Mis teeb ühest asjast püramiidi? Lihtsustades kõiki teooriaid ja valemeid saame nelinurka ning ühe tipu. Just nii lihtne see ongi. Kui nüüd see reaalsusesse pöörata , seda veel suurtes mõõtmetes, saame tulemuseks ühe maailma seitsmest imest. Maailma ime , mis seisab seal juba rohkem kui 40 tuulist sajandit tänapäevani. Mõistagi on tegu Egiptuses asuvate Giza püramiididega.
Giza püramiidid pole vist mitte kellegile tundmatud või ennekuulmatud. Usun, et tehes juttu püramiididest manab igale ühele silme ette massiivsed Giza püramiidid. Kuid Giza püramiidid pole mitte ainukesed püramiidid Egiptuses. Egiptus on koduks teada olevalt 138 püramiidile. Paljud neist leitud püramiididest on üsnagi halvas seisus, nähes välja rohkem suured kivihunnikud, kui püramiidid. Giza püramiidid pole kuulsad ainult mitte oma hästi säilivuse poolest, vaid paljude teiste faktide põhjalgi. Kahtlemata pole mitte ühtegi paremini säilinud või kõrgemat püramiidi kui Giza püramiidid ühtekokku.
Giza püramiidid asuvad ligi 15km kaugusel Kairo linna südamikust linnast väljasõidul. Püramiide on näha teiselt poolt linna otsast kõrgemate minarettide otsast. Nende suurus, massiivsus ning salapära on äratanud palju teooriad nende kohta. Miks need üldse ehitati ja ehk küsimus, millele ka kindlat vastust ei leita - Kuidas need ehitati? Teooriaid ning arvamusi liigub seinast seina nii nagu on palju erinevaid inimesi. Osad usuvad füüsilisse töösse , teised jälle salapärasesse ufode sekkumisse. Vastakatest teooriatest hoolimata seisavad Giza püramiidid uhkelt omal kohal juba 4000 aastat.
Giza kompleks koosneb ,aga paljust enam kui ainult kolmest põhipüramiidist: Khufu, Khafre ja Menkaure-st. Ühtekokku on Gizas 9 püramiidi koos pisemate püramiididega, mida kutsutakse kuninganna püramiidideks. Ning mõistagi järjekordne Egiptuse ikoon - Sfinks. Gizas asuv, vaarao näoga lõvi kehaga sfinkskuju on maailma üks suurimaid kivimonumente, mida leida võib. Kõigele sellele lisab värvikust tervele kompleksile veel ka erinevad mauseleumid ning templid, mis ehitati püramiidide lähedusse.
Püramiidid on oma põhimõttelt ikkagi eelkõige hiiglaslikud surnukambrid sarnaselt Taj Mahalile. Iga püramiid kannab tolle aegse kuninga nime ning healjuhul ka valitseja surnukeha. Enamus püramiididest on surnukehad muuseomidesse toimetatud , kuid leidub ka väheseid püramiide, mis on puutumata jäänud. Igaljuhul salapära ning avastamisrõõmu arheoloogidel jätkub. Mis iganes ka põhjused nende suurte monstrumite taga ka ei peituks jäävad Giza püramiidid vapustavaks saavutuseks inimajaloos.
Giza püramiidid pole vist mitte kellegile tundmatud või ennekuulmatud. Usun, et tehes juttu püramiididest manab igale ühele silme ette massiivsed Giza püramiidid. Kuid Giza püramiidid pole mitte ainukesed püramiidid Egiptuses. Egiptus on koduks teada olevalt 138 püramiidile. Paljud neist leitud püramiididest on üsnagi halvas seisus, nähes välja rohkem suured kivihunnikud, kui püramiidid. Giza püramiidid pole kuulsad ainult mitte oma hästi säilivuse poolest, vaid paljude teiste faktide põhjalgi. Kahtlemata pole mitte ühtegi paremini säilinud või kõrgemat püramiidi kui Giza püramiidid ühtekokku.
Giza püramiidid asuvad ligi 15km kaugusel Kairo linna südamikust linnast väljasõidul. Püramiide on näha teiselt poolt linna otsast kõrgemate minarettide otsast. Nende suurus, massiivsus ning salapära on äratanud palju teooriad nende kohta. Miks need üldse ehitati ja ehk küsimus, millele ka kindlat vastust ei leita - Kuidas need ehitati? Teooriaid ning arvamusi liigub seinast seina nii nagu on palju erinevaid inimesi. Osad usuvad füüsilisse töösse , teised jälle salapärasesse ufode sekkumisse. Vastakatest teooriatest hoolimata seisavad Giza püramiidid uhkelt omal kohal juba 4000 aastat.
Giza kompleks koosneb ,aga paljust enam kui ainult kolmest põhipüramiidist: Khufu, Khafre ja Menkaure-st. Ühtekokku on Gizas 9 püramiidi koos pisemate püramiididega, mida kutsutakse kuninganna püramiidideks. Ning mõistagi järjekordne Egiptuse ikoon - Sfinks. Gizas asuv, vaarao näoga lõvi kehaga sfinkskuju on maailma üks suurimaid kivimonumente, mida leida võib. Kõigele sellele lisab värvikust tervele kompleksile veel ka erinevad mauseleumid ning templid, mis ehitati püramiidide lähedusse.
Püramiidid on oma põhimõttelt ikkagi eelkõige hiiglaslikud surnukambrid sarnaselt Taj Mahalile. Iga püramiid kannab tolle aegse kuninga nime ning healjuhul ka valitseja surnukeha. Enamus püramiididest on surnukehad muuseomidesse toimetatud , kuid leidub ka väheseid püramiide, mis on puutumata jäänud. Igaljuhul salapära ning avastamisrõõmu arheoloogidel jätkub. Mis iganes ka põhjused nende suurte monstrumite taga ka ei peituks jäävad Giza püramiidid vapustavaks saavutuseks inimajaloos.
Khufu püramiid
Valitseja Khufu püramiid valmis 2570 aastat ennem Kristuse sündi. Kolmest Giza püramiidist suurim püramiid kõrgusega 138.8m. Arvatakse, et algne kõrgus oli 146.5m, mis peale pikki sajandeid kulus 9m jagu madalamaks. Iga külg püramiidil on ligi 230m pikk. Arvatav püramiidi mass ligi 5,9 miljonit tonni, mis koosnes 2.3 miljonist lubjakivi blokist. Püramiidi ehitamine võttis arvatavalt aega ,vaid ligi 20 aastat. Uskumatuna ,kuid statistiliselt tähendaks see igas tunnis nii öösel kui ka päeval 12 bloki paika panemist ning seda nii täpselt veel, et vuukide vahele ei jäänud rohkem kui 5mm vahet.
Lugedes neid fakte paneb imestama, kuidas see oli võimalik sellisel ajal. Khufu püramiid nii võrd täpne, et erinevad küljed erinesid üksteistest ,vaid üksikute sentimeetritega. Vägagi täppistöö, mis teeb silmad ette isegi tänapäevastele inseneridele.
Huvitavat informatsiooni ,aga jagub veelgi. Khufu legendaarne püramiid oli 3800 aastat järjest kõige kõrgem ehitis maailmas kuniks keskajani, mil ehitati sellest kõrgem kathedraal.
Lugedes neid fakte paneb imestama, kuidas see oli võimalik sellisel ajal. Khufu püramiid nii võrd täpne, et erinevad küljed erinesid üksteistest ,vaid üksikute sentimeetritega. Vägagi täppistöö, mis teeb silmad ette isegi tänapäevastele inseneridele.
Huvitavat informatsiooni ,aga jagub veelgi. Khufu legendaarne püramiid oli 3800 aastat järjest kõige kõrgem ehitis maailmas kuniks keskajani, mil ehitati sellest kõrgem kathedraal.
Suudsin smuugeldada jälle kaamera püramiidi sisse, kus see oli täiesti keelatud. Võtsin riski ning pakkuda on pilte püramiidi seest. Esimene neist tunnel, mis viis hauakambrini , teine pilt hauakamber, mis üsnagi lihtne nagu näha.
Khafre Püramiid
Oma isast inspireeritult lasi Khafre ehitada ka püramiidi endale. Khafre püramiid on napilt madalam, kui seda tema isa Khufu püramiid kõrgusega 136,4m. Khafre püramiid on teiseks kõige kõrgem püramiid Gizas. Ühtlasi minu lemmik püramiid terves Giza kompleksis.
Menkaure püramiid:
Sfinks:
Kahtlemata tuli ka ise ära käija kohas, millest on nii palju räägitud. Pole ka Giza püramiidide külastamine enam mingisugune ainulaadne kogemus, mida keegi ei teaks. On palju inimesi, kes on seal käinud. Olen tänulik, et mul oli tekkinud võimalus külastada järgmist ajaloolist saavutust, millel veel nii pikk ajalugu.
Päev ennem püramiidide külastamist liitus minu ja Tanariga veel ka Nami. Kolmese seltskonnaga otsustasime, et rendima päevaks takso, mis viiks meid Gizasse, Saqqarasse ning ka Dashuri. Erinevad kohad ,mis täis erinevaid püramiide. Leppisime taksojuhiga kokku 150 egiptuse naela terve päev sõitu püramiidide vahel.
Hommikul algas sõit esimesena Giza poole, kuid teadmata põhjusel sõitis taksojuht Gizast mööda otse Saqqarasse, mis ligi 15km eemal Gizast. Arusaamatu käitumine, mille tulemusena kaotasime hommikul tunnikese. Sundisime juhti sõitma ikkagi tagasi soovitud Gizasse. Tol hommikul oli meil üsnagi tuli takus, kuna tuli olla varakult kohal, et saada piiratud piletid püramiidide sisse. Püramididesse sisenemiseks tuli, aga osta ekstra pileti, millel oli päevas 300 külaline limiit. Õnneks ilma probleemiteta saime piletid Khufu kui ka Menkaure püramiidi sisenemiseks. Kahjuks on tänaseks Khafre püramiidi külastamine keelatud.
Peaväravast sisse astudes tuldi meid verbaalselt vägistama. Kord nõudis suvaline kohalik meie pileteid näha, millest keeldusime kuna polnud mingisugust alust talle näidata. Teiseks vägagi pinda käivad postkaardi müüjad, kes otseses mõttes pistsid kaarte inimeste taskutesse ja käte vahele, et niimoodi maha müüa. Kolmandaks veel kaamlisõitjad, kes terroriseerisid pidevalt oma kaamlisõiduga ning nendest lahti saamine oli täielik peavalu. Mõnele inimesel lihtsalt ei sobi vastus Ei. Parim viis on lihtsalt eemale kõndida ning üldse mitte vastata.
Kuid segavatest mehikestest hoolimata nautisime vaadet kõrgetele püramiididele, mis olid tõesti kõrged. Ausalt öeldes keskmine Khafre püramiid tundus kõrgem, kui seda Khufu. Põhjus sellele pidavat olema ,et Khafre on ehitatud kõrgemale pinnale, kui seda on Khufu. Kolmandaks tagant paistis ka kõige pisem Menkaure püramiid. Kõik kolm hästi säilinud ,kui eriliselt jäi meelde Khafre püramiid, mis nägi välja lumise mäetipuna. Pisukese alles jäänud glasuuri selle tipul jättis püramiidist meelde jääva vaatepildi.
Keskkond püramiidide ümber oli ausalt öeldes täiesti teine kui mina ,seda kujutasin. Püramiidide kõrvalt levis terve pikk linna joon, mis peaaegu püramiidideni ulatus. Teiselt poolt ,aga muutus keskkond mõnusaks kõrbeks, kui vaid üksikud kaamlisõitjad liival kruiisisid.
Ning lõpuks ka püramiidid seestpoolt. Milline pakkumine, millest ei saanud loobuda. Teada võis, et midagi sealt väga leida ei olnud, kuid saada see tunne ja mõelda, et olen püramiidis sees on meelde jääv. Teadsin, et võimalik ,et ma enam kunagi siia ei tule ning tuleks vaadata kõik ära. Astusime mööda lubjakiviblokke kuni sissepääsuni. Tegu oli nagu mitte loodusliku koopaga, mis kadus kivihunnikusse. Ennem sisenemist pidi loovutama kaamerad turvatöötajatele. Bluffisin, et mul pole kaamerat, kuid tegelikult kaamera endal taskus. Ilma probleemiteta sisenesin püramiidi, mis jättis minule igastahes sügava mulje. Püramiid seestpoolt oli kohati nii kitsas, et tuli kükakil mööda mitmekümne meetrist tunnelist edasi liikuda. Erilist tähelepanu vääris kõrge koridor just ennem vaarao surnukambrit. Ligi 20-30m pikk koridor oli tõesti täielik klass omaette. Püramiidi seinad seespoolt olid lihtsad graniitkivi blokid ilma mingisuguste kraveeringuteta. Surnukambris vedeles ainult üks suur kirst, kus arvatavasti ka vaarao Khufu puhkas.
Teine püramiid, kuhu sisse võimalus minna oli Menkaure püramiid. Kõige väiksem kolmest püramiidist, kui sellest seestpoolt omamoodi huvitav. Kui Khufu püramiidi käigud viisid üles poole, siis Menkaure püramiidis tuli liikuda mitmeid kümneid meetreid alla poole, kuniks kohtusime kõrgemate saalidega. Käigud oli pisut keerukamad, kui seda olid eelkäija Khufu püramiidis.
Ning viimaks ka kaua oodatud Sfinks, mille taustal tingimata tuli pilt vormistada. Nagu püramiidid on ka Sfinksil pikk ajalugu. Ennem sfinksi leidmist oli see kaetud paksu liivikihi sisse. Tänaseks paistis nagu suurest liivakastist sfniks täies hiilguses. Minu kogetust võin öelda, et sfinks oli selline nagu ma seda ette kujutasin. Mitte liiga suur ega ka mitte väga väike. Sfinksi juures käis aktiivne turistide vool, mis tõi endaga kaasa ka palju tüütusi. Ajas tõsiselt marru inimeste peale tükkivus. Üha jälle nõuti kohalike poolt pileteid ning hakati omavoliliselt meile tuuri tegema. Mõistagi oli seal kasud mängus, lükkasime kiirelt pakkumised tagasi.
Giza on ja ka jääb turistide sihtmärgiks siin maal. See on olnud nii juba selle valmimis ajast saadik kuni tänapäevani. Jah, tõesti Egiptust külastades ei saa Gizast mööda minna. Sel juhul oleks see sama hea kui sai ilma võita. Kindlasti ei tee paha külastada ühte maailma imedest.
Päev ennem püramiidide külastamist liitus minu ja Tanariga veel ka Nami. Kolmese seltskonnaga otsustasime, et rendima päevaks takso, mis viiks meid Gizasse, Saqqarasse ning ka Dashuri. Erinevad kohad ,mis täis erinevaid püramiide. Leppisime taksojuhiga kokku 150 egiptuse naela terve päev sõitu püramiidide vahel.
Hommikul algas sõit esimesena Giza poole, kuid teadmata põhjusel sõitis taksojuht Gizast mööda otse Saqqarasse, mis ligi 15km eemal Gizast. Arusaamatu käitumine, mille tulemusena kaotasime hommikul tunnikese. Sundisime juhti sõitma ikkagi tagasi soovitud Gizasse. Tol hommikul oli meil üsnagi tuli takus, kuna tuli olla varakult kohal, et saada piiratud piletid püramiidide sisse. Püramididesse sisenemiseks tuli, aga osta ekstra pileti, millel oli päevas 300 külaline limiit. Õnneks ilma probleemiteta saime piletid Khufu kui ka Menkaure püramiidi sisenemiseks. Kahjuks on tänaseks Khafre püramiidi külastamine keelatud.
Peaväravast sisse astudes tuldi meid verbaalselt vägistama. Kord nõudis suvaline kohalik meie pileteid näha, millest keeldusime kuna polnud mingisugust alust talle näidata. Teiseks vägagi pinda käivad postkaardi müüjad, kes otseses mõttes pistsid kaarte inimeste taskutesse ja käte vahele, et niimoodi maha müüa. Kolmandaks veel kaamlisõitjad, kes terroriseerisid pidevalt oma kaamlisõiduga ning nendest lahti saamine oli täielik peavalu. Mõnele inimesel lihtsalt ei sobi vastus Ei. Parim viis on lihtsalt eemale kõndida ning üldse mitte vastata.
Kuid segavatest mehikestest hoolimata nautisime vaadet kõrgetele püramiididele, mis olid tõesti kõrged. Ausalt öeldes keskmine Khafre püramiid tundus kõrgem, kui seda Khufu. Põhjus sellele pidavat olema ,et Khafre on ehitatud kõrgemale pinnale, kui seda on Khufu. Kolmandaks tagant paistis ka kõige pisem Menkaure püramiid. Kõik kolm hästi säilinud ,kui eriliselt jäi meelde Khafre püramiid, mis nägi välja lumise mäetipuna. Pisukese alles jäänud glasuuri selle tipul jättis püramiidist meelde jääva vaatepildi.
Keskkond püramiidide ümber oli ausalt öeldes täiesti teine kui mina ,seda kujutasin. Püramiidide kõrvalt levis terve pikk linna joon, mis peaaegu püramiidideni ulatus. Teiselt poolt ,aga muutus keskkond mõnusaks kõrbeks, kui vaid üksikud kaamlisõitjad liival kruiisisid.
Ning lõpuks ka püramiidid seestpoolt. Milline pakkumine, millest ei saanud loobuda. Teada võis, et midagi sealt väga leida ei olnud, kuid saada see tunne ja mõelda, et olen püramiidis sees on meelde jääv. Teadsin, et võimalik ,et ma enam kunagi siia ei tule ning tuleks vaadata kõik ära. Astusime mööda lubjakiviblokke kuni sissepääsuni. Tegu oli nagu mitte loodusliku koopaga, mis kadus kivihunnikusse. Ennem sisenemist pidi loovutama kaamerad turvatöötajatele. Bluffisin, et mul pole kaamerat, kuid tegelikult kaamera endal taskus. Ilma probleemiteta sisenesin püramiidi, mis jättis minule igastahes sügava mulje. Püramiid seestpoolt oli kohati nii kitsas, et tuli kükakil mööda mitmekümne meetrist tunnelist edasi liikuda. Erilist tähelepanu vääris kõrge koridor just ennem vaarao surnukambrit. Ligi 20-30m pikk koridor oli tõesti täielik klass omaette. Püramiidi seinad seespoolt olid lihtsad graniitkivi blokid ilma mingisuguste kraveeringuteta. Surnukambris vedeles ainult üks suur kirst, kus arvatavasti ka vaarao Khufu puhkas.
Teine püramiid, kuhu sisse võimalus minna oli Menkaure püramiid. Kõige väiksem kolmest püramiidist, kui sellest seestpoolt omamoodi huvitav. Kui Khufu püramiidi käigud viisid üles poole, siis Menkaure püramiidis tuli liikuda mitmeid kümneid meetreid alla poole, kuniks kohtusime kõrgemate saalidega. Käigud oli pisut keerukamad, kui seda olid eelkäija Khufu püramiidis.
Ning viimaks ka kaua oodatud Sfinks, mille taustal tingimata tuli pilt vormistada. Nagu püramiidid on ka Sfinksil pikk ajalugu. Ennem sfinksi leidmist oli see kaetud paksu liivikihi sisse. Tänaseks paistis nagu suurest liivakastist sfniks täies hiilguses. Minu kogetust võin öelda, et sfinks oli selline nagu ma seda ette kujutasin. Mitte liiga suur ega ka mitte väga väike. Sfinksi juures käis aktiivne turistide vool, mis tõi endaga kaasa ka palju tüütusi. Ajas tõsiselt marru inimeste peale tükkivus. Üha jälle nõuti kohalike poolt pileteid ning hakati omavoliliselt meile tuuri tegema. Mõistagi oli seal kasud mängus, lükkasime kiirelt pakkumised tagasi.
Giza on ja ka jääb turistide sihtmärgiks siin maal. See on olnud nii juba selle valmimis ajast saadik kuni tänapäevani. Jah, tõesti Egiptust külastades ei saa Gizast mööda minna. Sel juhul oleks see sama hea kui sai ilma võita. Kindlasti ei tee paha külastada ühte maailma imedest.
No comments:
Post a Comment