Sumisevate suurlinnade vahelt kaunite kõrbe oaasidesse. Egiptus asub enamvähem ekvaatori joone peal, mistõttu kõrbe kuivad kraadid on siin igapäevane. Territooriumi vaadates võib näha, et riigist liigub läbi maailma suurim kõrb Sahhara, mis hõlmab suure osa riigi territooriumist. Enamus rahvastik elab elutoova Niiluse äärte aladel.
Siwa on tuntud oaas nii oma ajaloo poolest, kui ka oma naturaalse olemuse poolest. Oaas, mis oli tuntud oma oraaklite poolt, kes olid vägagi mõjuvõimsad organid nii oaasis, kui ka terves riigis. Ennem kui Alexander Suur asus sõtta Persia vastu külastas ta Siwa oraakleid, et küsida neilt nõu. Legend kandunud 50 000 mehelisest Persia armeest, kes läksid kaduma tulles Siwa oaasi oraakleid tapma. Ja lõpuks veel kuninganna Cleopatra, kelle järgi ka on nime saanud üks Siwa allikatest. Usun, et piisavalt veenvad faktid ,et meelitada külalisi ligi.
Pikka aega Siwa oli täiesti isoleeritud ülejäänud Egiptusest, kuniks araablased sinna ikkagi jõudsid. Siwa elanikud on omaette rahvus, kellel on säilinud oma kultuur, kuid palju on segunenud araabia moshlemitega. Oraaklitest ning vanadest usunditest on järgi jäänud ,vaid templite varemed. Terve Siwa elanikkond on valdavalt sügavmoshlemid. Valgete inimeste jaoks oli ,aga Siwa pikka aega ohtlik paik. Kes sinna läks, see enam tagasi ei tulnud. Tänapäevaks on olukord muutunud ning turistid ning valged inimesed teretulnud.
Teel bussiga Alexandriast muutus maastik pikaks lagedaks kõrbeväljaks. Aknast välja piiludes paistis kaugustest tumedat virevendavat kogu, mis polnud muud midagi kui pilvevarjud liivapeal ning kuumus, mis tekitas huvitava illusiooni nagu oleks veekogu kilomeetreid eemal. Tundide mööduses nähes pikalt ühte sama muutumatud maastikku paistis kaugelt silma roheline dzungel keset kõrbe. Tõesti uskumatu nagu oleks leidnud paradiisi, terve oaas õitses palmi- ning oliivi
puudest, mis juhatasid Siwa külani. Küla, mis oli otse paradiisi keskel, keset kõrbe - see on midagi ,mida peab oma silmadega nägema.
Bussi pealt maha astudes teretas, mind nagu ikka kohalikud. Huvitaval kombel, kõikidest eelaimustest olenemata inimesed tundusid sõbralikud ning mõistavad. Eriti head meelt pakkus ,et mitte keegi polnud peale tükkiv. Üha rohkem olen hakanud uskuma esimesse sisetundesse, mis on olnud abiks teekonnal. Kehvad eelaimused olid peale 5 minutit veedetud aega unustatud. Tundsin vabadust ning tundsin nagu oleksin kusagil teises kohas kui turistirohkes Egiptuses.
Peale sõbralike ning mitte peale tükkivate elanike oli saadaval odav majutus ning väga hea toit. Näiteks majutuse eest maksime kahe peale Namiga 40 egiptuse naela ning toidukord ligi 15 naela. Ning mis kõige parem: pole vaja võtta mingesuguseid tuure, sest kõik vaatamisväärsused, allikad asuvad lähima 6km sees. Rentisime 10 naela eest jalgrattad, mis tegid sellise distantsi kergesti läbitavaks. Ainuke probleem, mis võib inimestel esineda on päevane meeletu kuumus.
Siwa on tuntud oaas nii oma ajaloo poolest, kui ka oma naturaalse olemuse poolest. Oaas, mis oli tuntud oma oraaklite poolt, kes olid vägagi mõjuvõimsad organid nii oaasis, kui ka terves riigis. Ennem kui Alexander Suur asus sõtta Persia vastu külastas ta Siwa oraakleid, et küsida neilt nõu. Legend kandunud 50 000 mehelisest Persia armeest, kes läksid kaduma tulles Siwa oaasi oraakleid tapma. Ja lõpuks veel kuninganna Cleopatra, kelle järgi ka on nime saanud üks Siwa allikatest. Usun, et piisavalt veenvad faktid ,et meelitada külalisi ligi.
Pikka aega Siwa oli täiesti isoleeritud ülejäänud Egiptusest, kuniks araablased sinna ikkagi jõudsid. Siwa elanikud on omaette rahvus, kellel on säilinud oma kultuur, kuid palju on segunenud araabia moshlemitega. Oraaklitest ning vanadest usunditest on järgi jäänud ,vaid templite varemed. Terve Siwa elanikkond on valdavalt sügavmoshlemid. Valgete inimeste jaoks oli ,aga Siwa pikka aega ohtlik paik. Kes sinna läks, see enam tagasi ei tulnud. Tänapäevaks on olukord muutunud ning turistid ning valged inimesed teretulnud.
Teel bussiga Alexandriast muutus maastik pikaks lagedaks kõrbeväljaks. Aknast välja piiludes paistis kaugustest tumedat virevendavat kogu, mis polnud muud midagi kui pilvevarjud liivapeal ning kuumus, mis tekitas huvitava illusiooni nagu oleks veekogu kilomeetreid eemal. Tundide mööduses nähes pikalt ühte sama muutumatud maastikku paistis kaugelt silma roheline dzungel keset kõrbe. Tõesti uskumatu nagu oleks leidnud paradiisi, terve oaas õitses palmi- ning oliivi
puudest, mis juhatasid Siwa külani. Küla, mis oli otse paradiisi keskel, keset kõrbe - see on midagi ,mida peab oma silmadega nägema.
Bussi pealt maha astudes teretas, mind nagu ikka kohalikud. Huvitaval kombel, kõikidest eelaimustest olenemata inimesed tundusid sõbralikud ning mõistavad. Eriti head meelt pakkus ,et mitte keegi polnud peale tükkiv. Üha rohkem olen hakanud uskuma esimesse sisetundesse, mis on olnud abiks teekonnal. Kehvad eelaimused olid peale 5 minutit veedetud aega unustatud. Tundsin vabadust ning tundsin nagu oleksin kusagil teises kohas kui turistirohkes Egiptuses.
Peale sõbralike ning mitte peale tükkivate elanike oli saadaval odav majutus ning väga hea toit. Näiteks majutuse eest maksime kahe peale Namiga 40 egiptuse naela ning toidukord ligi 15 naela. Ning mis kõige parem: pole vaja võtta mingesuguseid tuure, sest kõik vaatamisväärsused, allikad asuvad lähima 6km sees. Rentisime 10 naela eest jalgrattad, mis tegid sellise distantsi kergesti läbitavaks. Ainuke probleem, mis võib inimestel esineda on päevane meeletu kuumus.
Teede peal liikusid eeslid, kelle taha oli monteeritud kärud. Alles mõni aasta tagasi hakkasid Siwasse tekkima esimesed mootorsõidukid. Kuid isegi praegu on eesel koos käruga kõige levinum sõiduvahend.
Sõitsime mööda palmidest pungil aedu ringi ühest vaatamisväärsusest teiseni. Nende vahele jäid looduslikud allikad, mis nägid välja nagu suured mullivannid. Kahjuks me otsustasime mitte ujuma minna, kuna Nami jaoks võiks osutuda alasti võtmine probleemi kohalikega. Selle asemel nautisime kristallrohelist vaadet allikale restorani patjadest täis põrandal. Palava päeva osas ideaalne katusealune, kus kulus ära mõni külm jook. Meil oli tänu ratastele täielik vabadus teha, mida hing ihkas. Õhtu saabudes läksime Siwa külast 6km kaugusele päikeseloojangut vaatama, kus päike loojus otse järve taha peitu.
Sõitsime mööda palmidest pungil aedu ringi ühest vaatamisväärsusest teiseni. Nende vahele jäid looduslikud allikad, mis nägid välja nagu suured mullivannid. Kahjuks me otsustasime mitte ujuma minna, kuna Nami jaoks võiks osutuda alasti võtmine probleemi kohalikega. Selle asemel nautisime kristallrohelist vaadet allikale restorani patjadest täis põrandal. Palava päeva osas ideaalne katusealune, kus kulus ära mõni külm jook. Meil oli tänu ratastele täielik vabadus teha, mida hing ihkas. Õhtu saabudes läksime Siwa külast 6km kaugusele päikeseloojangut vaatama, kus päike loojus otse järve taha peitu.
Siwa ja moshlem naised
Nagu teada on ,siis islami maailmas naiste elu on väga piiratud. Mees on siin see ,kes on peremees ning kelle sõna maksab. Naine on rohkem laste tegemiseks ning kodutöödeks. Ühel Egiptuse moshlemist mehel võib olla sellest kuni 4 naist olenevalt teise rahakotist, et neid üleval hoida. On see nüüd diskrimineerimine, orjus või usk, kuid minu vaatevinklist naiste olukord moshlemi riikides on kohutav.
Kujutaksite elu ette ilma õigusteta, elu kaltsu hunnikus ning üks päev tuleb mees koju uue naisega, kellega tuleb jagada ühte katusealust. Olen näinud ekstreemseid kaltsukubusid, kes on nii kaetud, et isegi silmi pole näha. Raske mõista ,kuidas niimoodi navigeerida, aga mis parata naine peab alluma käsule.
Kujutaksite elu ette ilma õigusteta, elu kaltsu hunnikus ning üks päev tuleb mees koju uue naisega, kellega tuleb jagada ühte katusealust. Olen näinud ekstreemseid kaltsukubusid, kes on nii kaetud, et isegi silmi pole näha. Raske mõista ,kuidas niimoodi navigeerida, aga mis parata naine peab alluma käsule.
Olles nüüd Siwas panin tähele ,et kõige selle veedetud aja jooksul nägin healjuhul mõnda üksikut naise taolist kaltsukubu tänavatel luusimas. Puhtalt uudishimust küsisin hotelli manadzerilt Siwa naiste kohta. Vastuseks sain, et Siwas naised on ainult kodus. Neil puudub õigus isegi mitte poodi minna rääkimata töö tegemisest. Tekkis kohe küsimus, et kus kohast siis üks moshlemmees endale naise leiab, kui mitte ühtegi neist kodunt välja ei liigu. Ja siis tuli vastuseks, et tütar antakse isa poolt välja valitud mehele naiseks. Kas tõesti on armastus esimesest silmapilgust? Kahtlen, et keegi armub lihtsalt esimesest silmapilgust. Tütar antakse mehele ilma ,et nad oleksid isegi mitte tuttavad. Kuidas nad saaksidki olla tuttavad, kui üks ei saa kodunt välja ning nende vahel seisab isa. Naise jaoks tähendab see kuuluvust ühele ainsale mehele, kes arvatavasti ka saab tema ainuomandiks. Mehel samas pole hullu tõelise armastuse leidmiseks ,sest talle antud tervelt 4 võimalust.
Ning siis ma küsisin hotelli manadzerilt kõige selle peale, et kas teil kahju ei hakka naistest? Vastuseks sain pisut ärritunud toonil: ´´Me ainult aitame neid...´´
No comments:
Post a Comment