Tuesday, June 26, 2012

Stress

  See jutt on koondatud minu isiklikest kogemusetest ja emotsioonidest, mis Egiptus minule pakkus. Ma ei teagi nüüd, mis otsast alustada. Peale kuu aega Egiptuses tunnen ennast lõhki kisutuna ,stressis ning ärrituna. Minu usaldustunne erandlikult egiptlaste suhtes on null tolerants. Poleks osanud arvata ,et ühe kuu jooksul võin nii paljude ebameeldivuste osaliseks saada. Nii palju ütlemisi, ebameeldivusi, tüütamisi ja ära kasutamisi on minu hinnangu trastiliselt muutnud Egiptuse suhtes.



  Asi on rohkem siiski egiptlastes, kui selles riigis. Riik on geograafiliselt ning looduslikult väga kaunis ning omapärane. Kuid vaadates riiki poliitilise ja religioose nurga alt ,siis võiks öelda, et üks suur segadus.
  Riiki saabusin üsnagi pingelisel ajal, kui toimus presidendi valimine Egiptuses. Õhkkond oli väga ärev ning kunagi ei teadnud, mil hakatakse mässama või juubeldama. Nägin oma silmadega päevi kestnuid meeletusi Kairo südalinnas. Paljude hotellide ja restoranide uksed suleti hirmus,et keegi lendab sisse ja hakkab märatsema. Kui nüüdseks 25.dal juunil on uus president ametis ning loodetavasti sellega seoses rahu majas.
  Religiooselt võiks öelda, et vägagi võlts nägi välja nende käitumine lähtuvalt nende pühakirjast. Olles Alexandrias pakkus keegi suvaline mööda käija Tanarile Islami õpetava raamatu. Tanar võttis selle vastu. Sirvisin siis ka ise ,seda  juhtkirja, mis pidi teadvustama Islamit kui usku, sarnasusi ja erinevusi kristlusest. Esmalt tundus raamat, kui mingisugune odav püramiid skeemiga müügikataloog. Tõestati teaduslikel faktidel islami ja prohvet Muhammedi ütlusi. Hiljem raamat käsitles sügavamalt Koraani sisu ning ka prohvet Muhammedi elu. Tihti pakkus raamat konkurentsi kristlaste õpetusele ning üritas veenda Koraani ainuõigsust. Igaljuhul jääb see kõik iga inimese otsustada. Kuid tulla nüüd kahe jalaga maa peale, siis leian palju vastuolusid egiptlaste reaal elus.
  Koraanis on ära mainitud, et tuleb olla aus inimeste vastu. Kuid nende tegudest kajastus ainult välja petmist ja reetmist. Islami tutvustav raamat, mis meile Alexandrias jagati selgitas terve raamatu peale ühe leheküljel naiste seisusest islami maades. Vägagi tagasihoidlik ning ilus jutt, mis jällegi ei pea paika. Naised minu silme läbi on Egiptuses muud midagi kui nikuobjektid. Laste tegemiseks mitte millegiks muuks. Ema ja naiste seisus oli tõstetud ausse, mis tegelikult lebab häbis.

Mäss Kairo tänavatel presidendi valimis aegadel

  Kuhu iganes poodi ka ei läheks pannakse hinnad nägude järgi. Väga raske on leida tooteid kohalike hindadega, sest see on võimatu. Inimesed küsivad utoopilisi hindu, mis ületavad reaalse hinna kordades. Mitte kunagi ei tohi katsuda toodet, või midagi tasuta vastu võtta, kuna hiljem pressitakse see julmalt välja. Mind on korduvalt kauplemises ja nende toodete hindade kritiseerimise eest ristilöödud hõigetega, kui vastik inimene ma olen.
  Esimesel päeval suitsetades kõrval baaris sheesat tuli shokeeriv üllatus. Maksime teenendajale shiisha eest 5 naela ning alustasime hotelli suubumist. Saades laua tagant püsti peatas, meid sama teenendaja, kes süüdistas meid mitte maksmise eest. Tegelikult Tanar maksis shiisha eest viis minutit tagasi. Ignoreerisime valelikku teenendajat kui ennast täis teenendaja, meid jälle peatas. Võtsin telefoni kätte ning ütlesin, et kutsun poltsei ja vaatame, kellel on õigus. See peale tõmbas teenendaja nägu naerul tagasi ilma midagi ütlemata. Tunne oli peale ,seda vastik, kuidas inimestesse suhtutakse.
Restoranid samuti nagu vargakarjad.Räägin odavatest restoranidest, kus kohalikud ka söövad. Menüüd kahjuks puuduvad ja kui on siis araabia keeles. Hind tuleb kirjutada must valgelt ülesse, et keegi ei saaks omavoliliselt hindu muuta. Tihti tuli ette, kus kokku lepitud summa ei pea hiljem paika ja nõutakse rohkem raha. Tavaliselt ligi 2x rohkem. Nad täiesti süüdimatult valetavad otse näkku, tehes meid lolliks.  Juhtus kord minuga, enam ei juhtu.
  Taksojuhid on nagu shaakalid, kes igalsammul üritavad klienti tüssata. Taksot kasutades tuli kõik punkt puntki haaval, ning nagu seadus üles lugeda. Vastasel juhul kohale jõudes tabab üllatus, mis läheb kalliks maksma.
  Tänavatel liikumine vägagi tüütu. Igal sammul keegi vilistab või hõikab. Pakutakse ja käiakse järgi nagu kärbsed sita peale. Rahu on võimatu tagada liikudes väljas, see on lihtsalt liiga hea ,et tõsi olla. Kõige hullemad tüütused tabavad turismi objektidel, kus ahistamine muutub rohkem vägistamiseks.

  Ettevaatlik tuleks olla Egiptuses autoteed ületades. Liiklus on vägagi kiire ning tundub ,et puuduvad ka kiirust piiravad liiklusmärgid. Autotee ületamine on alati riskantne, parim võimalus on liikuda kohalike inimeste varjus. Nii minul kui ka Tanaril reaalne napikas.


  Alexandrias juhtusin liikuma jalgsi läbi pisikeste kohalike tänavate. Kaugel kohtadest, kus üks turist peaks tuiama. Kõndides kitsastel tänavatel otsides teed järgmisesse sihtkohta sattusin üsnagi vaesesse rajooni. Kitsas tänav uppus prügist ning haises roiskunud toidu järele. Tundus ,et tegu oli ühe lihtrahva rajooniga, mis peakski just olema see reaalne egiptlase elu.
  Tundsin endas ebakindlust kõndides selle tänaval. Inimesed pakkusid tihti kohatuid pilke ning tunda võis pinget õhus. Järsku ei kusagilt hüppas minu ette mingisugune kohalik narkomaan. Seisatasin, et saada aimu, mida mees minult tahab. Ühist keelt me rääkida ei osanud, kuid sain aru ,et tegelane on endast väljas ja agressiivne. Silme pupillid nagu täiskuud vahutas narkar tundmatut araabia keelt. Mees hakkas kätega vehkima ning nõudis päikseprille, mida ma samal ajal ka kandsin. Keeldusin talle oma päikseprillide loovutamist, mis peale muutus narkar veelgi vastikumaks. Polnud vähimatki plaani temaga seal kaklema hakata, kui just selleks ellujäämine polnud.
  Ignoreerisin tema juttu ning alustasin edasi kõndi. Tundsin, et olukord oli ausalt öeldes üsnagi kehv. Rajoon oli täisti tundmatu ning ebakindel. Ka narkomaanist piinaja ei jätnud rahule, vaid hakkas vastikult röökima üle tänava ning asus minu ette kõndima. Hüppas ja kargas, tegu imelikke hääli ja kahtlasi liigutusi. Üle tõmbamisest toimus täielik väärareng tema kupli all. Sain nii palju aru, et ma ei olnud oodatud sinna rajooni. Kostus tema suust segaselt inglise keeles: Fuck your country! Tundus, et ei jää muud üle , kui omakohtuks. Põdesin tõesti alustada kaklust, mis võiks lõppeda sitemal juhul minu enda rööviga. Võtsin prillid peast ja peatasin narkari. Vaatasin talle pikalt ja sügavalt silma, mis oli juba omadega imedemaal. Nägu muutus täis grimasse ning hakkas hingeldama nagu mingi hull. Peale pisukest vastasseisu otsustas narkar selja pöörata ning asus minu ette kõndima oma debiilse truimfiga. Tema räuskamine ja kisendamine oli kuulda üle rajooni. Õnneks mõned hakkajad kohalikud tulid ja lohistasid agressiivse narkomaani minema.


  Teine juhtum, mis meelde tuleb leidis tegelikult aset juba varem. Juba teisel päeval Kairos olles, peatas mingisugune must mind tee ääres kinni. Agressiivne nagu iga teine egiptlanegi nõudis see vend, et ma riigist lahkuksin ja enam kunagi tagasi ei tuleks. Saatsin ta lihtsalt avalikult perse ja jätkasin kõndimist.
  Oli õhtune aeg ning nautisin Kairo südalinnas restoranist tagasiteed hotelli. Hoidsin Namil käest kinni ning ajasime mõnusalt juttu, kui äkki ilmus kohale üks minu vanune tüüp. Nägi välja täiesti normaalne, võiks öelda, et isegi pisut rohkem jõukam välimuse poolest kui kaas egiptlased. Vend krabas mu käest kinni nagu tahaks ,seda lahutada Namist.  Samuti sarnane teistele egiptlastele läks vend viha täis ja põlema. Vennal jäi üle veel ülbust,et mulle näkku öelda, et ma ei tohi naise käest kinni hoida. Mõtlesin, et mida see vend endale küll lubab. Jälle näod vastamisi, läksin ka ise agressiivseks. Vandusin talle ,et ühe korra mind veel puutub annan talle siin samas tappa, mis peale vend otsustas lahkuda. Hiljem veel tagant järgi karjus, et ma saan veel peksa.


  Olles külastanud Kairos hotelle juba mitmeid kordi ,tuli üha ikka kohata samu inimesi. Hotell, kus me enamus aega veetsime oli üldiselt odav ning vägagi hea. Ainuke, mis iga korraga pingeid lisas oli hotelli adminn, kellel olid kahtlased kalduvused klientidega. Tema käitumine oli vägagi ettearvamatu kui mees isegi. Näha oli ,et tema mind ei sallinud ja mina ka teda mitte. Viimane kord ei öelnud enam isegi mitte tere. Viha oli tema poolt tulnud ajast, mil ma esimest korda sisse kolisin. Probleem seisnes kauplemises ning kahe kõrval asetseva hotelli manipuleerimises, mida osavalt ära kasutasin. Hinnad lihtsalt kukkusid alla poole ja kaks hotelli olid oma vahel juba tülis. Kuid minul kui kliendil on õigus küsida mitmeid pakkumisi, mitte vaid ühte. 
  Viimane kord ,aga adminn ütles mulle midagi, mis pani mind täitsa imestama. Ennem kui ruumi hinna kokku leppisime vihastus minu peale. Sõnas kõva häälega kui halb inimene ma olen ning siis veel saatis minu, kui kliendi perse sõnadega : Fuck you! Ega ma ka võlgu ei jäänud peale seda ja ütlesin kõik välja, mis ma temast arvan, kui kalduvustega pedekas ja muidu urood, kes ei oska klientidega suhelda. Peale seda oli kõik selge ja läksime kõrval hotelli, kus meid võeti heameelega vastu.

  Arvan, et igal inimesel on erinev kogemus ja arusaam. Ma ei taha võtta seisukohta, et minu jutt on see ainuõige. Eelnev jutt on kajastatud minu kogemustest ja olukordadest, mida sain tunda omal nahal 30 päevase külastuse käigus. Ausalt öeldes neid olukordi oli veelgi rohkemgi, mis on pannud mind sellise suhtumise ette. Mul on häbi tunnistada, kuid ma ei oska mäletada ega nimetada mitte ühtegi täiesti ausaks jäänud egiptlast, selle külastuse käigus. Igaüks neist, kes oli alguses meie vastu kena muutus totaalselt kui raha tuli mängu. On kahju, kui turiste ei hinnata kui inimesi, vaid dollareid.
  Isiklikult arvan, et Egitpuses on palju asju , mida näha ja teha. Olles nüüd näinud parimaid palasid võin vabalt hingata, et tagasi ma ei lähe. Ainuke koht, kuhu plaanis on veel tulevikus minna on Punase mere äärsetesse kuurortidesse sukelduma. 
  Usun, et see on osa reisija  elust, kes liigub oma disainitud teed pidi. Ootamatused ning ebatavalised olukorrad on kerge juhtuma. Selle pika külastuse käigus pean ütlema, et olen emotsionaalselt läbi kõrbenud ja stressis. Pidevad võitlused ning pingelised olukorrad muutsid ka osa minust palju kalgimaks. Tunnen, et kohatud sõnad, mida peaks ütlema jätmata on kerged üle huulte tulema.


No comments: