Saturday, February 25, 2012

Eksitus, päev 333

  Aeg oli ümber saanud kallil kodumaal ning 14.dal veebruaril ootas mind Riias lennuk Austraalia poole. Õhkkond minu ümber oli võtnud teise ilme. Veedetud aeg Eestis pani mind igatsema just neid inimesi, kes alati on olemas kui on raske. Samas teisel pool maakera kaugel Austraalias ootamas kalliks saanud sõbrad ning vennas. On tõesti meeldiv ning tore tõdeda, et maailma eri paigus mind oodatakse.
Istusin inimtühjas Riia lennujaamas ootamas lende, mis nägid ette niimoodi:

Riia-Kiev Aerosvit
Kiev-Dubai Aerosvit
Dubai-Bahrain Gulf Air
Bahrain- Kuala Lumpur Gulf Air
Kuala Lumpur-Bali Airasia
Bali-Darwin Jetstar

  Usun, et kui seda graafikut pealtvaatajana vaadata võib olla shokeeritud. Tõesti on palju lende ning võtab aega ,et jõuda sihtpunkti,aga niimoodi nägi välja odav lennutee Darwini. Lendude kogumaksumus 570 USD ning ajakulu 3 päeva. Pikk sõit kuid sellest odav. Lisaks tuli maksta bussisõit Riiga ning Bali lennujaamas terminalimaks ning Indoneesia viisa, et jõuda Darwini. Lisatasud maksid kokku ligi 60 lisa dollarit, mis teeb kogumaksumuse 630 USD.
  Ootasin lendu Riia lennujaamas koos Namiga, kes tuli mind ära saatma kuni Kuala Lumpurini, mis asub Malaysias. Plaanisime veeta viimase päeva koos Kuala Lumpuris ning sealt minna eri teid pidi. Meie sõidugraafikud ühtisid kuni Kuala Lumpurini, kuna Namil olevat kodus ema haige. Seega jääb ainult loota, et tema emaga on kõik korras ning ta saab ikkagi oma reisimist jätkata. 
  Riia lennujaamas tuli lennuni oodata ligi 6 tundi. Kasutasin arvutit ning suhtlesin Daniiliga, kes kurtis et nii tema kui ka minu Austraalia viisa on juba läbi. Olin üsnagi kindel, et see ei ole läbi. Vestluse käigus tekkis kahtlus nii endas kui ka temas. Läksin välja suitsule ning jõllitasin suurte silmadega passis olevat viisat ning arutades enda peas, et kellel on õigus. Viisa peal seisis: et viimane aeg riiki siseneda on 8. veebruar 2012, mis oli juba selleks ajaks möödunud. Ning teine rida viisa peal seisis, et on lubatud riigis olla 12 kuud ajast, mil riiki esimest korda sisenesin.
  Niisiis otsustasin helistada kindluse mõttes Austraalia immigratsiooni büroose, kus öeldi vastuseks,et mind riiki ei lasta. Ei suutnud leppida sellega. Seletasin kõik põhjalikult läbi milles probleem, kuid vastus jäi samaks.  Tõmbas keha imelikult värinasse ning peas hakkas nii palju mõtteid korraga läbi käima, mis tundus et poob mind üles. Mida teha sellises olukorras kuhu on juba ideed ning rahad investeeritud ning äkistselt nagu keegi laseks kõik nina ees õhku. Käed selja taha kinniseotuna tuli võtta otsus, mis muudaks minu elu täielikult. Kas minna tagasi Eestimaa rahalisse ikaldusse või minna ikkagi Austraalia poole lootes ,et on mõni teine võimalus riiki. Sel hetkel tundsin ,et võtan vastu väga suure otsuse oma elus ,vaid seda lähima tunnijooksul.    Olin selleks hetkeks juba võlas ning täiesti ilma rahata. Nami oli see, kes ulatas oma abikäe ning nentis ,et kui eestisse jään, jään sinna kinni ning kõik tuleviku plaanid vajuvad unustusse. Nõrkemis tunne valdas mind kuid kas see oli uhkus või seiklusjanu siiski langetasin otsuse minna ikkagi lendudega Aasiasse, kus võiksin leida teise võimaluse, kuidas Austraalia siseneda. Otsus tuli raskelt, kuid tuli. Olin valmis täielikuks läbikukkumiseks ning riskides täielikult enda heaolu kui ka turvatundega.
  Oma ebakindluses liikusin ikkagi eesmärgi sunnas .Jõuda, mis tahes valemiga Austraaliasse, kus ootamas mind sõbrad. Pistsin sel ajal oma pea tulle, olles tuhandeid kilomeetreid tundmatuses teel eesmärgile. Tore tõdeda, et Nami on minule olemas ja olnud alati positiivne. Samuti tänud muret tundnud perele ning Tanarile, kes oli materjaalselt ja moraalselt minuga selles raskes otsuses. Tänud ,et te olite minuga sel hetkel ning uskusite minusse.
  Jõudsin 2 päeva pärast Malaysia pealinna Kuala Lumpurini, kus tuli jätta huvasti ka Namiga. Veetsime loetud tunnid koos ning jäingi üksi Aasiasse suure pinge alla. Leides ajutise elamise Kuala Lumpuris alustasin lõngakera harutamist ehk probleemi lahendamist. Lugesin pingsalt inglise keelset juttu erinevatest viisadest, mida taotleda. Esimese aasta Working Holiday viisa oli selleks hetkeks minu jaoks ajalugu ning püüdsin taotleda teise aasta Working Holiday viisat. Seadus näeb ette, et esimese aasta jooksul tuleb teha 3 kuud kohustuslikku regionaalset tööd, et taotleda teise aasta viisa. Jutt võib olla keeruline inimesele, kes pole sellega kursis. Kergelt öeldes minu esimene aasta oli selleks ajaks kehtetu nii nagu mulle immigratsiooni büroost öeldi. Esimese aasta jooksul ei olnud ma täitnud kohustuslikku tööd, mis nägi ette 3 kuud reginaalset tööd. Et sellest aru saada tuleb teada, milleks Working Holiday viisa on mõeldud. Öeldakse, et Working Holiday viisa on kultuuride vahetamiseks, kui tegelikult on igal asjal kasud sees. Austraalia valitsus püüab elavdada Austraalia põllumajandust ning osasid regioone, kuhu on vaja lisa tööjõudu. Tööjõu nappus põllumajanduses ning vähe asustatud regioonides sundis immigratsiooni võimalusi muutma. Nii loodigi Working Holiday viisa, mis lubab teatud riikide noortel kodanikel reisida ning töötada Austraalias. Üldiselt on Austraalia immigratsioon väga piiratud ning mitte avatud võõrale tööjõule.
  Leidsin, et ainus võimalus on proovida valega läbi ajades. Kuna ma ei olnud täitnud 3 kuud regionaalset tööd tuli vähemalt proovida lootes, et minu käest ei nõuta tõendeid. Minu kohustuslike päevade arv oli väga lähedal 82 päeva, millest jäi 6 päeva puudu, et saada auga kätte teise aasta Working Holiday viisa. Kogusin infot ning lugesin põhjalikult pisikest seaduseteksti. Täitsin avalduse ning vennalt laenatud rahadest olin valmis taotlust sisse andma, ning paluma jumalat, et taotlus läbi läheks. Taotlus maksvat ligi 270AUD. Ennem viimase maksunupu vajutamist tekkis peas mõningad küsimused viisa kohta. Teadsin, et pean olema teadlik kõik võimalikeks tõrgeteks. Kuna aeg oli hiline, olid Austraalias asuvad immigratsiooni bürood kinni ning tuli helistada Saksamaale, kus asub Austraalia suurim saatkond või immigratsiooni büroo. Kõne, kestis ligi 5 minutit ,et selgeks saada, et on tehtud viga. Viga oli tehtud asjatundmatu austraalase poolt, kes jagas mulle vale infot. Sakslane oli üllatunud, et mulle oldi öeldud ,et ma Austraalia ei saa siseneda. Peale andmete kontrollimist andmebaasis öeldi mulle,et saan riiki sisendeda ilma mingisuguste probleemideta ning ,et viisa kehtib veel üle kuuaja. Täpselt nii nagu minagi sellest viisast olin aru saanud. Uskumatu ,aga olin selleks ajaks juba kahest viimasest lennust Austraalia loobunud, mis olid broneeritud. Tõmbas seest tühjaks ning pingest sai pingelangus. Hüppasin toolilt püsti ning kõik minu masendavad ideed hakata tööd tegema Malasysas olid kadunud. Igaks juhuks ootasin järgmist päeva, et küsida selgitust  Austraalias asuvast immigratsiooni büroost. Järgnev päev sain vastuseks vabanduse ning sooviti head reisi Austraalia. On kahetsusväärne mõelda, miks sellised inimesed töötavad nii vastutusrikkas ametis. Minu jaoks oli see agoonia ning täielik piin. Oleks tahtnud sellel inimesel pea vastu seina lüüa, et tal oleks aimu milles piin seisneb.
  Siiani mõtlen, et on hea kui on olemas inimesed, kes sinusse usuvad. Küll oli hea ,et selle otsuse võtsin vastu sõita Kuala Lumpurini ning proovida üsnagi võimatut. Võiksin öelda, et mitte kunagi ei tohiks alla anda, sest alla andes oleme me kaotajad.

Suured tänud Namile, Tanarile, Emale, Õdedele, Austraalia eestlaste kogukonnale ning kõikidele, kes kaasa elasid.

 Ukraina Kievi lennujaam
 Dubai lennujaam
 Kurikuulsad masiivsed kaksiktornid Kuala Lumpuris

 Monorail - transpordi vahend, mis töötab nagu metroo, kuid mitte maa all. Pisike kahevaguniline kiire sõiduvahend Kuala Lumpuris seiklemiseks


2 comments:

edaltunjan said...

1:0 Sinu kasuks ;) Tahtejõust sul puudu ei tule :) Oled reisimise hingeasjaks võtnud sellepärast oledki nii kaugele jõudnud! Keep going bro..

Hingevaenlane said...

Tänud heade sõnade eest. Teen asja südamest tõesti. Edu sullegi sõber!