Leshani Buddha, päev 500

  Leshan asub üsnagi Hiina keskel võrreldes territooriumi. Sichuani provintsis, provintsi pealinnast Chengdust 3 tunnise bussisõidu kaugusel. Tundsin ennast selles ligi 200 000 elanikuga linnas üsnagi võõrana.  Inimesed jõllasid mind nagu Tartu tänavatel jõllitataks mustameest. Peas hakkas mõte voolama ,et tegelt on ju enesekeskne mõte mõelda, et euroopa on maailma keskne. Siin maailmas elab ju enamik inimkonda, Hiinas juba 1,3 miljardit elanikku, mis on rohkem kui euroopa rahvad ühtekokku.

Chengu panda, päev 498

  Läbi aegade on olnud pandad tähelepanu väärsed olendid oma eripärase välimuse poolest.  Pandad on üks kõige enam ohustatumaid liike maailmas, keda erinevatel andmetel võib leida vabas looduses vaid 1500-3000 isendit. Sellele on tunduvalt kaasa aidanud  salaküttimine kui ka ehitusest tulenev pambusmetsade hävitamine.

Terrakota sõdalased, päev 496

  Pekingist ligi 1200km kaugusel asub iidne hiinlaste pealinn, mida tuntakse tänapäeval Xian´i nime all. Linn polegi nii väga kuulus, kui selles leiduv 20.da sajandi üks kõige suurimaid arheoloogilisi leide. Aasta oli 1974. kui kohalikud farmerid kaevasid kaevu, mil puhtjuhuslikult sattusid peale ühele suurele elutule armeele. Armee, mis liikumatult on seisnud sõja-formatsioonilises positisoonis tuhandeid aastaid.

Tänavatoit, päev 494

 Pisikese eelarvega ja kaua reisimiseks on tarvis tihti peale otsida odavaimaid võimalusi majutamiseks kui ka söömiseks. Söömiseks sobib ideaalselt tänavatoit, mis on kergelt kättesaadav paljudes riikides. Mitte niivõrd Euroopas kui on Aasias.

Suur Hiina müür, Mutianyu, päev 493

  Hiina kõige enam tunnustust ja kuulsust kogunud rajatis on vaieldamatult Suur Hiina müür, mida loetakse üheks seitsmest maailma imeks. See on peaaegu 9000 kilomeetrit pikk müür, mida legendi kohaselt võib ka Kuu pealt näha. Selle alguslugu sai oma juured 3. sajandil eKr Hiina esimese keisri poolt, kes ajaloos esimest korda ühendas erinevad regioonid ühtseks impeeriumiks. Kaitsmaks impeeriumi valdusi sissetungijate eest sai Suur Hiina müür oma sünni.

Peking, Taeva tempel, päev 492

  Üsnagi samas kandis , võib leida Pekingi südalinna lähistel Taeva Templi ehk `` Temple of Heaveni``. Keelatud linn ja Taeva Tempel on kooslus, mis lõid impeeriumi pealinnast mitmekülgse keskuse. Kui Keelatud linn oli impeeriumi poliitiline keskus ,siis Taeva Templis toimus kõigevägevamaga suhete klaarimine. Vanad-hiinlased teenisid Taevast, mistõttu usuti et suhted Taeva jumalaga on kriitilise tähtsusega. Kõige selle viljaks alustati samal ajal Keelatud linnaga koos ehitamist ka Taeva templit.

Peking, Keelatud linn, päev 491

 ``Forbidden city`` ehk eesti keelde tõlgituna ``Keelatud linn``. Üks kõige erakordsem ja paremini säilinud templite kompleks maailmas. See on Hiina arhitektuuri täielik võidukäik näitamaks, selle vapustavat keerukust ja sümmeetriat. Tegu on õigemini ühe suure palee- kindlusega, mis oli koduks kahe dünastia ajal 24 keisrile. Paik, kus jätkus riigi valitsemine ligikaudu 500 aastat, kuniks keisriajastute lõpuni.

Nanjing veresaun, päev 489

  20.dal sajandil teatavasti juhtus palju koledaid asju. Miljonid hukkusid nende seas sõdurid kui ka süütud tsiviilelanikud. Ajal, mil Euroopas tapeldi suurel rindel natsidega käis ka laiaulatuslik sõda kaugel idas. Maailm oli ühes suures sõjas, mida tunneme Teise Maailmasõja all.

Shanghai akrobaadid, päev 488

  Elu Shangais on vägagi elamuste rohke olnud. Jäi veel niiöelda panna punkt kogule üritusele lisades oma kavasse veel ka kurikuulsad Shanghai akrobaadid. Vaadates Hiinlaste olümpia võistlejaid, võib öelda, et spordis hinnaalandust ei tehta, vaid lihvitakse oma oskused maksimumini.

Yuyuani aiad, päev 487

  Kui liikuda Shanghais mööda `´ The Bund´´ tänavat lõunasse võib näha, kuidas linn võtab teise ilme. Linnapilt võtab täiesti teise pöörde justkui avaks uue lehekülje raamatus. Kõrged hooned ja ostukeskused asenduvad ülespoole kaarduvate katusmajadega, mis tähistavad tõelise Hiinalinna algust.

Shanghai muuseum, päev 486

  See muuseum on kindlasti kõigele neile, keda vähegi ajalugu huvitab. Terve suur kolme korruseline hoone jutustab loo Hiina ajaloost. Muuseum on jagatud mitmeks sektoriks, millest igaüks kajastab teatud valdkonda. Iga sektor on spetsiifiline ja omab erinevaid leide. Iga leid, mis selles muuseumis on välja pandud on tükike Hiina ajalugu, mis on õpetanud ajaloolastele ,kuidas inimesed elasid ennem meid. Osad leiud isegi pärinevad 4000-5000 aasta taha.  Põhjuseid, miks seda külastada on veelgi nagu näiteks asjaolu, et muuseum on täiesti tasuta.

Shanghai, päev 486- 489

  Hangzhou poolt kihutas rong 300 km/h otse kõige kõrgemate pilvelõhkujate vahele ehk Shanghaisse. Linna, mis pole lihtsalt heade mõtete linn, vaid suurte tegude linn. Shanghai on tuntud globaalne linn, mis on ka Hiina kõige suurem linn, kõige suurema rahvastikuga. Linn on ametlikult koduks 23 miljonile kodanikule. See on maailma linn, finantsiline- ja äriline keskus, kus asuvad ülemaailma tuntud panga brändid ja Shanghai aksiaturg. Ookeani äärsele linnale kohaselt on tegemist ka sadamaga, mis on kõige enam hõivatud konteiner-sadam maailmas.

Hangzhou, päev 485

  Ida poolses Hiinas asub regioon Zhejiang, mille pealinn kannab nime Hangzhou. Meie mõistes on tegu ikkagi väga suure linnaga, mille rahvaarv on ligikaudu 8,7 miljonit.  Hangzhou asub ligi tunnikese rongisõidu kaugusel kõige suuremast Hiina linnast Shanghaist. Otsustasime ennem Shanghaid külastada Hangzhous asuvat stseeni rohket järve, mis kannab nime ``West Lake`` ehk Lääne järv.

Hiina tee muuseum, päev 485

  Millegi päras tundsin tõsist huvi selle muuseumi vastu. Mingisugune salapärane vajadus tekkis teada rohkem tee kultuurist. Tee joomine on igapäev mind saatnud Hiinas, miks mitte võtta pisut aega ja mõista , kus see kõik alguse sai. Seega sai Namiga ühisel nõul mindud Hangzhous asuvasse tee muuseumi.

Varas, päev 483

  Reisides on alati tarvis tähelepanu ning olla keskendunud. Eriti veel kohtades, kus on suured rahvamassid nagu näiteks rongi -ja bussijaamad. Koht on ideaalne taskuvarastele, kes oma igapäevaseid ohvreid otsivad. Taskuvargad on nagu nuhtlus ühiskonnale, kes tuletavad meelde ,et tuleb olla keskendunud.

Reed Flute Cave, päev 481

  Tänapäeval Hiina on olnud paljudele riikidele paik, kus toimub toodang. Selle kõrval toimub ka agar firma toodete kopeerimine. Päris aus olla ,siis on hiinlased sellel alal spetsialistid. Peale lihtsate rõivaste ja muude asjade kopeerimise olen leidnud ka näiteks väga sarnaseid kohvipoode Starbucksile. Ning kuuldavasti asub Hiinas ka võlts Disneyland koos kõikide Disney tegelastega. Asub see Pekingis ja kannab nime Happy Valley.

  Igaljuhul see pole see, millest juttu teha tahtsin. See jutt käib ühe loodusliku koopa kohta, mis kannab hiina keeles nime ``Lúdí Yán``. Inglise keeles kutsutakse koobast ``Red Flute Cave``, mis eesti keelde tõlgituna tähendab ``Pilliroo flöödi koobas``.  Nimi pidavat tulema pilliroost, mis selle ümbruses kasvab.

Yulongi küla, päev 480

  Eelmises jutus jätsin mainimata meie tuuri giidi. Terve eelnev üritus oli üsnagi turistikas ja meie olime osa sellest etendusest. Igaljuhul meie tuuri giid tegi oma osa suurepäraselt. Pole just palju inimesi, kes oskaksid siin riigis inglise keelt rääkida. Tema aga lasi soravalt keelt ning zestikuleeris nagu mingisugune zanglöör. Väga huvitav ja informatiivne ning oma kasupüüdmatu jutt. Kindlasti võitis ta oma esinemisega inimeste usalduse.

  Sorav esineja pakkus meile võimalust külastada Yulongi külakest, mis asus ligi tunnikese kaugusel pambus parvedest. Päev oli veel noor ja miks mitte sõnasime. Maksime lisa teenuse eest 60 yuaani, mis sisaldas Yulongi küla külastamist ning Draakoni silla külastust. Tegelikult need kaks asusid samas paigas.

Li River ,päev 480

  Et Li jõe peale minna leidsime ,et pakutakse kahte varianti. Esimene variant on võtta pisike laev, millega seilata mööda Li jõge. Igati lihtne ja mugav võimalus, kuid maksab ligikaudu 450 yuaani ehk umbes 70USD. Teine variant on tunduvalt odavam 180 yuaani, kuid sellest tuleb leppida pisikese pambusest parvega. Tundus kohe selline huvitav mõte, miks mitte proovida midagi muud. Saigi otsustatud pambusest parve kasuks.

Guilin, päev 479

  Guilin on ligi 5 miljoni elanikuga linnake Lõuna-Hiinas. Hiina mõistes on siiski tegu pisikese linnaga nagu kohalikud ütlevad. Linn on saanud endale nime olemas olevatest puudest, mida Hiina keeles kutsutakse `´ Gui´´ ning ´´Lin`´´,mis tähendab linna või asulat. Kahjuks ei oska anda eesti- ega inglisekeelset vastet nendele puudele. 

  Kuulsust ning tuntus omab koht kauni Li jõe ja selle äärtealade poolest. Tegu on kindlasti ühe parima loodusliku paigaga Hiinas. Jõgi on piiratud sadu meetreid kõrgete küngaste poolt, mis ümbritsevad jõe äärte alasid luues muinasjutuliku kunstiteose. Vaieldamatult üks koht, mida tuleb Hiinas olles külastada.  

Guangzhou, päev 477

  Rongisõit Hong Kongist Hiina poole kestis ligi 2 tundi. Olime jõudnud esimesse asulasse Hiina põhimaal, mis kannab nime Guangzhou. See oli lihtsalt meie tahtest olenemata sund peatus. Sealt edasi oli meil vabad käed reisida, kus iganes me ka ei sooviks. 

Pidasime targemaks seljakotid nurka visata ja päeva Guangzhous veeta. Mitte niisama teki all vedeledes, vaid külastades ühte kõige paremat pala Guangzhous. 

Tervisehäire, päev 476

  Olen jõudnud järelduseni, et reisimine pole enam minu jaoks lihtsalt hobi, vaid muutunud elustiiliks. See elu on olnud põnev ja täis seiklust. Küll on olnud ka palju ebameeldivusi ning ka hulganisti stressi. Maailm eripaiguti pakub erinevaid kogemusi ning uusi seiklusi. Mida edasi minna, seda suuremaks muutub janu teada kõike ja olla igalpool korraga. See on nagu narkootikum, mis tekitab sõltuvust. Üks kõik mida liiga palju võib muuta meid ,aga sõltlasteks.

Hiina

   Rahvusvaheliselt tuntakse tänapäevast Hiinat, kui Hiina Rahvavabariigina. 1949. aastast on tegu kommunistliku riigiga, mida valitseb kommunistlik partei. Pindalalt maailmas teiseks suurim riik, kuid riigi terriotoorium on üsnagi suhteline, kuna riigis on mitmeid autonoomseid regioone. Üldiselt kontrollib Hiina Rahvavabariik 22 provintsi lisaks pidades Taiwaani 23.daks provintsiks. Rahvaarvult loetakse Hiinat kõige arvukamaks ligikaudu 1,3 miljardit elanikku.