane ja kirevaid poode, mis ausalt öeldes sobivad selle  atmosfääriga nagu rusikas silma auku.  Eriti toredaks teeb asjaolu, et võib kohe restoranist hüpata korallidest kirevasse vette. 

  Mõtted kogutud tuli leida tee ühest otsast teise. Asusime ühes kõige lõuna poolsemas nurgas, et jõuda Siinai tuli ,aga jälle põhja suubuda. Võtsime rongisõidu Aswanist tagasi Luxori linna, kus veel samal õhtul saime bussi Hurgadasse. Veetsime öö Hurgadas, et järgmine päev minna laevaga üle Punase mere Sharm el Sheikhi. Kuid selgus,et järgmine laev läheb alles 4 päeva pärast. Kahjuks aeg surus peale, kuna meie viisad hakkasid lõppema ning otsustasime ,et sõidame bussiga tagasi Kairosse ja sealt bussiga otse sihtkohta Dahabi. Viimane plaan oli ka üsna surm kindel ning ka toimis. Kõige selle suure segaduse käigus kaotasime ligi 3 väärstulikku päeva. 

  Kõigest hoolimata Dahabi me ikkagi jõudsime. Nüüd pidi olema see aeg, kui saame lõpuks sarved seina lüüa ning unustada kõik ebameeldivused. Leidsime hotelli mõne kümne meetri kaugusel rannajoonest. Hotell oli üks suur kompleks, koosnedes erinevatest osakondadest sukeldumiseks, majutuseks ja restoraniks. Vägagi veenev ning lihtne, kuid sellest mõnus koht nagu ka hotell nime kandis - Seitsmes Taevas. Kõik tundus justkui kohapeal olemas olevat ning ka hind hinge peale astunud, mistõttu otsustasime ,et veedame puhkuse ´´seitsmendas taevas´´.

  Esimese päev võtsime vägagi vabalt puhates ilma erilise pingutuseta. Järgnevaks päevaks ,aga rentisime snorgeldamis varustuse ,mis läks maksma 15 naela (u. 2,5USD)päevase kasutamise eest. Varustus nagu ta oli, ei midagi glamuurset, aga ajas asja ära.

  Polnud vaja ausalt öeldes kaugele minna, kuna kõik asus kiviviske raadiuses. Kuid ennem, kui üldse üleni vette jõudsin minna, suudsin ennast vigastada astudes mingisuguse koralli otsa. Alguses ei saanud palju aru, kui kannast hakkas verd voolama. Nii palju ,siis snorgeldamisest sel päeval. Hiljem kanda  kinni lappides leidsime, et kannas on lisaks haavale ka nõelad sees. Pisikesed teravad okkad olid nii osavalt läbi kanna naha süstinud, et näha oli vaid pisikest täppi naha all. Õnneks sai okkad eemaldatud ja kand puhastatud.

  Järgnev päev olin valmis uuesti snorgeldama. Seekord targem kui varem. Rentisin jalgade kaitseks sukeldumiseks kasutatavad saapad kui ka lestad. Jalg oli küll pisut kange, kuid tahtmine kord Punases meres snorgeldamas ära käija oli tugevam. 

 Kristall selge Punane meri

  Nagu needus ehk maakeeli öelduna: kui midagi hakkab perse minema, siis ikka täiega. Ei oleks osanud oodata, et järgmine päev lõppeb rahustav puhkus kellegi meie jaoks haiglavoodis. Tulles pisukest snorgeldamist hotelli tagasi, leidsime Nami palavikus. Kraadiklaasi pealt võis välja lugeda 39.2 kraadi, mis tähendas ,et tuleb kiirelt tegutseda ennem kui pisike jaapananna keema läheb. Õnneks otse meie hotelli kõrval asus kliinik, kuhu ka viisime Nami ülevaatusele. Kohalik valvearst otsustas ,et parim lahendus on haigla minna. 

  Haigla kontrollis selgus, et järgmised kaks päeva Nami jaoks saavad olema haiglavoodis. Palaviku põhjust ei osanud nad alguses hinnata, mistõttu vajasid nad kahte päeva selgusele jõudmiseks. 

  Vägagi sõbralikult juhatati mind haigla administratsiooni poolt palatisse. Leidsin Nami aheldatud voodi ja tilguti küljes. Üsnagi kurb oli teist näha nii jõuetult ,nii sandis olukorras. Pidime ometi ju Dahabi tulema nautima rannaelu mitte haiglaelu.

 Haigla nägi välja modernne ning uus. Palatiruumis oli olemas kõik, mis vaja : privaatsus, vannituba, õhukonditsioneer ning ka 500 telekanaliga televiisor. Kõigele otsa mõistagi ka kolme kordne toidlustus päevas. Super tingimused olid igaljuhul tagatud. Erinevalt minust on Namil kindlustus, mis seekord tuli ka hästi kasuks meile mõlemale. Kõik kulud, mis ravi käigus ja haiglas olemiseks kulus, läks kindlustus kompanii rahakotist. Tundus, et haigla tegi absoluutselt kõik, et võimalikult palju raha välja meelitada. Meile see ka kurja ei teinud, mis tõttu võtsime maximumi kõigist teenustest. Mind kui kaasolijat koheldi kui haigla patsienti. Mulle toodi toit lauale ning oli ka kõrval voodi valmis. Minu lemmik osa oli külmkapi hävitamine, kus külmad karastusjoogid asetsesid. Hävitasin korralikult jooke, ja muudkui helistasin haigla teenendusse uute jookide järgi.

  Oma seniste kogemuste pealt võin öelda, et haiglas sain ma esimest korda Egiptuses olles tunda rahu. Ei kostunud mingisugust moshlemi palve muusikat ega kellegi ulgumist. Magasin keset päevas haiglas nagu väike laps. Tundsin juba ennast ise ka patsiendina.

  Kahjuks puhkus ja sukeldumisplaanid läksid Dahabis aia taha. Samas võime õnnelikud olla, et Nami kellele diagnoositi toidumürgitus, sai peale 2 päeva haiglast välja. Ainukesed kohad, mida Egiptimaal veel külastaks oleksid ,vaid kuurort linnad.