Oli 1. Aprill kui seadsime ennast pikaks sõiduks Broome poole. Kõik oli fantastiline, nägime ilusat metsikut loodust , tegime pilte ja nautsime seda mis loodus pakkus. Alustasime oma sõitu üsna hilja, kuna Port Hedlandis oli tegemist küllaga. Seega valmistasime end ette pimedas sõiduks. Tee oli väga tühi autodest, üldse austraalane vist ei kasuta eriti autot nii pikkadeks sõitudeks. Kahjuks keegi meid ei hoiatanud et järgmise 600km tee lõigul ei ole mitte ühtegi tanklat. Seega meie oma 40l paagiga jooksime kütusest tühjaks u. 150km ennem Broome. Olukord oli üsna kehv kuna väljas oli pime ja maantee oli peaaegu tegevusest surnud. Pidasime masina teeäärde ja ootasime et ehk keegi tuleb ja aitab välja. Kahjuks kedagi ei tulnud ja valmistasime end ööks. Telkida väga ei julgenud ja pidasime targemaks autos magada. Jubedaks tegi asjaolu see et mida rohkem põhja minna seda lämbem ja palavam on. Ka aknaid ei saanud avada kuna väljas varitses meid pea miljon sääske kes olid valmis meid ära sööma. Auto aknad kinni ja autos istudes võis kuulda sääseparve pininat mis oli nagu üks noot. Aknad uksed kinni ja meeletu palavus autos pani meid just kui sauna. Autos oli tõsiselt palav nii et higi lahmas.
Olles keset metsikut loodust võis näha midagi mida meie põhjamaal ei näe. Vaadates üles taeva, laius meie peade kohal tuhaneid tähti, mis tundusid kui käega katsutavad. Kahju et kaamera ei võimalda sellest pilti teha muidu hea meelega jagaks seda teiega.
Hommiku saabudes oli see vict kolmas auto kes meie märgu andepeale peatus ja aitas hädast välja. Mees kes meid aitas müüs meile enda varutud kanistri täie kütust. Nüüd siis teame et tasub varuda lisa kütust kaasa pikemateks sõitudeks ja mitte jätta kõike juhusehooleks. Austraalased on harjumatult sõbralikud ja abivalmis seda eriti turistide vastu. Selle kütusega saime ilusti linna nimega Broom.
No comments:
Post a Comment