Friday, June 22, 2012

Abu Simbel, päev 441

  Abu Simbel koosneb kahest templist, mis ehitati Ramses II valitsusajal. Massiivne mäest välja tahutud tempel asub loetud kilomeetrite kaugusel Sudaani piirist. Üks kõige isoleeritum tempel, mida Egiptusest leida võib. Raske ligipääsetavus on põhjuseks ,miks paljud turisid jätavad templi külastamise vahele. Kuid just parimad investeeringud asuvad seal, kus hall mass kaasa lähe.

  Tempel oli pikka aega kadunud. Oldi leitud asitõendeid ,kuid mitte templit ennast. Alles 1813 aastal leidis sveitslasest avastaja kadunud Abu Simbeli templi. Leidmis hetkel asus Abu Simbel paksu liiva kihi all. Ainuke, mis viis sveitslasest avastaja avastuseni olid 20m kõrguste kivist raiutud kujude pead, mis liiva kihi alt välja paistsid.
  Aastal 1902 valmis Aswani linna lähistele veetamm, mis põhjustas Niiluse veetõusu Nuubias( Lõuna Egiptuses). Selle mõjul tekkis maailma kõige suurim tehisjärv Nasser. Järv Nasser sai oma nime  Egiptuse presidenti järgi, kes andis selleks oma nõusoleku. Seoses järve tekkega tekkis oht Nuubia monumentidele. Üheks nendeks monumentideks oli ka Abu Simbeli hiiglaslik tempel, millel oli realne oht olla uhutud järve vete poolt.
  Vaadates nüüd neid pilte, sellest gigantlikust templist on raske ettekujutada, et see on teisaldatud monument. Just nimelt Abu Simbel raiuti rohkem kui 2000 kiviblokiks, igaüks neist kaalus ligi 10-40 tonni. Nüüdseks asub tempel tehismäe sees, mis on originaal asukohast 65m kõrgemal ning ligi 210m kaugusel järv Nasserist.
  Teostus oli koostöös mitete eurooplastega ning võttis aega ,vaid 4 aastat. Tänapäevaks seisab Abu Simbel märkamatult oma asukoha muutusest järv Nasseri külje all. On raske mõista ,kuidas nii suur tempel oskuslikult ära teisaldati. Kui seda fakti ei teaks, ei oskaks mitte keegi aimata, et monument on teisaldatud. Koht, kuhu Ramses II selle algselt ehitas lamab sügaval järv Nasseri põhjas.
  Aswanis veetsime tervelt ühe päeva. Päeva ülesandeks jäi planeerida külastus Abu Simbelini. Ilma pikema planeerimiseta oli hotelli omanikul juba plaan olemas. Standard plaan, mis töötab kõigi jaoks. Teenus sisaldas mikrobussi Abu Simbelini ja sealt tagasi. Osavõtu hind ühele isikule 80 egiptuse naela. Tundus olevat mõistlik hind ning järgnev päev tõotas tulla Abu Simbeli külastamine.


  Seespool tempel nägi välja mitte vähem uhkem kui väljast. Liikudes hiiglaslikust fassaad-kujudest edasi templi sisse kohtusime 8 teise sarnase ,kuid püsti seisva post-kujudega. Skulpuurid seisid üksteisele vastamisi ja kujutasid surnutemaailma jumalat Osirist ning kuningat Ramsest II. Osade kohtade pealt võis leida lõpetamata ruume, kus võis leida markermusti joone, mis tähistasid tulevaid seinte kraveeringuid. Viimane ruum, vastamisi sissepääsuga sisaldas sarnaseid istuvaid jumalaid koos valitseja Ramses II.

Nüüdseks teisaldatud tempel



Jällegi pildistamine keelatud. Patused nagu me ka oleme võtsime Tanariga kaamerad ka sisse. Kahjuks jäin pildistamisega vahele, mistõttu läks rüselemkiseks. Kokkuvõttes tõmmati tõsiselt orki nii, et pidin nende silme ees pildid maha laskma.
Kõrval tempel pühendatud armastus ja naudingujumalannale Hathorile
 Tehisjärv Nasser. Abu Simbel on tänaseks leidnud küll uue koha, kuid sellest vaade templi lähistelt järvele on märkimisväärne.


 Et jõuda ,aga Abu Simbelini võtsime rongisõidu lähima suurema asulani, mis kannab nime Aswan. Võtsime rongisõidu ebatavaliselt turistidest III rongi klassis, kus reisivad kohalikud. Piletihind kolme tunnisesõidu peale maksis III klassis ,vaid 10 egiptuse naela ehk alla 2USD.
  Saime päris palju kahtlasi pilke kohalikelt. Mida teevad turistid III klassi vagunites. Egiptuse rongid olid sarnased India rongidele, pikad ning tagasihoidlikud. Luksust just tunda ei saanud, aga seda me ka ei oodanud. Küll ,aga pakub selline reisimine rohkem põnevust ja võimalust näha kohalikku elu.
  Rongis oli palavast päevast tingituna vägagi palav. Sättisime oma pagasi oma jalge ette, mis tegi meie jalaruumi veelgi kitsamaks. Minu pinginaabriks osutus habetunud sügav uslikust moshlemmees. Aegajalt võttis mees välja püharaamatu Koraani ning pistis laulma kõva häälega. Samal ajal askeldasid rongides isehakanud ärimehed, kes üritasid müüa täiesti debiilset kraami. Kõristid, laste kleidid, riided ja mis iganes totrusi võiks välja mõelda. Mõni agaram müügimees kandis õlal suurt plekist ämbrit ning müüs niiviisi vett. Erinevalt Indiast ei visatud prahti aknast välja ,vaid otse rongi põrandale. Põrand oli paksult täis sihvka koori nagu oleks venelaste leegion üle käinud.
  Rongi sõidu lõpupoole alustas minuga vestlust pinginaaber. Tundsin pisut piinlikust hakata temaga vestlema usuteemadel. Mees rääkis üsnagi kehvalt inglise keelt, mistõttu palju ma aru temast ei saanud. Rohkem kuulasin teda austusest ligimese vastu. Vestluse idee tema jaoks tuli Allahilt, et ta peab mulle rääkima prohvetlikult prohvet Muhammedi õpetust. Küsisin siis moe pärast innukalt ususõbralt küsimusi Islami kohta. Ausalt öeldes vestlus muutis rongisõidu kohe palju huvitavamaks. Sain vabalt küsida küsimusi ilma ,et mees oleks ärritunud.
  Teisel pool, minu vastas istus keskealine paksem mees. Tihti mees jälgis minu ja ususõbra vestlust. Pilgud ristusid päris mitmel korral, kuid ei saanud aru miks inimene nii jõllitab. Pisut ennem sõidulõppu minu vastas istuv pilkahistaja võttis spordikotist välja relva. Asetas siis relva põlve peale ja sirutas teise käe püssikuulide järgi. Mul vajus keel kurku ning mõtlesin ,et nüüd vist lastakse maha. Kas küsisin tõesti nii lolle küsimusi Islami kohta, et nüüd nii pean lõpetama rongisõidu? Kuid ei, peale püssikuulide lugemist pistis mees relva spordikotti tagasi ja lahkus rongist ennem Aswani jõudmist. Püssikangelase rongist lahkumine oli minule suur kergendus. Siiski jäi pisuke trauma sellisest kuulide lugemisest minu silme ees III klassi vagunis, kus oleks röövimiseks ideaalne paik.




No comments: