IV. päev
Namche Bazaar - Deboche
Oleme end sisseseadnud majutusse pisikeses külas nimega Deboche. Väljas hetkel umbes 5 kraadi külma, selline tunne nagu magaks külmkapis.. Nagu igalpool teistes kohtades puudub ka siin igasugune küte. Välistemperatuurist tulenevalt magame nagu tähise taeva all.
Soe vesi enda pesemiseks on veel võimalik. Üksikutes majutustes on see võimalus olemas tänu elekrilistele küttekoldetele. Lõbu on iseenesest väga kallis, mistõttu pesen ennast vaid peale 2-3 päeva. Riided endiselt igapäevaga järjest kehvemas seisus. Püüan kaks nädalat vastu pidada samade riietega, kuna räpaseks saavad nad nii või naa. Õnneks on vahetusriideid nii matkamiseks kui ka vabaaja riided. Nendele lisaks veel veekindel riietus ning soe pikakäistega aluspesu. Varieeruvalt ilmale ja olukorrale toimub vahetus.
Tänane päev osutus parajaks katsumuseks. Tee oli 6 tunnist umbes 5 tundi rasket ülesmäge. Tõmbas korralikult rihmaks, tuli võidelda võhmaga, mida järjest vähemaks jäi. Kahjuks ei soosinud täna ilm väljas valitses, pilvine ja hallikates toonides taevas. Teguritest mitte sõltuvalt vedasime end ikkagi Deboche külakesse.
Pole veel väga sõna paotanud meie porterist Thilingust. Nagu igateine Nepaali sherpa on temagi põline mäeelanik, kes elab just tuldud Namche Bazaaris. Pisike, tumepruuni nahavärvusega ning pilusilme pisike mehike, kuid sellest tugev mägielanik. Esmapilgul tundus ,et tegu on poisikesega, kes on umbes minu vanune. Hiljem aga selgus ,et Tsiling on 30 aastane ning on juba pere soetanud. Vägagi tõsine töömees ning väärt meeskonna liige. Meile on Tsilingust rohkem kui kasu. Kannab teine terve päeva ligi 20kg kotti seljas liikudes meist tunduvalt kiiremini.
Tsilin on olnud suureks abiks siiani majutuste leidmisega ning igapäevaga üha rohkem usaldame teda. Tänu temale on selles suhtes lihtsam. Pole tarvis liigset kodutööd teha. Majutused tuleb märkida lähevad igakorraga järjest kallimaks. Pean silmas just toitu kui üüri, sest üüri pealt majutused üldiselt ei teeni suurt kasumit. Pole ka midagi imestada, miks hinnad kallimaks lähevad, seda asjaolule ,et tee muutub ühe edasi poole isoleeritumaks. Nähes liikumas sherpasid oma 100kg koormatega mäest ülestulevat mõistan kõike. Vaatan hetkel pea igat asja sellise pilguga, et kes selle küll üles vedas mäeotsa. Ja on tõesti muljet avaldav, sest kõik materjal isegi ehitusmaterjal tassitakse kilomeetreid üles mäge. Porterid ,kes sellist hullu hunnikut tassivad teenivad ligi 20 dollarit päevas. Polegi nii paha Nepaali kohta , kuid töö on sellest väga väga raske.
Oleme öö Deboches ja juba homme proovime sammud seada Everesti poole. Homme on plaanis liikuda üle 4000m piiri, mis on pea sama kõrge kui tegin Austraalias, Wichamis langevarjuhüppe. Plaan on minna järgmisesse asulasse nimega Dingboche.
Soe vesi enda pesemiseks on veel võimalik. Üksikutes majutustes on see võimalus olemas tänu elekrilistele küttekoldetele. Lõbu on iseenesest väga kallis, mistõttu pesen ennast vaid peale 2-3 päeva. Riided endiselt igapäevaga järjest kehvemas seisus. Püüan kaks nädalat vastu pidada samade riietega, kuna räpaseks saavad nad nii või naa. Õnneks on vahetusriideid nii matkamiseks kui ka vabaaja riided. Nendele lisaks veel veekindel riietus ning soe pikakäistega aluspesu. Varieeruvalt ilmale ja olukorrale toimub vahetus.
Tänane päev osutus parajaks katsumuseks. Tee oli 6 tunnist umbes 5 tundi rasket ülesmäge. Tõmbas korralikult rihmaks, tuli võidelda võhmaga, mida järjest vähemaks jäi. Kahjuks ei soosinud täna ilm väljas valitses, pilvine ja hallikates toonides taevas. Teguritest mitte sõltuvalt vedasime end ikkagi Deboche külakesse.
Pole veel väga sõna paotanud meie porterist Thilingust. Nagu igateine Nepaali sherpa on temagi põline mäeelanik, kes elab just tuldud Namche Bazaaris. Pisike, tumepruuni nahavärvusega ning pilusilme pisike mehike, kuid sellest tugev mägielanik. Esmapilgul tundus ,et tegu on poisikesega, kes on umbes minu vanune. Hiljem aga selgus ,et Tsiling on 30 aastane ning on juba pere soetanud. Vägagi tõsine töömees ning väärt meeskonna liige. Meile on Tsilingust rohkem kui kasu. Kannab teine terve päeva ligi 20kg kotti seljas liikudes meist tunduvalt kiiremini.
Tsilin on olnud suureks abiks siiani majutuste leidmisega ning igapäevaga üha rohkem usaldame teda. Tänu temale on selles suhtes lihtsam. Pole tarvis liigset kodutööd teha. Majutused tuleb märkida lähevad igakorraga järjest kallimaks. Pean silmas just toitu kui üüri, sest üüri pealt majutused üldiselt ei teeni suurt kasumit. Pole ka midagi imestada, miks hinnad kallimaks lähevad, seda asjaolule ,et tee muutub ühe edasi poole isoleeritumaks. Nähes liikumas sherpasid oma 100kg koormatega mäest ülestulevat mõistan kõike. Vaatan hetkel pea igat asja sellise pilguga, et kes selle küll üles vedas mäeotsa. Ja on tõesti muljet avaldav, sest kõik materjal isegi ehitusmaterjal tassitakse kilomeetreid üles mäge. Porterid ,kes sellist hullu hunnikut tassivad teenivad ligi 20 dollarit päevas. Polegi nii paha Nepaali kohta , kuid töö on sellest väga väga raske.
Oleme öö Deboches ja juba homme proovime sammud seada Everesti poole. Homme on plaanis liikuda üle 4000m piiri, mis on pea sama kõrge kui tegin Austraalias, Wichamis langevarjuhüppe. Plaan on minna järgmisesse asulasse nimega Dingboche.
No comments:
Post a Comment