Hiina, Hong Kong, päev 256

   Suurlinn Hong Kong asub Ida-Hiina rannikul. Linn on kõrgelt arenenud, mille tunnistajaks on kõrged pilvelõhkujad üle kogu linna. Linna rahvastiku arv küündib 7 miljonini. Suur rahvaarv ligi 1100 ruutkilomeetrisel alal paigutab linna maailma neljandaks kõige tihedamalt asustatuks piirkonnaks. Linnas on käibel Hong Kongi dollar, mis erinev valuuta ülejäänust Hiinast. Kogu see jutt oli minule huvi tekitav, mistõttu tuli idee külastada reisi käigus hiigel linna Hong Kongi.

   Alustasin oma teekonda Nepaali suunas 28.dal novembril. Minu sõidugraafikusse juhtus olema Hong Kong lihtsalt lennu vahetamiseks. Aega järgmise lennuni oli ligi 13 tundi , seega teadsin et tuleb midagi ettevõtta. Viisa või sisenemis luba löödi lennujaamas passi ilma rahata ning minu üllatuseks kuni 90 päeva. Kõik laabus kõik täpselt nii kokku, et tuli ikka riskretk võtta ja minna linna peale kondama.
   Lennuki maandudes oli peas palju kahtlusi, et kas ikka minna või mitte. Õnneks otsustasin võtta ette tripi Hong Kongi, mitte lihtsalt ,vaid näha linna parimast vaatest. Ideeks osutus liikuda mäkke nimega Victoria Peak, mille pealt osutuks võimalikuks kaunis vaade otse linnale. Olin endaga kokku leppele jõudnud minekus, nüüd jäi üle vaid leida paljudele kaasnevatele küsimustele vastuseid.

Lennujaama jõudes oli lennujaama suurus hirmuäratav. Meeletutult massiivne lennujaam, millel ei paistnud lõppu leidvat. Pole päris kindel kas ühe päeva jooksul oleks võimalik terve lennujaam läbi käija. Küllap annab see aimu lennujaama suurusest, mis oli ikka võikalt suur.

Leidnud tee metrooga lennujaamast välja , ootas mind ees metroo sõit ligi 45 minutit kesklinna suunas. Teel metrooga linna suunas kaotasin oma silma metroo aknast välja vaadates. Hooned oli ikka nii pagana kõrged ja nii palju , et silm ei seleta. Pole elu sees nii palju kõrgeid maju ja nii tihedalt koos näinud.  Minu ,kui mitte väga haritud inimesele oli suureks üllatuseks, et Hong Kong oli nii vägevalt hästi arenenud linn. Oli tõsiselt põnev metroo sõit kesklinna suunas, kus pidin uue transpordi Peaki suunas leidma.

  Omadega üksi suures Hong Kongi kaunis linnas oli kergelt ilma peata olukord. Polnud mitte midagi kindlat , isegi mitte kuidas ma tagasi lennujaama saan. Igaljuhul alustasin liikumist südalinnas. Kohe kaugelt paistis silma suur rahvaarv. Tänavad paksult rahvamassi, mitte ainult hiinlasi ,vaid igasugu muidu rahvusi. Inimesed kõndisid üksteise otsas sõna otses mõttes. Lisaks tavalisetele jalakäijate teedele oli nende kohal ka teine korrus jalakäijatele, mida mööda rahvavool liikus.

 Jäi silma palju valge nahalisi ärimehi, kes sõelusid linna peal ringi nagu oleks viimane aeg midagi teha. Kiire eluga linn, tundus nagu inimestel oleks alati kiire kusagile. Imelik tundus asjaolu, kes tänavatelt lärmi ei kostunud. Ainuke hääl , mida tõesti tajusin valjumalt oli kingapaaride klõbin, mis mööda asfaltit kostus. Suur rahvamass ning mitte mingisugust häirvat laulu või kaupmeest. 

  Olin pisukese otsimise peale leidnud mõningaid vastuseid Peakini jõudmiseks. Teadsin bussinumbrit, mis mäe otsa viib ning samuti ka lähtekohta. Ei kulunud kaua, kuna linnas on olukord üsna kerge. Igalpool info lauad ning inimesed suutsid inglise keelt suhelda, mitte küll kõik ,aga paljud.

  Peaki jõudmiseks bussiga kulus ligi tunnike. Buss liikus otsaga Victoria Peaki ehk tipu suunas. Aega võttis mäest üles sõitmine , aga kohale ma jõudsin. Bussipeatusest tuli veel ligi 20min kõndida, mille ma ka ära tegin. Mäeotsast vaatetornist vaadates oli vapustav näha megasuurt linna, mille keskel tund tagasi tundsin end sipelagana. Nüüd aga oli kõik silme ulastuses. Olin selle tembuga ,aga endale tõestanud, et saan hakkama suurlinnas kondamisega. Kenad pildid kaameras ,liikusin tagasi kasutades trammi ja jalksvaagenit.

Peale seda ettevõtmist tundsin, et see üürike aeg Hong Kongis ei olnud isegi mitte sissejuhatus sellele linnale. Linnas on näha ja teha palju huvitavaid asju, mille jaoks kahjuks minul aega ei olnud. Loodan, et leian oma tee tulevikus Hong Kongi veel tagasi.

 Pühendus Daniilile

 Ruumi puudus, paneb mõtlema uutele lahendustele. Teine korrus ,kus sammuvad jalakäijad.

Hong Kongi Lennujaam