II. päev
Phakding - Namche Bazaar
Nüüd kui seda juttu kirja panen oleme jõudnud Namiga Namche Bazaari, mis asub 3440m kõrgusel. Namche Bazaar on vaieldamatult suur linn võrredes teiste pisemate asulatega. Linn, mille paiknevus on nagu sateliidi pann, kus majad on amfiteatri moodi ülesrivistatud, mille keskel suur turuplats. Linnas on vägagi aktiivne elu ja leiab pea kõike ,mida soovida võiks. Matkavarustuse, ronimisvarustused ja muidu asjad. Tundub, et ehk elab seal ligi 500-1000 hinge, mis on suur arv. Kenad puhtad tänavad, mis tekitasid koduse tunde. Uskumatu oli ,et levis ka Wifi levi ning interneti punktid. Võiks öelda, et tulime tsivilisatsiooni tagasi.
Hetkel viibime majutuses, mille hind sama nagu eelnevas kohas ligi 2 dollarit ööpäev. Majutus teenib siin raha rohkem toidupealt. Kehtib reegel,et majutusse sissekirjutades end pead sööma majutuse sees olevat toitu. Niiviisi teenivad majutused karuosa.
Niisiis tänase päeva juurde. Oleme olnud reeglitega pahuksis, kuna oleme tulnud ligi 2x lubatust kõrgemale. Mitterohkem kui 500m kõrgemale pole soovitav päevas liikuda. Meie aga oleme, täna 7 tundi matkanud, mille käigus liikusime 800m kõrgemale. Ei ole neid reegleid niisama kirja pandud ,vaid on tegelt ka tõsi taga. Hetkese seisuga tunneme end pisult kehvalt, huuled on lillakat tooni võtnud ning pragunevad. Mägedes on õhkkond väga kuiv ning UV väga tugev, mistõttu katmata keha osad nagu nägu saab korralikult vatti. Vaja alati päiksekreemi ning niisutuskreeme kasutada. Et lasta kehal atmosfäärile järgi jõuda peame veetma Namche Bazaaris 2 ööpäeva.
Rõhumuutusest veel huvitavat. Avasin täna pealt korgiga avatava kreemipurgi, mis minu üllatuseks lendas kõik purgist välja. Tuleneb lihtsast loogikast, et rõhk purgis oli veel sama, mis oli 800m all pool Phakdingis. Nüüd kui mina selle avasin oli kreemipurk rõhuall , avades aga lendas koos rõhuga purk tühjaks. Nii väljaspool kui purgis seespool purki oli erinev rõhk. Lisaks veel kinnised pakisupid, mis olid nüüdseks täitsa teise kuju võtnud. Ennem saleded pakisupid olid nüüdseks täispumbatud õhupallid.
Matkast niipalju ,et ilm soosis täielikult. Väljas valitses kena päikesepaiste ja selge taevas. Sooja tänasel päeval ligi 10 kraadi. Teekonna algus oli lihtne nagu alguseski. Kerge stabiilne ja horisontaalis rada. Kõik muutus järsku kui tuli alustada ligi 4 tundi kestvat mäest üles kõmpimist. Tee, mida mööda liikusime oli ligi 45 kraadise nurga all, et tekkis küsimus kas kõndida või ronida. Märkimisväärseks tuleks pidada ,seda et meiega sama rasket mägist rada liikusid kohalikud sherpad oma 100kg koormatega. Õnnestus ka täna, teisel päeval, heita esimene pilk Mount Everestile ning tema vasakule Nuntsele ja paremal Lhotsele. Kõik kolm mäge ,mis samuti maailma 10 kõrgema mäe hulgas.
Sherpa ehk Nepaali mäestiku rahvas, kellel on oma kultuur ja tavad. Sherpad erinevad ülejäänust Nepaali elanikkonnast. Esiteks nende elupaik, mis nõuab teisi teadmisi ning oskusi. Valdavalt on sheprad budistid, mille tunnistajaks on budistlikud kloostrid ning monumendid. Välimuselt pisikesed, pruunid, pilusilmsed asukad. Meile kui lääne inimestele on nad tuntud oma mägironimisega. Väga paljud sherpad koostööd koos lääne inimestega ronimises ning on hädavajalik osa selle teostamisel. Samuti ka minule, ei kujutaks ette kui peaksin oma kotti 7 tundi päevas selja kandma. Nende jaoks ,aga on see lapsemäng. Palju daivaari veetakse ka üles looma jõul nagu pullid, eeslid ning hobused. Elu on neil meiega võrreldes lihtsam ja mitte nii üle pingutatud. Sai leiva vastu , mitte nagu meil pangalaen korteri vastu.
Teerada oli põnev, vaade üles hiiglaslikele mägedele ning jõele, mis mägede vahelt läbi voolas. Ületasime täna ligi 4 silda, millel avanes veelgi parem vaade. Vaatele lisaks ka veel vabadus tunne, mis iga silmapilguga süvenes. Oli hea olla lärmist eemal gigantlike Himaalaja mägede vahel. Teerajad oli kivikivi otsa laotud ning puhtad.
Võiks öelda, et päev oli raske ja väsitav, palju mäest üles kõmpimis. Loodan, et meie kehad suudavad 2 päeva jooksul kohaneda keskkonnaga, et saaksime teekonda jätkata.
Esimene vaade Mount Everestile
Tamserku
Sherpade linnküla mägedes - Namche Bazaar
Hetkel viibime majutuses, mille hind sama nagu eelnevas kohas ligi 2 dollarit ööpäev. Majutus teenib siin raha rohkem toidupealt. Kehtib reegel,et majutusse sissekirjutades end pead sööma majutuse sees olevat toitu. Niiviisi teenivad majutused karuosa.
Niisiis tänase päeva juurde. Oleme olnud reeglitega pahuksis, kuna oleme tulnud ligi 2x lubatust kõrgemale. Mitterohkem kui 500m kõrgemale pole soovitav päevas liikuda. Meie aga oleme, täna 7 tundi matkanud, mille käigus liikusime 800m kõrgemale. Ei ole neid reegleid niisama kirja pandud ,vaid on tegelt ka tõsi taga. Hetkese seisuga tunneme end pisult kehvalt, huuled on lillakat tooni võtnud ning pragunevad. Mägedes on õhkkond väga kuiv ning UV väga tugev, mistõttu katmata keha osad nagu nägu saab korralikult vatti. Vaja alati päiksekreemi ning niisutuskreeme kasutada. Et lasta kehal atmosfäärile järgi jõuda peame veetma Namche Bazaaris 2 ööpäeva.
Rõhumuutusest veel huvitavat. Avasin täna pealt korgiga avatava kreemipurgi, mis minu üllatuseks lendas kõik purgist välja. Tuleneb lihtsast loogikast, et rõhk purgis oli veel sama, mis oli 800m all pool Phakdingis. Nüüd kui mina selle avasin oli kreemipurk rõhuall , avades aga lendas koos rõhuga purk tühjaks. Nii väljaspool kui purgis seespool purki oli erinev rõhk. Lisaks veel kinnised pakisupid, mis olid nüüdseks täitsa teise kuju võtnud. Ennem saleded pakisupid olid nüüdseks täispumbatud õhupallid.
Matkast niipalju ,et ilm soosis täielikult. Väljas valitses kena päikesepaiste ja selge taevas. Sooja tänasel päeval ligi 10 kraadi. Teekonna algus oli lihtne nagu alguseski. Kerge stabiilne ja horisontaalis rada. Kõik muutus järsku kui tuli alustada ligi 4 tundi kestvat mäest üles kõmpimist. Tee, mida mööda liikusime oli ligi 45 kraadise nurga all, et tekkis küsimus kas kõndida või ronida. Märkimisväärseks tuleks pidada ,seda et meiega sama rasket mägist rada liikusid kohalikud sherpad oma 100kg koormatega. Õnnestus ka täna, teisel päeval, heita esimene pilk Mount Everestile ning tema vasakule Nuntsele ja paremal Lhotsele. Kõik kolm mäge ,mis samuti maailma 10 kõrgema mäe hulgas.
Sherpa ehk Nepaali mäestiku rahvas, kellel on oma kultuur ja tavad. Sherpad erinevad ülejäänust Nepaali elanikkonnast. Esiteks nende elupaik, mis nõuab teisi teadmisi ning oskusi. Valdavalt on sheprad budistid, mille tunnistajaks on budistlikud kloostrid ning monumendid. Välimuselt pisikesed, pruunid, pilusilmsed asukad. Meile kui lääne inimestele on nad tuntud oma mägironimisega. Väga paljud sherpad koostööd koos lääne inimestega ronimises ning on hädavajalik osa selle teostamisel. Samuti ka minule, ei kujutaks ette kui peaksin oma kotti 7 tundi päevas selja kandma. Nende jaoks ,aga on see lapsemäng. Palju daivaari veetakse ka üles looma jõul nagu pullid, eeslid ning hobused. Elu on neil meiega võrreldes lihtsam ja mitte nii üle pingutatud. Sai leiva vastu , mitte nagu meil pangalaen korteri vastu.
Teerada oli põnev, vaade üles hiiglaslikele mägedele ning jõele, mis mägede vahelt läbi voolas. Ületasime täna ligi 4 silda, millel avanes veelgi parem vaade. Vaatele lisaks ka veel vabadus tunne, mis iga silmapilguga süvenes. Oli hea olla lärmist eemal gigantlike Himaalaja mägede vahel. Teerajad oli kivikivi otsa laotud ning puhtad.
Võiks öelda, et päev oli raske ja väsitav, palju mäest üles kõmpimis. Loodan, et meie kehad suudavad 2 päeva jooksul kohaneda keskkonnaga, et saaksime teekonda jätkata.
No comments:
Post a Comment