Sunday, August 19, 2012

Yulongi küla, päev 480


  Eelmises jutus jätsin mainimata meie tuuri giidi. Terve eelnev üritus oli üsnagi turistikas ja meie olime osa sellest etendusest. Igaljuhul meie tuuri giid tegi oma osa suurepäraselt. Pole just palju inimesi, kes oskaksid siin riigis inglise keelt rääkida. Tema aga lasi soravalt keelt ning zestikuleeris nagu mingisugune zanglöör. Väga huvitav ja informatiivne ning oma kasupüüdmatu jutt. Kindlasti võitis ta oma esinemisega inimeste usalduse.

  Sorav esineja pakkus meile võimalust külastada Yulongi külakest, mis asus ligi tunnikese kaugusel pambus parvedest. Päev oli veel noor ja miks mitte sõnasime. Maksime lisa teenuse eest 60 yuaani, mis sisaldas Yulongi küla külastamist ning Draakoni silla külastust. Tegelikult need kaks asusid samas paigas.

  Nii siis saime jala maha astutud Yulongi külakeses, mis oli vägagi tagasihoidlik. Ei mingisuguseid kõrgeid maju ega kärarohket linnaelu. Tegu oli pisikese ,mõne tuhade elanikuga linnakesega, riisipõldudest vohava Yulongi jõe kaldal. Meie giid, kes kutsus iseennast YanYaniks tutvustas meile pisikest küla kui iseenda kodu. 
Esiteks alustas YanYan oma esitlust tutvustades pisut kohalikku elu. Huvitav oli teada pisut uskumustest, mis kujundavad iga kohaliku elu. Kodu on olnud kindluseks igale inimesele. Koht ,kus asub alati teretulnud paik ja turvalisus. Igal kindlusel on ka värav ning selle turvalisus on kriitilise tähtsusega. Nii nagu meie ei soovi vargaid oma kindlusesse ei soovi ka nemad. Nende uskumuste järgi tuleb uksed kaunistada religioosete sõnumite ja pildikestega, et hoida eemale halb õnn ja kurjad vaimud. 

  Üks kõige nimekam paik kannab nime Draakoni sild. Sild, mis välimuselt ausalt öeldes midagi suurt ei öelnud. Nägi välja nagu mingisugune sõjaaegne parandust vajav pisike sild. Tegelikult on tegu ligi 600 aastase sillaga, mis sai oma nime armeelt, mis kandis nime Draakoni armee. Tänu sellele sillale ,sai armee teisele poole ja samal ajal ristiti sild Draakoni sillaks. 
  Sild pakub ideaalse vaate kaunitele riisipõldudele ja kaugustes asuvatele mägisele maastikule. Sarnane Li jõele, kuid selle jõe peal valitses ei mingisugust mootori müra. Mingisugusel põhjusel valitsus ei luba jõele ühtegi mootorsõidukit. Seega toimub ,vaid parvetamine pisikestel pambus parvedel.
  Tuur kui selline sisaldas ühte suurt üllatust. Me saime osa pisikesest pambus parvetamist ja võisime näha ühte väga unikaalset tradisioonilist kalastamisviisi. See nägi nii ulmeline ja võimatu välja ,et kui ma sellest räägiks keegi ei usuks mind. Külas pidavat olema elus veel ,vaid 6 vana kalameest, kes oskavad kalastada koostöös lindudega. Ma ei oska öelda, mis lindudega on tegu, aga koostöö kalamehega tõesti toimib. Kalamees seisab pambus parve peal suure tokiga ja suunab linde kala püüdma. Linnud sukelduvad vette ning enamus kordadest lendavad välja kala kurgus või noka vahel. Nagu koer palli järgi, naasevad linnud oma peremehe juurde ning loovutavad saagi kalamehele, kes pistab kalad ämbri. Ühe korraliku päeva jooksul võib selliste oskusega kalamees püüda jõest välja ligi 50kg kala. 
  See on täielik usaldus lindude ja inimese vahel. Pole just palju inimesi, kes osaks kasutada linde enda kasuks. Minu jaoks oli see lihtsalt vapustav ja ennekuulamatu. YanYani sõnul pole see sugugi nii mänguliselt lihtne nagu paistis. Kui minu sugune suvaline prooviks ,seda teha üsna tõonäoline on ,et linnud nokiksid mul hullemal juhul silmad peast välja.














No comments: