Lõpusõna

  Üks esimesi lauseid ,millega mind tagasi Austraalia tervitati oli : Tere tulemast tagasi reaalsusesse! Hetkel mil selle autor selle suust välja paotas käis peas justkui läbi mõttenihe. Emotsionaalselt valdas mind vastuolu autori välja öeldud lausele. Mitte ,et oleksin hakanud kellegiga vaidlema ,vaid selle asemel küsisin vaid iseendalt kellel siis ikkagi õigus on? On reaalsus ,siis tööelu ja rutiin või eluseiklus, mis on hingelähedane?

Iga inimene on erinev nii samuti ka meie mõtted ja väärtused. Kuid siiski sõnad peegeldavad mõtteid, millest areneb välja teguviis ning tagatipuks ka harjumused ja väärtused.  Tundus ,et me vist nii mina kui ka tema tol hetkel rääkisime küll samas keeles, kuid saime teistmoodi üksteisest aru. Tänu sellele sündmusele olin saanud järjekordse õppetunni oseliseks. Peale pikka reisimist olin ennast alateadlikult ümber mõtestanud ehk muutnud oma reaalsustaju. 

  Tagant järgi meenutades leidsin ,et minu reaalsustaju oli aastaga muutunud. Olin ennast visanud  olukordadesse ja paikadesse, kus minu enesekindlus ja turvalisus talad värisesid.  Ainuke asi mida pidin tegema selleks oli  laiendama reaalsus piire, minnes turvalisus tsoonist eemale.   Tundes ennast kaitseta ja vähima teadmisteta kuidas asjad võiksid kulgeda. Parim võimalus sellest teadlikuks saada oli sukelduda pea ees tundmatusse ehk hüljata turvilsus tunne ja toituda pimesi usu pealt. Uskuda, et elus on eesmärk ja reisimisel on koht minu elus. Kõige tähtsam selle juures, nii nagu ka teistes asjades ,et me liiguksime kindlas usus mis iganes eesmärgi , mida oleme püstitanud.

Viimasest postitusest on juba kuid möödas ning üsna pea koidab aasta 2013. Minu reisimised on nüüdseks endale lõpu leidnud, kuid siiski pesitsen veel Austraalias ning lähiajal pole plaanis maid avastama minna. Mis kõige tähtsam ,et minusse jääb ja on alati seikleja vaim, mis ei rauge nii lihtsalt mitte.  

Suured tänud kõigile ,kes saadsid sellel teekonnal ja aitasid mul püüelda parema mina poole. Tänud kõigile ,kes ka kaasa elasid ja huviga lugesid minu tegemistest. Soovin kõigile head vana aasta lõppu ja seiklusrikast uut aastat !!!

Tõstaks välja veel mõned nimed, kellel olen eriti tänulik:

Nami Miyagawa, Tanar Henno, Daniil Anossov, Peeter Põllupüü, Eduard Altunjan, Marje Henno 

Hiinast lahkumine

  Pettumuslik seik Yuanyangi riisipõldudelt viis meie tee vaikselt lõpu poole. Olime oma Hiina reisilõpp staadiumi jõudnud. Jäi veel leida sobiv tee riigist lahkumaks. Kõikide olude sunnil leidsime ,et kõige mõistlikum oleks minna tagasi Hong Kongi. Mäletavasti oli Hong Kong ka meie Hiina reisi alguspunkt. Jõudmaks Hong Kongi tuli ,aga võtta järjekordne 25 tunnine rongisõit vahepeatusesse Guangzhousse. Guangzhoust edasi 2 tunnine kiirrongi sõit  Hong Kongi linnadzungli.

Yunnan, Yuanyangi riisipõllud, päev 504

  Kun Ming on Yunnani regiooni pealinn. Yunnan on üks Hiina lõuna provintsidest, mis asub külgküljega vastu Myamari. Nii kahtlane ,kui see ka ei kõlaks planeerisime tulla nii kaugele , vaid selleks ,et näha riisipõlde. Tundub üsnagi tabu plaan, kuid tegelikult Hiinat külastades ilma riisipõlde külastamata oleks suur kaotus. Riis on olnud tervele Aasiale hädavajalik ,et saaks püsida niivõrd suur rahvaarv. Riis tähendab inimestele siin elu nii tänapäeval kui ennem seda.

Leshani Buddha, päev 500

  Leshan asub üsnagi Hiina keskel võrreldes territooriumi. Sichuani provintsis, provintsi pealinnast Chengdust 3 tunnise bussisõidu kaugusel. Tundsin ennast selles ligi 200 000 elanikuga linnas üsnagi võõrana.  Inimesed jõllasid mind nagu Tartu tänavatel jõllitataks mustameest. Peas hakkas mõte voolama ,et tegelt on ju enesekeskne mõte mõelda, et euroopa on maailma keskne. Siin maailmas elab ju enamik inimkonda, Hiinas juba 1,3 miljardit elanikku, mis on rohkem kui euroopa rahvad ühtekokku.

Chengu panda, päev 498

  Läbi aegade on olnud pandad tähelepanu väärsed olendid oma eripärase välimuse poolest.  Pandad on üks kõige enam ohustatumaid liike maailmas, keda erinevatel andmetel võib leida vabas looduses vaid 1500-3000 isendit. Sellele on tunduvalt kaasa aidanud  salaküttimine kui ka ehitusest tulenev pambusmetsade hävitamine.

Terrakota sõdalased, päev 496

  Pekingist ligi 1200km kaugusel asub iidne hiinlaste pealinn, mida tuntakse tänapäeval Xian´i nime all. Linn polegi nii väga kuulus, kui selles leiduv 20.da sajandi üks kõige suurimaid arheoloogilisi leide. Aasta oli 1974. kui kohalikud farmerid kaevasid kaevu, mil puhtjuhuslikult sattusid peale ühele suurele elutule armeele. Armee, mis liikumatult on seisnud sõja-formatsioonilises positisoonis tuhandeid aastaid.

Tänavatoit, päev 494

 Pisikese eelarvega ja kaua reisimiseks on tarvis tihti peale otsida odavaimaid võimalusi majutamiseks kui ka söömiseks. Söömiseks sobib ideaalselt tänavatoit, mis on kergelt kättesaadav paljudes riikides. Mitte niivõrd Euroopas kui on Aasias.

Suur Hiina müür, Mutianyu, päev 493

  Hiina kõige enam tunnustust ja kuulsust kogunud rajatis on vaieldamatult Suur Hiina müür, mida loetakse üheks seitsmest maailma imeks. See on peaaegu 9000 kilomeetrit pikk müür, mida legendi kohaselt võib ka Kuu pealt näha. Selle alguslugu sai oma juured 3. sajandil eKr Hiina esimese keisri poolt, kes ajaloos esimest korda ühendas erinevad regioonid ühtseks impeeriumiks. Kaitsmaks impeeriumi valdusi sissetungijate eest sai Suur Hiina müür oma sünni.

Peking, Taeva tempel, päev 492

  Üsnagi samas kandis , võib leida Pekingi südalinna lähistel Taeva Templi ehk `` Temple of Heaveni``. Keelatud linn ja Taeva Tempel on kooslus, mis lõid impeeriumi pealinnast mitmekülgse keskuse. Kui Keelatud linn oli impeeriumi poliitiline keskus ,siis Taeva Templis toimus kõigevägevamaga suhete klaarimine. Vanad-hiinlased teenisid Taevast, mistõttu usuti et suhted Taeva jumalaga on kriitilise tähtsusega. Kõige selle viljaks alustati samal ajal Keelatud linnaga koos ehitamist ka Taeva templit.

Peking, Keelatud linn, päev 491

 ``Forbidden city`` ehk eesti keelde tõlgituna ``Keelatud linn``. Üks kõige erakordsem ja paremini säilinud templite kompleks maailmas. See on Hiina arhitektuuri täielik võidukäik näitamaks, selle vapustavat keerukust ja sümmeetriat. Tegu on õigemini ühe suure palee- kindlusega, mis oli koduks kahe dünastia ajal 24 keisrile. Paik, kus jätkus riigi valitsemine ligikaudu 500 aastat, kuniks keisriajastute lõpuni.

Nanjing veresaun, päev 489

  20.dal sajandil teatavasti juhtus palju koledaid asju. Miljonid hukkusid nende seas sõdurid kui ka süütud tsiviilelanikud. Ajal, mil Euroopas tapeldi suurel rindel natsidega käis ka laiaulatuslik sõda kaugel idas. Maailm oli ühes suures sõjas, mida tunneme Teise Maailmasõja all.

Shanghai akrobaadid, päev 488

  Elu Shangais on vägagi elamuste rohke olnud. Jäi veel niiöelda panna punkt kogule üritusele lisades oma kavasse veel ka kurikuulsad Shanghai akrobaadid. Vaadates Hiinlaste olümpia võistlejaid, võib öelda, et spordis hinnaalandust ei tehta, vaid lihvitakse oma oskused maksimumini.

Yuyuani aiad, päev 487

  Kui liikuda Shanghais mööda `´ The Bund´´ tänavat lõunasse võib näha, kuidas linn võtab teise ilme. Linnapilt võtab täiesti teise pöörde justkui avaks uue lehekülje raamatus. Kõrged hooned ja ostukeskused asenduvad ülespoole kaarduvate katusmajadega, mis tähistavad tõelise Hiinalinna algust.

Shanghai muuseum, päev 486

  See muuseum on kindlasti kõigele neile, keda vähegi ajalugu huvitab. Terve suur kolme korruseline hoone jutustab loo Hiina ajaloost. Muuseum on jagatud mitmeks sektoriks, millest igaüks kajastab teatud valdkonda. Iga sektor on spetsiifiline ja omab erinevaid leide. Iga leid, mis selles muuseumis on välja pandud on tükike Hiina ajalugu, mis on õpetanud ajaloolastele ,kuidas inimesed elasid ennem meid. Osad leiud isegi pärinevad 4000-5000 aasta taha.  Põhjuseid, miks seda külastada on veelgi nagu näiteks asjaolu, et muuseum on täiesti tasuta.

Shanghai, päev 486- 489

  Hangzhou poolt kihutas rong 300 km/h otse kõige kõrgemate pilvelõhkujate vahele ehk Shanghaisse. Linna, mis pole lihtsalt heade mõtete linn, vaid suurte tegude linn. Shanghai on tuntud globaalne linn, mis on ka Hiina kõige suurem linn, kõige suurema rahvastikuga. Linn on ametlikult koduks 23 miljonile kodanikule. See on maailma linn, finantsiline- ja äriline keskus, kus asuvad ülemaailma tuntud panga brändid ja Shanghai aksiaturg. Ookeani äärsele linnale kohaselt on tegemist ka sadamaga, mis on kõige enam hõivatud konteiner-sadam maailmas.

Hangzhou, päev 485

  Ida poolses Hiinas asub regioon Zhejiang, mille pealinn kannab nime Hangzhou. Meie mõistes on tegu ikkagi väga suure linnaga, mille rahvaarv on ligikaudu 8,7 miljonit.  Hangzhou asub ligi tunnikese rongisõidu kaugusel kõige suuremast Hiina linnast Shanghaist. Otsustasime ennem Shanghaid külastada Hangzhous asuvat stseeni rohket järve, mis kannab nime ``West Lake`` ehk Lääne järv.

Hiina tee muuseum, päev 485

  Millegi päras tundsin tõsist huvi selle muuseumi vastu. Mingisugune salapärane vajadus tekkis teada rohkem tee kultuurist. Tee joomine on igapäev mind saatnud Hiinas, miks mitte võtta pisut aega ja mõista , kus see kõik alguse sai. Seega sai Namiga ühisel nõul mindud Hangzhous asuvasse tee muuseumi.

Varas, päev 483

  Reisides on alati tarvis tähelepanu ning olla keskendunud. Eriti veel kohtades, kus on suured rahvamassid nagu näiteks rongi -ja bussijaamad. Koht on ideaalne taskuvarastele, kes oma igapäevaseid ohvreid otsivad. Taskuvargad on nagu nuhtlus ühiskonnale, kes tuletavad meelde ,et tuleb olla keskendunud.

Reed Flute Cave, päev 481

  Tänapäeval Hiina on olnud paljudele riikidele paik, kus toimub toodang. Selle kõrval toimub ka agar firma toodete kopeerimine. Päris aus olla ,siis on hiinlased sellel alal spetsialistid. Peale lihtsate rõivaste ja muude asjade kopeerimise olen leidnud ka näiteks väga sarnaseid kohvipoode Starbucksile. Ning kuuldavasti asub Hiinas ka võlts Disneyland koos kõikide Disney tegelastega. Asub see Pekingis ja kannab nime Happy Valley.

  Igaljuhul see pole see, millest juttu teha tahtsin. See jutt käib ühe loodusliku koopa kohta, mis kannab hiina keeles nime ``Lúdí Yán``. Inglise keeles kutsutakse koobast ``Red Flute Cave``, mis eesti keelde tõlgituna tähendab ``Pilliroo flöödi koobas``.  Nimi pidavat tulema pilliroost, mis selle ümbruses kasvab.

Yulongi küla, päev 480

  Eelmises jutus jätsin mainimata meie tuuri giidi. Terve eelnev üritus oli üsnagi turistikas ja meie olime osa sellest etendusest. Igaljuhul meie tuuri giid tegi oma osa suurepäraselt. Pole just palju inimesi, kes oskaksid siin riigis inglise keelt rääkida. Tema aga lasi soravalt keelt ning zestikuleeris nagu mingisugune zanglöör. Väga huvitav ja informatiivne ning oma kasupüüdmatu jutt. Kindlasti võitis ta oma esinemisega inimeste usalduse.

  Sorav esineja pakkus meile võimalust külastada Yulongi külakest, mis asus ligi tunnikese kaugusel pambus parvedest. Päev oli veel noor ja miks mitte sõnasime. Maksime lisa teenuse eest 60 yuaani, mis sisaldas Yulongi küla külastamist ning Draakoni silla külastust. Tegelikult need kaks asusid samas paigas.

Li River ,päev 480

  Et Li jõe peale minna leidsime ,et pakutakse kahte varianti. Esimene variant on võtta pisike laev, millega seilata mööda Li jõge. Igati lihtne ja mugav võimalus, kuid maksab ligikaudu 450 yuaani ehk umbes 70USD. Teine variant on tunduvalt odavam 180 yuaani, kuid sellest tuleb leppida pisikese pambusest parvega. Tundus kohe selline huvitav mõte, miks mitte proovida midagi muud. Saigi otsustatud pambusest parve kasuks.

Guilin, päev 479

  Guilin on ligi 5 miljoni elanikuga linnake Lõuna-Hiinas. Hiina mõistes on siiski tegu pisikese linnaga nagu kohalikud ütlevad. Linn on saanud endale nime olemas olevatest puudest, mida Hiina keeles kutsutakse `´ Gui´´ ning ´´Lin`´´,mis tähendab linna või asulat. Kahjuks ei oska anda eesti- ega inglisekeelset vastet nendele puudele. 

  Kuulsust ning tuntus omab koht kauni Li jõe ja selle äärtealade poolest. Tegu on kindlasti ühe parima loodusliku paigaga Hiinas. Jõgi on piiratud sadu meetreid kõrgete küngaste poolt, mis ümbritsevad jõe äärte alasid luues muinasjutuliku kunstiteose. Vaieldamatult üks koht, mida tuleb Hiinas olles külastada.  

Guangzhou, päev 477

  Rongisõit Hong Kongist Hiina poole kestis ligi 2 tundi. Olime jõudnud esimesse asulasse Hiina põhimaal, mis kannab nime Guangzhou. See oli lihtsalt meie tahtest olenemata sund peatus. Sealt edasi oli meil vabad käed reisida, kus iganes me ka ei sooviks. 

Pidasime targemaks seljakotid nurka visata ja päeva Guangzhous veeta. Mitte niisama teki all vedeledes, vaid külastades ühte kõige paremat pala Guangzhous. 

Tervisehäire, päev 476

  Olen jõudnud järelduseni, et reisimine pole enam minu jaoks lihtsalt hobi, vaid muutunud elustiiliks. See elu on olnud põnev ja täis seiklust. Küll on olnud ka palju ebameeldivusi ning ka hulganisti stressi. Maailm eripaiguti pakub erinevaid kogemusi ning uusi seiklusi. Mida edasi minna, seda suuremaks muutub janu teada kõike ja olla igalpool korraga. See on nagu narkootikum, mis tekitab sõltuvust. Üks kõik mida liiga palju võib muuta meid ,aga sõltlasteks.

Hiina

   Rahvusvaheliselt tuntakse tänapäevast Hiinat, kui Hiina Rahvavabariigina. 1949. aastast on tegu kommunistliku riigiga, mida valitseb kommunistlik partei. Pindalalt maailmas teiseks suurim riik, kuid riigi terriotoorium on üsnagi suhteline, kuna riigis on mitmeid autonoomseid regioone. Üldiselt kontrollib Hiina Rahvavabariik 22 provintsi lisaks pidades Taiwaani 23.daks provintsiks. Rahvaarvult loetakse Hiinat kõige arvukamaks ligikaudu 1,3 miljardit elanikku.

Hong Kong 3. ,päev 475

  Hong Kong on selline huvitav regioon meie maailmas, mis on justkui omaette riik. Kuid, siiski kuulub Hong Kong Hiinale küll aga iseseisva regioonina.  Regioonis on oma tolli, valuuta ning immigratsioonisüsteem. Kasutusel on Hong Kongi dollar, mis on maailma kaheksas vahetatud valuuta. 

Kaks kuud Egiptuses, päev 469

Järgnev jutt on minu kogemusest üldiselt Egiptuse araabia kohta:

  Meile teada olev maailm polegi ausalt öeldes nii standartne ja ühesugune. Oleme kõik osa ühest suurest tervikust. Meid on siia maailma kokku loodud, kuid kuidas me nii erinevad vahest üksteisele oleme. Kas ahvist arenenud või jumala loodud püsime füüsiliselt üsnagi samades mõõtmetes.

Siinai mägi, 463

  Siinai mägi on Vana Testamendi järgi paik, kus Mooses lepitas Iisraeli rahva jumalaga ning tema vahendusel jõudis 10 käsku Iisraeli rahvani. Religiooselt tunnistavad sündmust nii kristlased, juudid kui ka moshlemid. Püha paik asub Siinai poolsaare lõuna poolses piirkonnas.

Aeg maha Dahabis, päev 465

  Kõik hea saab kord otsa. Alles veel olid suured mõtted pikaajalisest retkest Himaalajas kui ka Kesk-Idas. Nüüdseks on ka need ajad ümber saanud, mida on ausalt öeldes kurb jälgida. Aeg ei anna armu ,vaid surub peale. Kuid kogemused  ja inimesed, keda kohtasin jäävad alati omale kohale minu mälestustes.  Kõigele lisaks pidin loovutama Nami, kes pidi nädalaks Jaapani minema. Viimase seannsiga läksin ka juba lugematud kordi Kairosse, et saata Nami lennujaama.

Jordaaniast Egiptusesse, päev 458

  Petra ja Surnumeri olid ka kõik, mida tahtsin näha ja kogeda Jordaanias. Sellega tõmbasin joone alla seiklustega Jordaanias. Kuid pole veel teekond läbi Kesk-Idas. Kesk-Idas on palju kohti kuhu tahaks reaalselt minna, kuid poliitiliste seisukordade poolest poleks turvaline. 

  Olles juba araabia riikides poolteist kuud olen jõudnud finantsiliselt lõpuseisu. Viimased sajad dollarid veel järel, kuid sellega ei lõppe veel minu teekond. Ootan pikki silmi lisa rahasid , mis peagi kätte saan. Pöörasin suuna tagasi Egiptuse poole, kus oleks hea ja odav läbi ajada. Tõotab tulla pisuke puhkepaus Dahabi randade vahel.

Surnumeri, päev 455

  Surnumeri on üks maailma kõige soolasem siseveekogu. See on 8,6 korda soolasem kui ,seda on ookean. Surnumere tekkepõhjus põhineb kahe laama, Aafrika -ja Araabia laama üksteise suhtes nihkumisest kui ka eemaldumisest, mis tõttu on tekkinud maailma kõige madalaim punkt. Nihkest tekkinud madalik asub rekordiliselt -423m alla poole merepinna. Tänapäevaks poliitilise kaardi järgi jagavad vennalikult Iisrael ja Jordaania Surnumerd.

Petra kaljulinn, päev 453

  Usun, et Petra kaljulinn on piisav põhjus, miks Jordaaniat külastada. See täiesti unikaalne kaljulinn pälvis esimest korda avalikku tähelepanu alles 1812, mil sveitslasest avastaja selle leidis. Petra asub mägises regioonis mägede vahelises orus, mis liigub  Aqabast välja Surnumereni. Mägise territooriumi sisse, aga asuti 6 sajandit eKr looma linna, mis on täielik arhitektuuriline kunst omaette. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega. 

Jordaania ,päev 451

  Jordaania on üks araabia riikidest, mis asub Kesk-Idas. Iga riik Kesk-Idas on vaieldamatult küllaltki kange ,et püsima jääda. Pole vist palju olnud aastaid ilma sõja või vägivallata selles maailma regioonis. Kuid Jordaania on juba pikemat aega leidnud oma koha maailma kaardil. Rahulik ning turistisõbralik riik piirneb läänest Iisraeliga, idast Saudi Araabiaga, põhjast Iraagi ja Süüriaga ning lõunast Egiptusega. Lõuna poolt ulatub riigi territoorium välja kuni Punase mereni, mis on ainuke avamereni ülatuv piirkond.

Stress

  See jutt on koondatud minu isiklikest kogemusetest ja emotsioonidest, mis Egiptus minule pakkus. Ma ei teagi nüüd, mis otsast alustada. Peale kuu aega Egiptuses tunnen ennast lõhki kisutuna ,stressis ning ärrituna. Minu usaldustunne erandlikult egiptlaste suhtes on null tolerants. Poleks osanud arvata ,et ühe kuu jooksul võin nii paljude ebameeldivuste osaliseks saada. Nii palju ütlemisi, ebameeldivusi, tüütamisi ja ära kasutamisi on minu hinnangu trastiliselt muutnud Egiptuse suhtes.

Dahab, päev 450

  Templid ja nende varemed on meid saatnud juba nädalaid. Templid Egiptuses on ajaloopärlid, mis on imetlusväärt. Neid on siin nii palju, et võib vabalt veeta aega nädalate kaupa avastades üha uusi templeid. Oma kogemustest võin väita, et Egiptuse templite avastamine on vägagi stressirohke tegevus. Kus on turiste seal on ka ärimehi. Ärimehed siin Egiptuses pole ,aga sellised nagu meie oleme harjunud kohtama Euroopas. Siin ei nähta turistis mitte inimest, vaid dollarit. Igalsammul jälitatakse ning käib koguaeg otsene ahistamine, privaatsust pole ka parima tahtmise juures võimalik tagada. Kuid pealetükkivus on Egiptuses sisse juurdunud tegevus, mis käib elustiiliga ühte.

Abu Simbel, päev 441

  Abu Simbel koosneb kahest templist, mis ehitati Ramses II valitsusajal. Massiivne mäest välja tahutud tempel asub loetud kilomeetrite kaugusel Sudaani piirist. Üks kõige isoleeritum tempel, mida Egiptusest leida võib. Raske ligipääsetavus on põhjuseks ,miks paljud turisid jätavad templi külastamise vahele. Kuid just parimad investeeringud asuvad seal, kus hall mass kaasa lähe.

Luxori Lääne kallas, päev 439

  Kaks kallast, üks mitte vähem tähtis teine. Mõlemad kaldad kokku moodustavad suurepärase vaaraode aegse atmosfääri. Lääne kallast iseloomustab mägedest pungil loodus, mis on täis salapära. Koht, mis valiti välja pühaks paigaks juba ammu ennem meie aja arvestamist. Kindlasti ei nähta tänapäeval nii selgelt selle tähtsust religiooses mõttes kui vanade egiptlaste poolt. Õige oleks öelda, et üks suur vaba õhumuuseum, mis on turistide poolt külastatud ajast, mil see koht aset leidis.

Luxori Ida kallas, päev 438

  Karnak on kolossiaalne ligi 2 ruutkilomeetrine tempel Luxori ida kaldal. Vaieldamatult kuni tänapäevani kõige suurem religioosne hoone, mida on ehitatud. Templi ehitamist alustati alates Kesk-Kuningriigist ning jätkati ka Alexander Suure aegadel. Tempel on üldiselt loodud põhijumala Amuni ülistamiseks ning teenimiseks.

Luxor, päev 437

  Luxor on Egiptuses asuv linn, pea 700km kaugusel pealinnast Kairost. Linn on koduks üsnagi tagasihoidlikult ligi poole miljonile elanikule. Geograafiliselt asub linn Niiluse äärtealadel hõlmates enda alla nii ida-kui ka lääne kalda.  Ida kallas on peamiselt koht, kus toimub äge liiklus ning igapäeva elu. Lääne kallas on aga ümbritsetud mägede ja orgude poolt. Nagu ühele Aafrika riigile kohasena valitsevad siin põrgulikud soojakraadid. Suve perioodil, mis hetkel ka siin valitseb, tõusevad kraadid üle 40 sooja kraadi. Kuid, sellegi poolest olenemata aastaajast on Luxor üks kõige enam turistide poolt halvatud paik Egiptuses.

Baharaya oaas, päev 435

  Eelnevalt tundsin, et tahaks siit kohast minema nii kiiresti kui vähegi võimalik. Hotellist välja jalutama minemine tundus liiga vaevaline, et ette võtta. Ainuke variant, midagi ikkagi siin näha ning ära teha oli ,vaid majutuse kaudu. Õhtul kohvilauas tegime juttu majutuse omanikuga, kes pakkus välja meile kõrbesse tuuri. Mitte just kõige odavama hinna eest, kuid sellest tagas meile garantii.

Baharaya õudus unenägu, päev 434

  Baharaya oaas asub ligi 6 tunni autosõidu kaugusel Siwast. Kahe oaasi vahele jääb kõrb, mille ületamiseks on tarvis nelikveolist masinat. Nelikveolise masina rent maksab ligikaudu 1500 egiptuse naela, mis jaguneks kõikide reisijate vahel. Kuna kedagi teist me endaga kaasa ei leidnud olnuks igale ühele 500 naela nägu, mis meie eelarvet arvestades oleks liiga palju.

Siwa Oaas, päev 432

  Sumisevate suurlinnade vahelt kaunite kõrbe oaasidesse. Egiptus asub enamvähem ekvaatori joone peal, mistõttu kõrbe kuivad kraadid on siin igapäevane. Territooriumi vaadates võib näha, et riigist liigub läbi maailma suurim kõrb Sahhara, mis hõlmab suure osa riigi territooriumist. Enamus rahvastik elab elutoova Niiluse äärte aladel.

Alexandria, päev 430

  Alexandria asub Põhja- Egiptuses Vahemere ääres , ligi 220km kaugusel pealinnast Kairost. Ajalooline linn, mis sai oma hingejõu sisse ühelt kõige edukamalt vallutajalt Alexander Suurelt. Alexander Suur asus valitsema Egiptust ilma vastupanuta. Saades nõusoleku Memphise preestritelt riiki valitseda, olid makedoonlasest valitsejal vabad käed. Alexander nägi pisikeses külakeses võimalust ühendada kaks maailma ühte. Jagades vahemerd sai Alexandria linna loomine väravaks kahe maailma vahel.

Püramiidid, päev 428

  Egiptust teatakse ning tuntakse rohkem püramiidide maana, kuid samas teatakse või tuntakse neist healjuhul ,vaid mõnd üksikut. Külastades Kairot ja selle ümbrust leidsin osad kohad, mis on mainimist väärt. Kohad, millest eriti just juttu tehtud ei ole, kuid samas oma olemuselt on need püramiidid isegi huvitavamad. Faktide põhjal algas nendest kohtades püramiidide ehitamine palju ennem, kui Gizas.

Giza püramiidid, päev 428

  Mis teeb ühest asjast püramiidi? Lihtsustades kõiki teooriaid ja valemeid saame nelinurka ning ühe tipu. Just nii lihtne see ongi. Kui nüüd see reaalsusesse pöörata , seda veel suurtes mõõtmetes, saame tulemuseks ühe maailma seitsmest imest. Maailma ime , mis seisab seal juba rohkem kui 40 tuulist sajandit tänapäevani. Mõistagi on tegu Egiptuses asuvate Giza püramiididega.

Egiptuse muuseum, päev 427

  Muuseom, mis paljude arust on koht, mida iga Egiptuse külastaja peaks külastama. Kahtlemata muuseomis on maailma kõige vanemad  antikvariaadid, mis on pärit ennem meie ajaarvestamist kuni 5000 aastat tagasi. Muuseomil on välja pakkuda ligi 120 000 omataolist antivariaat, mis on kõik väljas uudistamiseks turistidele. Lisaks on ka veel maiuspalana välja pandud hästi säilinud muumiaid, kes olid suured vaaraost valitsejad.

Kairo kindlus, päev 426

  Kindlus, mille ehitamist ja ümberkujundamist on kavandatud ajast, mil seda hakati ehitama. Läbi aegade erinevad valitsejad olid jätnud endast midagi kindlusesse. Kindlust on edasi ehitati ning ka osaliselt maha lammutatud, kuid sellest originaal müürid seisavad tänapäevani.

Islami Kairo, päev 426

  Kunagi ammu aega tagasi 7. sajandil oli mees, keda tuntakse nime all prohvet Mohammed. Mohammed sündis nüüdseks pühas Mecca linnas, mis on tänaseks koht, kuhu iga truu moshlem peab jõudma. Prohvet, kes pani tervele islamile jalad alla. Oma esimesed jumalikud sõnumid sai ta alles olles neljakümnendates. Usu levitamine tema jaoks polnud alguses just kerge, mistõttu usk võttis massilise pöörde alles peale tema surma. Tema pühad sõnumid/värsid on moshlemite jaoks sõnad otse jumalalt Allahilt, mis on pandud kõik kirja Koraani. Tänapäevaks on islam teiseks suurim usk ning kõige kiiremini leviv usk maailmas.

Koptide Kairo, päev 426

  Egiptuses on peamiseks usundiks islam, mida järgib umbkaudu 90% rahvastikust. Peale islami on ka teised usundid esindatud nagu näiteks kristlased ning ka juudid.
  Koptid on Egiptuse ennemuistne rahvas, kes on religioosed kristlased. Ennem araablaste invasiooni moodustusid kristlased enamuse riigirahvastikust. Mis selgitab selgelt, et ennem islami oli Egiptus kristlik riik.

Turist, päev 425

  Minu on hetkel selline tunne, et kõik lääne hordid, kes Egiptust on külastanud on teeninud valgetele inimestele lihtsameelse märgi. Olla liiga turist pole ka olla hea, kuid saan aru, et paljude jaoks on Egiptus ehk ka esimene reisikogemus Eestist välja poole. Pole võimalik olla teadlik kohalikest petturitest ning varganägudest. Turiste täis bussid on mulle jätnud kergelt sellise mulje nagu oleksid lambad aedikus, kus hoitakse neid eemal kõikidest huntidest. Arvan ,et iga lääne inimene ,kes siia tuleb tunneb õhust kohe, et keskkond on täiesti teine kui seda on Läänes.

Täiskäik Egiptuses, päev 424

  Viimaks olime jõudnud nii kaugele, et liikuda Thribuvan Kathmandu lennujaama, et jätta Nepaaliga hüvasti. Ausalt öeldes pinge peale mägedes ära käies oli kadunud ning hea tunne valdas tervet keha kui ka mõistust. Alati on saavutuste ning eesmärkide täitmist küllastav tunne, mis saadab päris mitu päeva. Mälestused jäävad alati , eriti veel kui on midagi saavutatud. Võitjate üle ju kohut ei mõisteta, mistõttu väheke kergem hingata.

Egiptus, päev 422

  Kui miski selles ilmas tõesti tunnustust ning tähelepanu väärib, siis Egiptus ning selle iidne ajalugu. Ajalugu, mida ei loeta aastatega vaid dünastiatega. Mitte aastat, vaid ajast, mil tsivilisatsioon leidis maailmas esimest korda aset. Ajal ,mil meie eurooplased veel kaika ja nuiaga ringi käisid, otsides kohta, kus jääda. Veel tänapäevalgi on vanadelt egiptlastelt, kes elasid ennem meie ajaarvestamist, midagi õppida.

Kiiroksjon Thameli tänaval, päev 420

  Hea on leida ideid asjadele ,mis on ammu meile unustusse jäänud. Asjad, mis on elust justkui tähenduse kaodanud. Minu jaoks ,said peale matkamist asjad, mida ma ei plaani endaga igavesti kaasas kanda. Nende hulgas soe pikk aluspesu, sokid, paar päikseprille, pikad trekingu püksid, kindad ning muud pisikest kraami.

Tagasitee Himaalajast, päev 415

  Tervelt 22 päeva isoleerituses ning ilma suurma kisa ja kärata. Pean mainima ,et ka selline elu viskab pika peale üle. Moraalselt vägagi väsitav. Polnud me lihtsalt mägedes puhkusel ,vaid päevast päeva võitlesime väsimusega. Kõndida terve päev mäest ülesse on vägagi koormav tegevus. Plus veel tõsiasi ,et oleme olnud koguaeg täpselt sama toidu peal. Toit ,mis igakorraga üha õõvastavamaks muutus. Ajast ,mil üles jõudsime enam ei mäletanud liha maitsetki. Jah, ka tõsiasi, et isiklikult olin ligi 2 nädalat pesemata. Ainuke ,mida külmaveega raatsisin pesta olid jalad ning nägu.  Kuid palju elus neid pesematta hetki ikka on.

Kala Patthar, päev 414

   Polnud peale Everest baas laagrit kõik veel läbi. Jäi veel teha viimane pingutus , et jõuda ligi 200m kõrgemale asuvasse vaatepaika nimega Kala Patthar. Kala Patthar on 5550m kõrgune vaatepaik Everest baas laagri kõrval asuval künkal. Peetavasti parim koht Mount Everesti nägemiseks. Nagu igalpool mujalgi on tähtis vaatepaikades ilmastikutingimused ning samuti ka olla õigel ajal kohal. Parimaks ajaks peetakse Kala Patthari külastada varahommikul, kui päike mägedevahelt välja tuleb.

Mount Everest Base Camp, päev 413

  Sellegipoolest ei lasknud plaanidel roisku minna. Alustasin palaviku saatel teekonda Mount Everest Base Campi (EBC) poole. Tundsin end kui 90 aastane. Õnneks olid teised igati abiks kandmaks liigset raskust ning valmis ära ootama. Mingisugune varjatud jõud viis veel keha edasi. Kujutlusvõime tuli kehale appi ning kujutasin juba end EBC olevat kohapeal. Ülehinnatud mõtted ,kuid sellest abiks rasketel hetkedel.

retk Everest Base Campi, päev 412

  Põhjuse võin leida just nüüd selles, miks oleme tulnud nii kaugele Hiina ja India vahele. Eesmärk saavutada midagi siiani kätte saamatut, mis justkui hinges kripeldab. Üsnagi võõras ning ennekuulmatu , sellest võita on palju. Võites iseennast on suurem võit kui võita vaenlane.
Teada olevalt eelmine aasta nurjus plaan jõuda Everest Base Campi (EBC). Kuid seekord on asi isiklik, võita tagasi riivatud enesekindlus. Uhkus või loljus, kuid sellest hea võitlus oli tulemas.
Peale Chhukhungi tundsin ennast üsnagi võimsalt. Mis saakski veel takistada alistada matkarada EBCi. Olgu see kasvõi tõestus iseenda teadmistes ning võimetes.

Chhukhung Ri, päev 411

  Chukkungi mäe juurde jõudmine polnud ausalt öeldes mingi jalutuskäik pargis. Kõrgused on juba ekstreemsed, et on kerge langeda mäehaigusesse. Mäehaigusesse jäämine sõltub paljudest tegurites füüsilisest enesetundest, unest, toidust ning kindlasti ka plaanist. Oleme kohanud palju teisi matkajaid, kuid üha ikka paneb imestama, kui vähe inimesed teavad kõrgustesse minemisest. See kindlasti pole lihtne minek, nii palju kui torust tuleb. Kõige tähtsam üldse on olla asjatundlik ning teadlik uuest keskkonnast. Samuti olen leidnud palju matkajaid, kes tulevad mägedesse medikatsioonidega. See tähendab ravimitega, mis aitavad mäehaigust vältida.

retk Chhukhungi mäeotsa, päev 410

  Täpselt tänasest on saanud 2 nädalat isoleerituses , eemal tsivilisatsioonist. Kui püsime tugevad ning terved tõotab tulla veel sama pikk teekond. On olnud pisukesi tõrkeid, kuid võib tõdeda,et oleme üsnagi hästi toime tulnud. Siiani on meie aeglane ning range plaan paika pidanud, mis on ka riskid miinimumi viinud.

Ama Dablam Base Camp, päev 408

  Vaieldamatult üks kõige omapärasemaid mägesid Himaalajas. Oma vulkaani kujulise tipuga jääb Ama Dablam kõigile hästi meelde. Nimi ise on üsnagi keeruline, kuid tänu välimusele on ,seda kerge mäletada. Base campi enda ametlik kõrgus on 4600m ning mäe enda kõrgus üle 6800 meetri. Maailma staabis vägagi kõrge mägi, mis ületab pilvede enda kõrguse.

Shomare, päev 407

  Ausalt öeldes polnud üldse peatuda Shomare pisikeses külakeses. Oleme teinud plaani muudatuse ning võtnud ühe lisa päeva, et külastada imelise Ama Dablami Base Campi. Samas Shomare sobib meie plaanidega vägagi hästi ,sest asub 4010m kõrgusel, kus oleks paras teha väike paus.

Deboche, päev 406

  Oleme jõudnud kohta, kus eelmine kord meie teekond pooleli jäi. Detsembriskuus me kahjuks ei suutnud Nami haiguse tõttu enam kõrgemale minna kui 3820m kõrgusele Debouchesse. Hetkel veel on kerge põnevus sees, mis homne võiks tuua. Ütleks nii, et Namil endal on kerge pinge, kuna ei tahaks veel teist korda sellist asja juhtuvat. Samas ise ikka julgustan ning usun siiralt ,et homme oleme kõik kombes.

Namche Bazar, päev 404

  Eilsest alates hakkas kiire tõus kuni Mount Everest Base Campini. Kui Monjo, kus viimati olime, on 2865m kõrgusel, siis Nacmhe Bazar asub juba 3440m kõrgusel. Kahe asula vahel oli ligi 4km distantsi, kuid kõrguste vahe ulatub juba üle normi, seda 575 meetrini. Nüüdseks oleme selle limiidi purustanud ning oleme Namche Bazaaris. Kahjuks pole alati võimalik valida kuldset keskteed, kuna antud olukorras puudub igasugune majutus 4km sees.

Lukla to Monjo, päev 402

  Mägedes matkates on vajalik ilmataadi õnnistust, et matk oleks korda läinud. Juhul, kui ilmad on kehvad kannab suurelt visuaalne pool, mille pärast just rändajad üle kogu maailma siia kogunevad. Kahetsusega pean ütlema, et tänane päev oli täielik ilmataadi möödapanek. 

Bupsa to Lukla, päev 401

  Lukla on suurem külake, mis asub 2970m kõrgusel merepinnast. Tähtis külake, kus asub kõrgeim lennujaam Nepaalis. Samas on kohalik lennujaam maailma kõige ohtlikum lennujaam, mis kannab nime esimeste Mount Everesti vallutajate järgi - Hillary and Tenzing Airport. Ohtlikuks teeb lennujaama looduslik paigutus, kus pea iga aasta kukub lennuk alla.Veel meil pole vaja midagi karta ,sest lennukit me kasutame ,vaid tagasiteel Kathmandusse. 

Nunthala to Bupsa, päev 400

  Meie teele on jäänud palju teisi matkajaid nagu meiegi. Kõik liigume täpselt sama eesmärgi poole jõuda Mount Everest Base Campini. On tore kohtuda samade inimestega külast külla. Siiani oleme kohtunud väga meeldivate matkajatega, kes on kõik eri maailma paigust. Huvitav on jälgida teiste matkajate progressi Base Campini.

Junbesi to Nunthala, päev 399

  Tänase päevaga oleme juba üle poole tee peal teel Luklasse. Lukla on pisut suurem külake, kus asub kurjakuulutav lennujaam. Detsembrikuus nii mina kui Nami alustasime oma esimest üritust Luklast Mount Everest Base Campini. Kahjuks meie esimene üritus luhtus tänu asjatundmatusele. Jirist Lukla kulub ligi 6 päeva, millest 4 päeva oleme juba teel olnud. Maa on küll pikk kahe asula vahel, kuid sellest omamoodi huvitav.

Sete to Junbesi, päev 398

  Istun Junbesi külas olevas pisikeses majutuses. Aknast välja vaadates võib juba märgata lumiseid mäetippe, mille kõrgused küündivad 7000 meetrini. Samuti loodus on pisuke muutunud võrreldes sellega, kus täna hommikul oma teekonda alustasin. On olnud üks raske päev seljataga, täis mäest üles minekut kui ka langust.

Bhandar to Sete , päev 397

  Esimene päev möödas ning võis tunda, mis kehaosad rohkem vatti said. Minu jaoks olid puusast varvasteni jalad kergelt kanged, mingisugust valu otseselt ei tundnud. Kui aus olla oli meil kõigil sama seis. Tore oli tõdeda, et nii Daniil saanud üle oma kõhuvaludest kui ka Nami oma palavikust. 

Jiri to Bhandar, päev 396

  Matk koosneb idee järgi mitmetest erinevatest etapist, mis igaüks neist viib sammukese eesmärgile lähemale. Olles oma algpunktis Jiris ootas meid ees juba esimesed katsumused, mis tekitasid reaalseid tõrkeid meie matkale. Hommikul ärgates olid kaks soldatit omadega rivist väljas. Namil palavik ning Daniilil kõhuprobleemid, mis sundis kogu seltskonda päevaks paikseks jääma. Polnud suurt valikut kui oodata veel ühe päeva ennem kui matkale asuda saaks. Raskeks tegi kangekaelne Nami, kes ei tahtnud tüliks olla. Võitles ,mis ta võitles, aga kõikidele oludele vastu pidi ta alla vanduma. Võtsime päeva vabaks lootuses ,et nii Nami kui ka Daniili olukord paraneks.

Bussis6it Jirisse , päev 395

  Jiri on meie algpunkt tervele matkale. Lähim linn  Mount Everestile, kuhu buss sõitab. Kõige odavam transport tee jõudmaks Mount Everest Base Campini. Õnnetuseks ainuke buss, mis sinna sõidab on kohalik buss. See tähendab,et pole ühteki reaalset kompaniid, kes pakuks head transport teenust. Samas on see täiesti enesest mõistetav, kuna teedeolustik on lihtsalt välja kannatamatu. 

Algus, päev 394

  Lendasin oma viimast lendu Hong Kongist Kathmandusse. Kaugelt hakkasid paistma pisikesed elumajad, mis olid kasvajana hõivanud terve suure mägisaheliku. Teadsin, et tegu on Kathmanduga - madal, vaene ning rahvarohke linnaga. Tuttavas linnas lennujaam,mis nii naljalt meelest juba ära ei lähe. Kathmandu lennujaam on sarnane meie maabussijaamaga. Räämas ning väga ajast mahajäänud. Kuid sellest polnud lugu, kuna ei tulnud Nepaali mitte lennujaama pärast. 

Tian Tan Buddha Hong Kong, päev 389

  Minu teekond Nepaali algas 20.da aprilli varahommikul. Kasutan peaaegu sarnast lennumarsuuti kui seda tegin esimest korda Nepaali minnes. Seekord on vahepeatumine vaid Sydneys ning sealt edasi Hong Kongi. Hetkel kui seda kirjutan olen Hong Kongis viibinud 15 tundi ning veel on 6 tundi jääda. Väsimus on võtnud võimu minu üle. Möödas on juba kaks lendu ning igaminut venib nagu tatt. Keha on nõrgaks jäänud ning mõistus uinunud. Pole suutnud pea tilkagi magada kahel viimasel lennul. Sabakont, mille juba 2 nädalat Florence Fallsis ära lõin andis põrgu valu nii et persest tuli väljas. Olen kallutanud endale tablette sisse, kui sellest pole suurt abi olnud. Teeb pisut murelikuks kuna tulemas on kõva füüsiline rännak Nepaali mägedes. Viimasena tahaksin olla veel koormaks teistele.

Lahendamata Nepaal, päev 388

  Üks uks avaneb teise järel, kõik mis teha tuli oli vaid uksest sisse minna. Aeg ajalt ikka elust enesest endalegi teadmata teeme otsuseid. Osad neist vähem olulisemad kui teised. Olen ikka mõelnud, et tehes vaid ühe ainsa otsuse võib elu muutuda 180 kraadi peapeale. Otsusega kaasneb risk, mis on minu arvates õigustatud. Nimetan oma elus tähtsaks pöördepunktiks soome-rootsi tööorjusest lahkumist, võttes ideeks Austraalia reisida. Suur otsus, mis peas lõkkele lõi, ajal mil tundus et olin just selle leidnud, mida ootasin Skandinaavias töötades. Kõrge palk ning head tingimused, mis saakski veenvam olla. Kuid siiski, raha on illusioon ning ei asenda kogemusi.

Munadepüha, päev 374

  Munadepühadest tingituna lõppes kõikide jaoks töönädal varakult. Olen juba teist aastat järjest   Austraalia munadepüha lõksus, ei mingisugust tööd ning terve linn põhimõtteliselt pühadehõngus. Poed, pangad ning kõik asutused suletud. Tõotas tulema 4 pikka päeva ning tuli midagi ettevõtta. Tõnis ning Maris pakkusid välja suurepärase plaani külastada kõik koos Litchfieldi rahvusparki. Litchfield on blogist juba päris mitu korda läbi käinud. Selleks hetkeks kujunes minule juba neljas külastus Litchifieldi.

Sildade Ehitus Steelcon, päev 373

  Nagu näha on minu kirjutamine juba mõnda aega unereziimil, seda sellest et käed on päevast päeva tööst tolmused. Sellest mõni aeg pinksalt tööd ning võin peagi jälle käed tolmust puhtaks lüüa ning alustada järgmiste maadeavastamisetega. Seniks vaja äratuskellast kinni pidada kuniks vajalik ressurss taskus.

Aastapäev, päev 365

25. märts 2011:

``Mõeldud tehtud oligi aeg liikuda meie eesmärgi poole. Meie teekond algas 25. märtsi varahommikul kell 2:15 bussiga Riiga. Bussijaamas oli meid lisaks perekaaslastele ka ära saatmas lumetorm. Huvitav kyll aga seda poleks osanud etteennustada. Kuna paistis ,et meil eestimaal oli algamas justkui kevad aga ei... vara veel.``

Elumeeletus Darwinis, päev 342

  Vastu kõikidele olemasolevatele jõududele olen jõudnud oma pingutustega Darwini. Kui mitu korda olen sellist sama mudelit kasutanud. Darwin on tõesti hea koht maade avastamiseks. Ideed muutuvad kavatsusteks saades kinnitust just Darwinist. Hea koht raha teenimiseks ning ajaveetmiseks. Pole linn ,vaid tööeluks ,vaid ka heaks vabaaja veetmiseks. Kaunis linn keset metsikut troopilist loodust.

Eksitus, päev 333

  Aeg oli ümber saanud kallil kodumaal ning 14.dal veebruaril ootas mind Riias lennuk Austraalia poole. Õhkkond minu ümber oli võtnud teise ilme. Veedetud aeg Eestis pani mind igatsema just neid inimesi, kes alati on olemas kui on raske. Samas teisel pool maakera kaugel Austraalias ootamas kalliks saanud sõbrad ning vennas. On tõesti meeldiv ning tore tõdeda, et maailma eri paigus mind oodatakse.

Külmale maale, päev 327-331

  On vist paljudele teada, et jõudsin otsa pidi Eestimaale. Naasin kodumaale 9.veebruaril ning veetsin aega vaid pisuke 4 päeva. Oli see neli päeva selleks ,et me üksteisele ikka võõraks ei jääks. Kohtusin tihedas graafikus inimestega , kellega ammu aegsed sõbrasuhted olid unarusse jäänud ning samuti kallite pereliikmetega. Võimalikuks sai suurelt tänu jaapanlanna Namile, kes tundis suurt huvi riigi vastu ,kus ma ka pärit olen. Kuna finantsiliselt olin peale Lõuna Ameerikat selgelt öeldes pankrotis.

Toronto CN torn, Kanada, päev 325

  Kanada on suurriik Põhja-Ameerikas omades hiiglaslikku territooriumi, olles maailmas Venemaa järel teiseks suurima pindalaga riik. Sarnane Austraaliaga, kus elab vaid näputäis elanikke. Rahvaarv ligi 34 miljonit, mis on suureterritooriumi peale üsnagi väike number.
  Toronto sai minule olema vaid vahepeatus ennem Euroopat. Suurima rahvaarvuga linn Kanadas, kus elab ligi 5,5 miljonit elanikku.  Tihti peale arvavad inimesed ,et Toronto on Kanada riigi pealinn. Vajalik teada, et Kanada pealinn pole Toronto, vaid Ottawa. Toronto ja Ottawa asuvad üksteise kõrval Ameerika kontinendi idaosas, paiknedes USA piiri lähistel.

Turvakontroll Kanadas, päev 325

  Kahju oli lahkuda Lõuna Ameerikast, mis oli selle 9 nädalajooksul koduseks saanud. Tõmmates viimase kopsutäie sooja õhku Lima lennujaamas, alustasin teekonda Kanada poole. Kanada sai olema minu jaoks ,vaid lennujaam, kus vahetan lennukeid. Kombineerides odavaid lende juhtub tihti, et lendude vahed on väga pikad. Tuli veeta järgmised 12 tundi Kanada pinnal.
Eestlaste jaoks on Kanadasse minemine tehtud üsna kergeks. Meile on lubatud veeta 180 päeva Kanadas viisavabalt, mis tähendab, et me võime templi alusel riiki siseneda. Ei tea, kas ma tõesti tundud mingisugune pätt või kaabakas, aga minule osutus Kanada lennujaama turvakontroll väga ebameeldivaks.

Seitse nädalat Lõuna Ameerikas, päev 323

  Aeg liigub nii kiirelt, et ei jää aega isegi mitte aru saada, et aeg otsa juba saanud. Elu Ameerika mandril on olnud väga suureks seikluseks minu elus. On nähtud palju uut ja huvitavat, mis meie Eestist asub üle 10000km kaugusel. Näha erinevaid kultuure, inimesi ning olla osaks selles huvitavas maailmas, mis tundub et asub meist kaugel. Tänapäeva maailmas tegelikult distants polegi nii kauge kui arvame. Meeletud distantsid on vaid päeva tee kaugusele kistud . Samuti Lõuna Ameerika, mis minugi jaoks tundus olevat koht, kuhu ma kunagi ei satu. Tänaseks võin öelda ,et olen seal olnud ning näinud osake Lõuna Ameerikast, mida saan teiega jagada.

Avastamata Peru, päev 319-322

  Aeg hakkab siin Lõuna Ameerika kontinendil ümber saama ning tuleb hakata kuidagi otsi kokku viima. Näinud ühte maailma imedest Machu Picchut olen liikunud lähipäevil üsnagi kiiresti pealinna Lima poole, kus ootan oma lendu. Teel Lima poole, mis asub ligi 30 tunnikaugusel, külastasin kiiruga kohti, millest oleks tahtnud rohkem teada. Kahjuks jäi aega nappima ning toon lühikokkuvõtte osadest parimatest kohtadest ,mis tee peale jäid.

Machu Picchu, päev 317

  Machu Picchu on ametlikult üks maailma imedest maamunal. Arheoloogiline leid inkade kõrg-kultuurist Perus, mis leidis avaliku tähelepanu alles 1911 aastal. Linn asub ligi 2500m kõrgusel Andide mäestikus olles kadunud üle 400 aasta. Kadunud linn jäeti inkade poolt maha 15.dal sajandil, mil Hispaania kolonistid hõivasid inkade impeeriumi. Hispaanlaste jaoks jäi Machu Picchu leidmata kuni 20 sajandini, mil USA arheoloog Hiram Bingham selle leidis. Machu Picchu ehk kadunud inkade linna arvati ,et ehitas tolle aegne inkade impeeriumi looja Pachacuti. Tänapäeval on Machu Picchu saanud ``inkade maailma`` ikooniks, mida külastab miljoneid turiste aastas.

Tee Machu Picchuni, päev 316

  Minu teele on jäänud järgmine arvatud maailma ime , mis kannab nime Machu Picchu ehk `` Vana mägi``. Tegu on iidse inkade aegse linnaga, mis leiti vaid ligi 100 aastat tagasi. Tänapäeval üks kuulsamaid arheoloogilisi leide, mis seisis tundmatuna peidus ligi 400 aastat. Et leida tee Machu Picchuni oli omaette ülesanne.

Bungee hüpe Peru Cusco 122m, päev 315

  Mitu mõtet võib olla ühes hetkes? Selge on see ,et reaalsuses me seda ei taju. On raske ,seda lugeda, küll aga on võimalik tajuda. Usun, et kõige kiiremini liigub mõtte- ja fantaasiamaailm hetkel mil tunneme surma hirmu. Just siis nagu öeldakse: ``Elu käis silme eest läbi``

Lake Titicaca, Urose saared, päev 313

  Alustan järjekordset lauset sõnadega maailma kõige kõigem. Lake Titicaca on maailma kõige  kõrgemal asuv järv, mis asub 3811m kõrgusel merepinnast. Samuti on Titicaca kõige suurem sisejärv Lõuna Ameerikas pindalaga 8300 ruutkilomeetrit. Järv asub Andide sügaval mäestikus. Tegu on suurejärvega ,mis liigub läbi Boliivia ning Peru.  Peru omab ligi 60% järvest ülejäänud 40% Boliiviale.

Salar de Uyuni, päev 310

  Salar de Uyuni on maailma suurim soolakõrb suurusega 10,582 ruutkilomeetrit, mis teeb ligi kolmandiku Eesti pindalast. Lõuna-Boliivias Andide vahel 3600 meetri kõrgusel olev soolakõrb/järv sai oma tekke alguse enneaegsete järvede transformeerumisel. Tänapäevaks on soolakõrb mitme meetripaksune soolatasandik, mis on nii tasane ,et terve suure 10 000 ruutkilomeetrise territooriumi peale on kõrguse kõikumine mitte rohkem kui meeter. Salar de Uyuni sisaldab hulgaliselt magneesiumi, soodiumi ning suurelmääral liitumi. Kogu maailma ligi 43% liitiumi varudest asub just Salar de Uyunis arvatavata mahuga 9 000 000 tonni. Liituim teadaolevalt on vajalik komponent liitium patareide valmistamisel. Erinevalt Potosi hõbedakaevandustest hoiab soolajärvel silma peal valitsus, kes pole siini lasknud soolakõrbel muutuda suureks liitiumiäriks. Vastukaaluks tegutseb teistmoodi äri ,mida kutsutakse turisminduseks.

Potosi kaevandused, päev 307

  Ennem ,et jõuda Potosi linna otsustasime, et puhkame peale pikka sõitu Sucre linnas. Huvitav asjaolu on Boliivias, et riigis on  kaks pealinna. Raske mõista ning raske leida vastust ,miks on riigis kaks pealinna. Lehitsedes erinevaid info allikaid ei saanud siiani sotti , et miks on riigis kaks pealinna. Teine pealinn, mis on rohkem tuntuim kannab nime La Paz. Enda seisukohalt arvan, et pealinn on täpselt seal kus inimesed ise arvavad. Eks ole et La Pazi inimesed ütle ,et pealinn on La Paz , niiviisi ütlevad Sucre inimesed ,et pealinn on Sucre. Otseselt midagi see ei muuda. Püüan  külastada mõlemaid linnu.

Bussisõidud Boliivias, vargus, päev 304

  Bussisõidud Boliivias teada olevalt on ohtlikud ning õnnetused kergelt tulema. Kui on tõsi, et meie Eesti televisioonist on käinud päris mitu uudist bussiõnnetustest Boliivias. Minule oli üldiselt Boliivia tuttav just sellise kurja kuulutava mainega.  Nagu teada Boliivia on väga mägine maa. Riigist liigub läbi Lõuna Ameerika kõrgmäestik Andid. Vähemalt pool riigipindalast on mägismaa, mis teed teedeolustiku keerukaks.

Santa Cruz, menoniidid, päev 302

  Seiklus Boliivias sai alata jõudes Santa Cruzi nimelisse linna, mis  asus Puerto Suarezest 12 tunnikaugusel. Endalegi teadmata olin jõudnud Boliivia kõige suurema rahvaarvuga linna rahvaarvuga 1.6miljonit elanikku. Polnud Santa Cruz meie eesmärk rohkem ,vaid vahepeatus. Käisin sellegipoolest tiiru kesklinnale peale ning nautisin kaunist päikesepaistet. Tegu oli kauni linnaga, mis oli võrdlemisi odav nagu ülejäänud Boliivia.

Boliivia, päev 300

  Oeh Boliivia Boliivia. Boliivia on eelkõige meeletu järjekord ja ootamine minu jaoks olnud siiani. Vähemalt mulle paistnud niimoodi. Ükskõik, kus ka ei viibiks alati on järjekorrad. Mitte rahvaarv ,mis on ligi 10 miljonit , vaid hoopis hoolimatus inimeste suhtes.

Rio de Janeiro, päev 296

  Rio de Janeiro pole vist kellegile meist võõras nimi. Vähemalt oleme kõik sellisest paigast kuulnud või näinud kuulsates Ameerika filmides ,kuidas hiiglaslik Jeesuse kuju asetseb künka otsas vaatega suurlinnale.    Suurlinn Rio de Janeiro on teiseks suurim linn Brasiilias. Lõuna Ameerika staabis ,aga suuruselt kuues linn - populatsiooniga 6,3 miljonit elanikku.  Peale õnnistava Jeesuse kuju on linn kodupaigaks Maracana jalgpalli staadionile - koht ,kus toimub 2014 aasta jalgpalli MMi finaalmäng. Rääkimata kaunitest linnarandadest, mis asuvad otse linna rannikuäärel ning palju muud.

Arraial D´ajuna, päev 293

  Eelnevalt olen teinud juttu Porto Segurost, mis asub Brasiilia idarannikul Bahia regioonis. Porto Seguro on ühtlasi ka ajalooline paik. Esimesed portugali maadeavastajad jõudsid siia aastal 1500. Porto Seguro oli vajalik sadamlinn kahe maailma vahel, mis aitas portugaalastel hakata looma kolooniaid. Tänapäevaks on Porto Seguro põhiliselt turismiobjekt ning paljudel pole aimugi ,et on tegu ajalooliselt kuulsa paigaga.

Aastavahetus Brasiilias, päev 289

  Erinevalt jõuludest oli aastavahetus täis elu. Jõulude aegne bussisõit oli viinud mind lähemale peomaailmale, mis asub ligi seitsme tunni kaugusel Porto Segurost. Pidu polnud mitte lihtne joomine ,vaid kuulus Brasiilia vabaõhu festival Universe Paralello.