Kaks kallast, üks mitte vähem tähtis teine. Mõlemad kaldad kokku moodustavad suurepärase vaaraode aegse atmosfääri. Lääne kallast iseloomustab mägedest pungil loodus, mis on täis salapära. Koht, mis valiti välja pühaks paigaks juba ammu ennem meie aja arvestamist. Kindlasti ei nähta tänapäeval nii selgelt selle tähtsust religiooses mõttes kui vanade egiptlaste poolt. Õige oleks öelda, et üks suur vaba õhumuuseum, mis on turistide poolt külastatud ajast, mil see koht aset leidis.
Lääne kallas pole mitte vähem vaatamist väärt. Võiks öelda ,et isegi rohkem. Tuntust on kogunud sellele Kuningate Org, kus võib leida 63 vaarao surnukambrid. Samaväärselt kuid mitte nii tuntud Kuningannade Org, kus võib leida 75 hauakambrit. Kui mitte nimeliselt tuntud, kuid sellest visuaalselt naisvaarao Hatsepsuti tempel, mis on kivist välja raiutud. Ning lõpp punktiks ka veel varemetes Ramesseumi tempel, mis oli rajati ühe kõige edukama vaarao Ramses II ajal. Lääne kallas pakub niivõrd palju muudki, et ühe päeva jooksul ei jõuaks kõike ,seda ära näha.
Kirjeldan parimaid paiku nii sõnade kui piltidega, mida sai külastatud päevase külastuse käigus. Kolme peale otsustasime palgata endale privaatse sõiduki, milleks takso. Taksod on Egiptuses odavad, kuid paraku nendega saab kaasa ka tüütud taksojuhid, kellega vaja maid jagada. Maksime kolme peale 100(16USD) egiptus naela, mis sisaldas päevast sõitu meie tujudejärgi.
Alustasime hommikuvara kui päike horisondi tagant välja sillerdas, et olla omadega mäel ennem keskpäeva. Keskpäevaseid temperatuure pole lihtsalt võimalik taluda. Palavus on tappev, kuid sellest vägagi kuiv.
Esimene peatus leidis aset Memnoni kolossiaalsete kujude juures. Kaks hiiglaslikku rohkem kui 15m kõrgust kuju seimas justkui mitte kusagil. Kuidagi taun oli vaadata kujude seismist kõrvuti sõiduteega. Oli ka põhjus kahelda kahe hiiglase olemusest. Need kujud on see vähim, mis on alles jäänud Teeba kõige suuremast templist. Arvatakse ,et templile sai saatuslikuks Niiluse üleujutus, mis selle lihtsalt minema uhtas ning ka aastal 27 pKr maavärin, millest on jäljed jäänud kujudele. Kujud on palju kannatada saanud, kui sellest on justkui prohvetid suurest hiigelaegsest templist.
Teisena päevakavas seisis meil Kuningannade Org. Koht ,kuhu maeti nii kuningannad kui ka vaaraode pisikesi võsukesi, kelle eluniit katkes ennem troonile asumist. Esmapilgul nägi org välja mitte rohkem kui üks mägine ahelik. Tegelikult varjatud tõena on tänapäevaks leitud 75 hauakambrit.
Piletikassast edasi liikudes kohtusime turvakontrolliga. Meie ees seisis suurelt reklaamsilt, mis keelas kaamerate kasutamist hauakambrite sees. Turvatöötajad ,aga lasid meid vabalt kaameratega sisse ning veel innustasid tagant kaameraid kasutama. Huvitav tõesti. Kõige suurem pettumus oli, et 75 hauakambrist oli välja pandud ,vaid 3 hauakambrit.
Hauakambrid olid kivisisse raiutud varjatud tunnelid, mis asukohaga sulandusid ühte. Asukoht polnud mitte niisama lihtsalt valitud, vaid et peita surnukehad rüüstajate eest, et vaaraod võiksid rahus puhata. Tundus, et sel ajal mängis elu peale surma suuremat rolli kui see üürike elu siin maapeal.
Külastasime väljapandud kolme surnukambrit. Iga surnukambri värava ees passis kaltsudes valvur, kelle olemuses tekkis kohe kahtlus. Sellegipoolest olime sunnitud loovutama piletid läbiaugustamiseks, et pääseda hauakambri.
Üsna kindel ,et olime tol päeval esimestena hauakambrites kondamas. Ma ei mäleta hauakambrite nimesid, kuid küll neid emotsioone mida need pakkusid. Astusime hauakambri sisse, mis oli originaalsusest ja toonidest pungil. Uskumatu, kuid midagi sellist on niivõrd hästi säilinud peale kõiki neid pikki aastaid. Ausalt öeldes seinade maalingud ehk salapärased kirjad tundusid nii reaalsed ,justkui keegi oleks eelnev päev seal võõbanud.
Olime eelnevalt harjunud nägema templite pealt tuhme kraveeringuid tolle aegsest tegevustest. Käis veel mõtte vilksatus Idas asuvate templite peale. Polnud need hiigelajal mitte tuhmid, vaid täpselt nagu ka hauakambrid täis värve.
Hauakambrites saatis meid alati valvur, kes oli kergelt ära ostetav. Ise nad just pakkuma ei tulnud, kuid sellest nende olemusest sai juba aimu, et pisukese raha eest on kõik võimalik. Pakkusin ühele neist siis võimalust ära osta tema lojaalsus. Maksin vanale 5 naela ning võisin teha mõned kiired klõpsud hauakambrist. Mulle tundus, et terve see seltskond seal polnud just rahul oma sissetulekuga, mistõttu otsitakse alternatiive teenimaks rohkem raha.
Kuningannade Orust otse tõelise kuninganna paleese. Ametlikult siiski küll tempel, kuid väljanägemiselt palju lubavam kui Ida kalda gigantsed templid. Ehitatud naisvaarao Hatshepsuti poolt, kes inspireeritult oma eelkäijatest otsustas ehitada teisele poole Kuningate orgu oma enda templi. Kuid Hatshepsuti tempel on ainuke kolmest, mis on kivisse raiutud.
Kuid heaasi ei saa ilma halvata. Usulised erinevused olid jätnud aastate vältel sügava jälje templisse. Paljudel seintemaalingute peal olevate jumalate pead on kaduma läinud ,nii samuti ka kiviskulptuuridelt. Seintel peale on kritseldatud antiikaegset salapärast teksi, mis ei kuulunud mitte selle looja aegadesse.
Laastamine sai tegelikult algust juba vaaraode ajal, mil võimule tuli Akhenaten. Akhenaten oli vaarao, kes lõi oma enda uue jumala, kes pidi olema ainuõige. Sellest tulenevalt raiuti vanade jumalate kivi skulptuuridelt päid maha ning tükeldati seinte maalinguid. Kristlaste tulekuga muudeti ammune tempel munkade kloostriks, kes samuti jätkasid Akhenateni kätetööd lõhkudes paganate jumalate kujusid.
Erinevatest valitsejatest hoolimata räägib tempel loo ajaloost, mis on sellest läbi tormanud. Tormanud nii,et tükid taga ja ajalukku pühitud. Järgi on sellegi poolest jäänud märkmisväärne ehitis, millele jagab tunnustust turistide hordid.
Kell oli ligi 9-10 hommiku paiku, kui sellise kella juures oli põrgukuumus valla löönud. Päike oli nii ere ning tundus, et päike oli langenud madalamale meie tasandini. Tuli veel taksost liikuda läbi piletikassa ,et templit selgemalt näha. Kaugelt paistis silma kaljuseina konarlikkuse vahelt korrektsust. Ereda kaljuseina seest, pisut kõrgemal kui meie silmapiir paistsid templi alustalad ehk selle sambad.
Sündamuskohal oli peale meie ka teisi. Kohal oli vähemalt 2-3 turisti bussijagu turiste, kes kui lambad järgisid karjust. Pidasime targemaks olla neist samm eespool ning ruttasime templit avastama. Tempel koosneb mitmest erinevast osast. Kaks korrust ning kaks eraldi templiosa pühendatud spetsiifilistele jumalatele.
Teise korruse ees seisid üles reastatud kivikujud, mis kujutasid palsameeritud vaaraod. Paljud nendest meelde jäävatest kivi skulptuuridest on ,aga kahjuks kas lõhutud või hävitatud. Seimas oli veel mõned üksikud.
All korrusel asusid eraldi templi osad. Esimene nendeks oli surnutejumalale Anubisele ning teine armastusjumalannale Hathorile. Mõlemas osas, võis leida ka veel pisikesi kivisisse raiutuid kambreid, mille olemasolu jäi mulle arusaamatuks. Igaljuhul olid need ka suletud külalistele.
Seinte maalingud olid kohati halvasti säilinud, kui võis sellegi poolest leida huvitavaid seiku vaarao valitsusajast. Üks nendest seikudest kirjeldas pisukest maadeavastust naisvaarao Hatshepsuti ajal, kes arvatavasti läks kaugele lõunasse teiste riikidega kaupu vahetama ning äritsema.
Ning viimaks ka päeva sündmus Kuningate Org. Vaaraod olid arvatud rahva poolt kui jumalate endi poegadena, kes on maailmas valitsejad. Igaüks neist soovis, et nende säilmed võiksid säilida puutumatuna. Ühe vaarao üheks traditsiooniliseks ülessandeks oli tagada endale koht Kuningate Orus, kus rahus puhata. Uuest Kuningriigist saadik alustasid vaaraod oma surnukehasid matma salapärastesse hauakambritesse. Teada olevalt on leitud Kuningate Orust 63 vaarao hauakambrid. Paljud neist teada juba antiikaegadest, kuid osad neist leidsid avalikku tähelepanu alles 21. sajandil.
Üks aegade kõige suurem leid leidis aset 1922 aastal, mil inglasest arheoloog H. Carter leidis noorvaarao Tutankhanmuni surnukambri. Tutankhanmun oli vaarao, kes asus troonile juba poisikesena, kuid mingisugusel põhjusel noorevaarao elu lõppes teimeliseeas. Vaarona mitte nii tuntud, kui tundud oma hauakambri poolest.
Ajal, mil Carter hauakambri leidis oli see olnud puutumata tuhandeid aastaid. Hauakamber oli oma olemuselt pisike, kuid sellest sisaldas ohtralt kullast artifakte, kogusummas ligi 3500 eset. Mõistagi oli hauakambri peremees ka omal kohal. Tutankhamuni palsameeritud surnukeha lesis sarkofaagi sees paiknedes erinevates kirstudes nagu üks vene matrjoška. Esimesed kirstud olid tehtud kullatud puidust, kuid viimane neist puhtast kullast. Palsameeritud muumia nägu kattis 11kg puhtast kullast surnumask.
Enamus neist asjadest on leidnud uue asukoha Kairos Egiptuse Muuseomis, kuid leidja H.Carteri soovil jäeti väärikalt Tutankhamuni keha hauakambri.
Jõudsime keskpäeval Kuningate Oru piletikassasse, kus selgus ühe piletiga on võimalik külastada ,vaid kolme hauakambrit. Lisaks pakuti võimalust külastada eraldi piletitega ka Tutankhanmuni ja Ramses VI hauakambreid. Mina ja Tanar otsustasime, et jätame viimased kaks külastamata, kuna pileti hinnad olid päris kopsakad. Õnneks oli minul Taist saadik võltsitud õpilaskaart, mis andis mulle 50% allahindlust piletite pealt. Tanar on siiani enamus kohtades kasutanud Eesti ID kaarti, bluffides, et see on õpilaskaart. Uskumatu kui see ka pole on Tanar enamus kohtades saanud läbi esitades ID kaardi ja saanud allahindluseid. Tagant järgi mõeldes oli healjuhul 2-3 kohta , kus tõesti tunti ära ,et tegu ei ole õpilaskaardiga. Kuid püramiide ja Kuningate orgu külastades läks see lihtsalt läbi.
Iga pileti omanik sai valida iseenda soovil 3 surnukambrit ,mida külastada. Pole päris kindel, kuid meil oli võimalus valida umbes 15 surnukambri vahel. Polnud ausalt isegi päris kindel ,millised võiksid need parimad olla. Küsisime ühelt sõbralikult kassatöötajalt, millised võiksid olla kõige huvitavamad olemas olevatest. Valik langes soovitustel Ramses IV, Sethnakti ja Ramses III hauakambrite kasuks. Piletikassast edasi liikudes tuli loovutada kaamera turvatöötajatele. Kaamera vastane poliitika Kuningate orus on vägagi range. Sellegi poolest pidasin targemaks kaamera tasku peita ja kontrollist läbi jalutada.
Kohapeal oli palju turiste ning nendega needusena kaasas ka tüütud ärimehed. Üritati kaela sokutada täiesti mõtut kraami nagu postkaardid, kivikujud ja muusugust kasutut kraami. Värava eest võttis turiste peale pisike autorong, mille maksumus oli 4 egiptuse naela. Otsustasime ignoreerida ka seda ja jalutada hauakambriteni. Distants piletikassa ja hauakambrite vahel oli ,vaid ligi 50m. Mõtlesin veel kui suurt kasumit üks mõtetu autorong teenib lollide pealt. Palju õnne ligi 50 rumalat turisti ja 200 naela ühe 50 meetrise sõidu eest.
Oli keskpäevane päev ning väljas oli tõsised kuuma kraadid. Liikusime ühe jutiga kõige kaugema hauakambri poole, mille välja valisime. Tee hauakambrini oli sarnane surnuaias kõndimisega. Mõlemalt poolt teed võis leida erinevaid hauakambreid, mis olid ka ilusti ära markeeritud vaaraode nimede järgi. Kes oleks osanud arvata, et nii isoleeritud mägede vaheline org kubiseb muumiatest ja nende hauakambritest.
Ennem hauakambritesse sisenemist tuli esitada valvuritele pilet. Pilet augustati märkimaks külastuskordi, sest ühe piletiga on võimalus külastada ainult kolme hauakambrit.
Astusime esimesse neist sisse. Hauakamber oli kõvasti võimsam ning suurem , kui kolm eelnevalt külastatud Kuningannade Orus pärinevat hauakambrit. Värvidest külvil tunnel viis meid suurematesse ja kõrgematesse ruumidesse kuniks ka hauakambrini. Terve pika tunneli vältel olid nii seinad, kui laed värvidest ja kujutistest pungil. Nagu üks suur pildiraamat, millel lõppu ei näinud olevat. Sarnased tegelased seinte peal esinemas koos jumalatega. Kui templite peal oli kujutatud rohkem elavate jumalaid, siis surnukambrid olid tegevuses surnute jumalatega nagu näiteks Osiris ja Anubis.
Terve meie külastuse käigus ahitasid meid valvurid, kes meiega kontakti püüdsid hoida iga hinna eest. Arvata võis ,et jutt mis meeste suust tuli oli vaid raha hõnguline. Sõbralikult alustati vestlust ning alustati iseenesest kiirelt pihta mitte palutud tuuriga. Mõistagi, et hiljem raha küsida teenuse eest, mida pole küsitud. Kuulasime ühte neist, kes iga oma jutuga muutus üha totramaks. Polnud mehel aimugi vist millest seinte pildid rääkisid. Võisime ka ise aru saada loomulikust intelligentsist, et kui loom on kujutatud, et mis loom see on. Lõpuks siis küsisin mehelt põhijumala Amuni pildi kohta, kellega on tegu. Vastuseks Solar Disc, mis oli loomulikult täiesti huupi loobitud vastus. Peale ,seda vastust üritasime vanamehest lahti saada, kes niigi rumalana juba paistis.
Nii nagu vaaraod hauakambrites rahu ei leidnud, ei leia ka mitte turistid. Oli vaja veel kuidagi pilt teha nii ,et vahele ei jääks. Tundus üsnagi võimatu midagi pildile saada, kuid meid ahistatakse igal meie sammul. Leppisime Tanari ja Namiga kokku ,et nad tõmbavad tähelepanu eemal, et saaksin eemalduda ülejäänust seltskonnast. Kõik sujus ning sain kiirsammul liikuma teisele poole tunnelit, kus jõudsin võtta välja ka kaamera. Fokuseerisin objektiivi seinte peale, et teha ruttu klõpsud ja jalga lasta. Tegin esimese pildi ära kui kuulsin ,kuidas Nami minu nime valjult hüüdis. Samal ajal kuulsin veel kellegi jooksu sammude lähemist. Mäletan veel hästi ,seda momenti. Olin parasjagu vormistamas oma teist pilti, kui Nami hüüatas. Fokuseerisin veel kaamera ja jõudsin pildi teha. Viskasin kaamera ruttu tasku kui valvur minu ees juba oli.
Näost punane vihast ning jooksust õhinas. Lähenes minule veelgi ning justkui üritas oma kätt sirutada minu tasku poole. Andsin valvurile vastu näppe ning ähvardasin teda mitte puutuma mind. See peale lendas minu pihta hulganisti süüdistusi ja käskis kaamera loovutada, mida ta tegelikult otseselt ei näinud. Valvur ähvardas mind politseiga ning käskis kohe temaga kontrori minna. Väitsin vastupidist ning hakkasin jalutama väljapääsu poole samal ajal ähvardasin ,teda vastu ,et teen kaebuse tema vastu. See peale teine mind enam ei jälitanud. Tõesti jah, olin reeglite vastu, kuid vahest reeglite rikkumine on see parim osa.
Kaks järgmist hauakambrit oli jällegi omamoodi. Erinesid üksteistest käikude ja disaini poolt. Oli küll muljet avaldav kogemus, kui samas oli raske mõista hauakambrite tegelikkust. Vanus, mis küündib aastatuhandetesse. Hauakambrite ehitamine lihtsate vahenditega, mil puudus igasugune tehnoloogia. Ja ka iga hauakambri enda lugu, mida võib ainult oletada templite seinte pealt.
Järgnevad pildid on üsnagi kehvad , kuid just vahetult ennem valvuriga kokkupõrget
Tunnen pisut häbi kvaliteedi pärast, aga elab üle
Ning lõpuks ka varemetes Ramses II mälestustempel Ramesseum:
Need mehed siin tegelevad restaureerimisega. Ma pakun ,et päris tugev evolutsioon on egiplastest ehitajatest üle käinud. Ärge laske end petta, tegu oli rohkem tööluuseritega, kes ootasid paremaid aegu.
Ning lõpuks ka varemetes Ramses II mälestustempel Ramesseum:
No comments:
Post a Comment