Jordaania on üks araabia riikidest, mis asub Kesk-Idas. Iga riik Kesk-Idas on vaieldamatult küllaltki kange ,et püsima jääda. Pole vist palju olnud aastaid ilma sõja või vägivallata selles maailma regioonis. Kuid Jordaania on juba pikemat aega leidnud oma koha maailma kaardil. Rahulik ning turistisõbralik riik piirneb läänest Iisraeliga, idast Saudi Araabiaga, põhjast Iraagi ja Süüriaga ning lõunast Egiptusega. Lõuna poolt ulatub riigi territoorium välja kuni Punase mereni, mis on ainuke avamereni ülatuv piirkond.
Üle poole riigi territooriumist on kõrb. Küllaltki suure territooriumi peale elab ,vaid 6,5 miljonit elanikku. Religioonilt valdavalt Islam, ligi 94 protsenti elanikkonnast on moshlemid ning 6 protsenti kristlasi. Rahaühik on Jordaania Dinaar, mis on üllatuslikult priske kursiga. Ühe Jordaania dinaari väärtus on samaväärne euro kursiga. Seega mina kui dollari omanik saan raha vahetades harjumatult väiksemaid numbreid tagasi.
Olin eelnevalt kuulnud teistelt reisijatelt, et Jordaania on täiesti midagi muud kui Egiptus. Paljud turistid kui ka iseseisvad reisijad külastavad kahte riiki korraga. Minu plaan oli üsnagi sarnane, minna Egiptusest ka Jordaania, et külastada kurikuulsat Petra kaljulinna. Et Egiptusest Jordaania jõuda oli kaks teed, kas minna otse laevaga üle Punase mere Nuweibast - Aqabasse või maa mööda läbi Iisraeli. Läbi Iisraeli minek olnuks vägagi tülikas ning piiripunktid on ka maksustatud. Seega otsustasime merd mööda seilata Jordaania. Üksik isiku pilet oli samuti kulukas ,ligi 75 USD. Kuid sellegi poolest tundus odavam ja kiirem lahendus kui minna läbi Iisraeli.
Jõudsime 23. dal juunil laevaga üle Jordaania. Teadsin, et Eesti kodanik lastakse Jordaania saades viisa piirilt, kuid polnud kindel kui palju maksma pean selle eest. Pass, ausalt öeldes korjati ära juba ennem laevale sisenemist, kus tabas mind laeva meeskonna poolt umbusk, et kas Eesti kodanikul on üldse õigus Jordaania siseneda. Probleem oli rohkem selles, et neil polnud aimugi ,kus Eesti üldse asub ja missigune riik, see küll on.
Kuid enamus Euroopa riigid saavad Jordaania viisavabalt. Minu viibimisluba või viisa nägi välja kaks templit, mis lubas riigis veeta järgnevad 90 päeva. Toredaks tegi, aga asjaolu ,et Eesti kodanik saab Jordaania täiesti tasuta.
Olime sattunud täiesti teise riiki, mil polnud enam midagi pistmist eelnevaga. See oli stressi maandav teadmine. Kuid Jordaania on igasmõttes 2x kallim riik kui on Egiptus. Odavmajutus hinnad kõiguvad 15-25JD. Söögikord oleneb suurelt kohast kus süüa. Olen söönud nii 1JD eest, kui ka 5JD eest. Kuid inimesed on sõbralikud ning vägagi toredad.
Esimesed päevad Jordaanias olid üllatavalt meeldivad. Sain kõndida tänaval ilma ,et inimesed mind ahistaksid. Kuidagi uus tunne valdas mind, mis oli rahustav. Võisin jälle vabalt hingata nagu varem. Tänavad nägid välja igati viisakad ja puhtad. Oli küll palju poode üksteise otsa rivistatud, kuid mitte keegi ei sajanud mulle peale oma pakkumistega. Sõiduteed oli võimalik ületada ilma ,et keegi mind alla ajaks. Uskumatu, aga erinevalt Egiptusest olid ka sõiduteede ületamiseks sebrad maha joonistatud, millest juhid ka hoolega lugupidasid.
No comments:
Post a Comment