Alexandria asub Põhja- Egiptuses Vahemere ääres , ligi 220km kaugusel pealinnast Kairost. Ajalooline linn, mis sai oma hingejõu sisse ühelt kõige edukamalt vallutajalt Alexander Suurelt. Alexander Suur asus valitsema Egiptust ilma vastupanuta. Saades nõusoleku Memphise preestritelt riiki valitseda, olid makedoonlasest valitsejal vabad käed. Alexander nägi pisikeses külakeses võimalust ühendada kaks maailma ühte. Jagades vahemerd sai Alexandria linna loomine väravaks kahe maailma vahel.
Linn, mis oli ammu aega kultuurne keskus, omades maailma esimest legendaarset raamatukogu. Koht, mis oli tähtis Vahemere äärne kaubanduslinn, kuhu Alexander ehitas tuletorni, mis on ka üks seitsmest antiikaja maailma imedest. Sajandite vältel peale Alexander Suurt oli linnast käinud läbi nii roomlased, kristlased kui ka araablased. Kui roomlased jätsid linna endast kauneid kultuuriväärtusi , siis kaks viimast otsustasid selle hävitada. Peale kõiki neid õnnetusi tabas linna veel ka maavärin, mis hävitas veel ka viimase, mis järgi oli jäänud. Linna tabas pikaajaline ikaldus ,mis sajandite vältel viis selle tagasi algusesse. Alexandria, mis oli maailma kultuurne keskus, tähtis Vahemere kaubanduslinn oli jõudnud tagasi küla staadiumi. Kuid seda ajani, mil Napoleoni invasioon võttis aset. Samuti Alexandrile nägi Napoleon linna tähtsust ning näitas maailmale selle tähtsust. Peale Napoleoni võimule tulnud Mohammed Ali ehitas uue Alexandria linna, selle vana linna peale. Linn oli jälle tagasi kaardi peal ning omas tähtsat kaubandusrolli, kuid sellest oli kaodanud hindamatu kultuurilise väärtuse.
Tänapäevaks oldakse arvamusel ,et antiikaegne maailm lamab uue Alexandria linna all,seda paksu liivakihi sees. Samuti arheoloogilised leiud viitavad ka ,et osa antiikaegsest linnast asub ka Vahemeres. Alexandrias ringi uudistades, leidsin päris mitmes kohas kaevandustöid ning mitmed vaatamisväärsused olid osaliselt suletud külalistele. Usun,et Alexandriast võib tulla veel palju huvitavat tulevikus, kuid hetkese külastuse käigus pidin üsnagi pettuma.
Kohad, millest raamatud ning ajalugu räägib on saanud omaette ajalooks. Pole peaaegu mitte midagi järgi, kui ühe modernnse linna. Alexandria on tõesti ilus linn, asetsedes 20km ulatuses Vahemere rannikualal. Kuid tuntud oma ajaloo väärtuse poolest on suur pettumus.
Järgnev on kõik,mida Alexandrias külastasin:
Linn, mis oli ammu aega kultuurne keskus, omades maailma esimest legendaarset raamatukogu. Koht, mis oli tähtis Vahemere äärne kaubanduslinn, kuhu Alexander ehitas tuletorni, mis on ka üks seitsmest antiikaja maailma imedest. Sajandite vältel peale Alexander Suurt oli linnast käinud läbi nii roomlased, kristlased kui ka araablased. Kui roomlased jätsid linna endast kauneid kultuuriväärtusi , siis kaks viimast otsustasid selle hävitada. Peale kõiki neid õnnetusi tabas linna veel ka maavärin, mis hävitas veel ka viimase, mis järgi oli jäänud. Linna tabas pikaajaline ikaldus ,mis sajandite vältel viis selle tagasi algusesse. Alexandria, mis oli maailma kultuurne keskus, tähtis Vahemere kaubanduslinn oli jõudnud tagasi küla staadiumi. Kuid seda ajani, mil Napoleoni invasioon võttis aset. Samuti Alexandrile nägi Napoleon linna tähtsust ning näitas maailmale selle tähtsust. Peale Napoleoni võimule tulnud Mohammed Ali ehitas uue Alexandria linna, selle vana linna peale. Linn oli jälle tagasi kaardi peal ning omas tähtsat kaubandusrolli, kuid sellest oli kaodanud hindamatu kultuurilise väärtuse.
Tänapäevaks oldakse arvamusel ,et antiikaegne maailm lamab uue Alexandria linna all,seda paksu liivakihi sees. Samuti arheoloogilised leiud viitavad ka ,et osa antiikaegsest linnast asub ka Vahemeres. Alexandrias ringi uudistades, leidsin päris mitmes kohas kaevandustöid ning mitmed vaatamisväärsused olid osaliselt suletud külalistele. Usun,et Alexandriast võib tulla veel palju huvitavat tulevikus, kuid hetkese külastuse käigus pidin üsnagi pettuma.
Kohad, millest raamatud ning ajalugu räägib on saanud omaette ajalooks. Pole peaaegu mitte midagi järgi, kui ühe modernnse linna. Alexandria on tõesti ilus linn, asetsedes 20km ulatuses Vahemere rannikualal. Kuid tuntud oma ajaloo väärtuse poolest on suur pettumus.
Järgnev on kõik,mida Alexandrias külastasin:
Alexandria raamatukogu
Raamatukogu, mis pidanuks olema esimene maailmas, nägi välja rohkem kõige kaasaegsem maailmas. Juba väljast paistis hoone välja nagu ufo laev, täis modernnset tehnikat. Lisaks pidin veel maksma ,et saaksin raamatukokku sisendeda. Selleks tuli ka läbida turvakontroll, kuid kõik mis ma raamatukogust leidsin oli täiesti teine kui ootasin. Ei mingisugust vanamaailmaga sarnast, tundus isegi tabu mõelda, et see on kõige esimene raamatukogu. Teadsin juba varem, et raamatukogu on läbiajaloo olnud tules ning rüüstatud paljude rahvaste poolt. Kuid, et leida selle asemel üks suur modernne kompleks oli pettumus.
Rooma Amfiteater
Ausalt öeldes vaatamisväärsusi Alexandrias võib lausa näppude peal lugeda. Seega otsustasin, et külastan enamus paiku, mis võiks olla vähegi huvitav. Minu jaoks sai amfiteatri külastamine esmakordseks. Nähes amfiteatrit hakkasid mõtted rändama peas, mis võis olla iidsetel aegadel siin, kui oli veel elav publik ning näitlejad. Tänapäeval seisab lava siiani oma koha peal, kuid ilma publiku ja näitlejateta. Kuid tore oli tõdeda, et midagi on alles jäetud ning amfiteater oli vägagi hästi säilinud.
Amfiteater leiti puht juhuslikult elumajade vundamenti valades. Nüüdseks on terve amfiteater välja kaevatud ,kuid kõrvalt leiti villa, mida kaevatakse siiani välja.
Amfiteater leiti puht juhuslikult elumajade vundamenti valades. Nüüdseks on terve amfiteater välja kaevatud ,kuid kõrvalt leiti villa, mida kaevatakse siiani välja.
Qaitbey kindlus
Täiesti perfetselt säilinud Qaitbey kindlus on ehitatud 15.dal sajandil sultan Qaitbey poolt. Nii nagu näeb välja kindlus välja , näeb lausa fantastiline selle asukoht. Asudes Vahemere ääres pisikese poolsaare pealt, mis ulatub pikalt välja mandrist. Qaitbey asub vägagi ajaloolise koha peal, täpselt selles kohas kus oli iidajastu Alexander Suure tuletorn, mis valgustas sajandeid laevadele teed. Tuletorn ehk majakas hävis maavärina käigus ning paljud selle rusud kasutati Qaitbey kindluse ehitamiseks. Kaunis kindlus, mis on tühi kui asustamata saar. Ainukesed, kes veel seal seilavad on turistide hordid, kes on siia uudistama tulnud.
Pompey sammas
Aastal 391 andsid ristisõdijad korraliku löögi paganatele ning hävitasid sellega seoses kõik, mis oli paganaist. Rünnaku ohvriks langes ka tolle aegne Serapeumi tempel. Tempel oli roomlaste jumala Serapise teenistuseks. Peale religioose kasutuse oli tempel veel Alexandria raamatukogu tütarraamatukogu. Mingisugusel põhjusel jäeti võimasast templist järgi ,vaid üks ainus 30 meetrine graniidist sammas.
Kujutate pilti keset araabia linnadzungilt seimas üksainus rooma aegne sammas. Selle ümber kivimüürid, mille neljanurkse kasti sees kivi- ning rusude hunnik. Sambast lähtudes võis ette kujutada, kui suure templiga oli tegu ning kui palju selles peitus. Liikudes rusude vahel ringi oli välja pandud hunnikus samba-ning kujude rususid, millest enamus kehvalt säilinud.
Kujutate pilti keset araabia linnadzungilt seimas üksainus rooma aegne sammas. Selle ümber kivimüürid, mille neljanurkse kasti sees kivi- ning rusude hunnik. Sambast lähtudes võis ette kujutada, kui suure templiga oli tegu ning kui palju selles peitus. Liikudes rusude vahel ringi oli välja pandud hunnikus samba-ning kujude rususid, millest enamus kehvalt säilinud.
Catacombs of Kom Ash Shuqqafa
Vaid 112 aastat tagasi leiti keset Alexandria linna II. sajandi roomlaste masshauakamber. Nii veider ,kui see ka poleks leiti hauakamber tänu eeslile, kes äkitselt maa alla kadus. Küllap oli see eesel ka esimene külaline peale sadu aastaid, mil hauakamber lesis teadmatuses.
Läbi minu silmade oli see kõige parem ,mida üks seikleja võiks Alexandriast leida. Ligi 20 meetrit maa all asuv surnute paradiis. Vägagi hästi säilinud ruumid pisikeste sahtidega, kuhu ka arvatavasti surnud asetati. Sahtid olid kõik üksteise otsas, mis tegi matmispaiga suureks masshauaks. Hauakambrid suutsid majutada ligi 300 surnukeha. Erinevad käigud viisid üha uutesse ruumidesse, millel igalühel neist oli oma kasutus. Osades ruumides leidus kivisisse kraveeritud pilte, mis väljedasid hästi millega seal tegeleti. Ühe huvitavama kivikraveeringu peal toimus palsameerimine, millest võttis osa egiptlaste surnute jumal Anubis, kes oli roomlastele kohaselt riides.
Suurepärased skulptuurid, pildid, surnukambrid - seda kõike ligi 20m sügavusel maa all, teeb sellest paigast ainulaadse leiu Alexandrias ning ehk ka terves Egiptuses. Kohe kindlasti kõige parem vaatamisväärsus terves Alexandrias nendel veedetud päevadel.
Läbi minu silmade oli see kõige parem ,mida üks seikleja võiks Alexandriast leida. Ligi 20 meetrit maa all asuv surnute paradiis. Vägagi hästi säilinud ruumid pisikeste sahtidega, kuhu ka arvatavasti surnud asetati. Sahtid olid kõik üksteise otsas, mis tegi matmispaiga suureks masshauaks. Hauakambrid suutsid majutada ligi 300 surnukeha. Erinevad käigud viisid üha uutesse ruumidesse, millel igalühel neist oli oma kasutus. Osades ruumides leidus kivisisse kraveeritud pilte, mis väljedasid hästi millega seal tegeleti. Ühe huvitavama kivikraveeringu peal toimus palsameerimine, millest võttis osa egiptlaste surnute jumal Anubis, kes oli roomlastele kohaselt riides.
Suurepärased skulptuurid, pildid, surnukambrid - seda kõike ligi 20m sügavusel maa all, teeb sellest paigast ainulaadse leiu Alexandrias ning ehk ka terves Egiptuses. Kohe kindlasti kõige parem vaatamisväärsus terves Alexandrias nendel veedetud päevadel.
No comments:
Post a Comment