Kahju oli lahkuda Lõuna Ameerikast, mis oli selle 9 nädalajooksul koduseks saanud. Tõmmates viimase kopsutäie sooja õhku Lima lennujaamas, alustasin teekonda Kanada poole. Kanada sai olema minu jaoks ,vaid lennujaam, kus vahetan lennukeid. Kombineerides odavaid lende juhtub tihti, et lendude vahed on väga pikad. Tuli veeta järgmised 12 tundi Kanada pinnal.
Eestlaste jaoks on Kanadasse minemine tehtud üsna kergeks. Meile on lubatud veeta 180 päeva Kanadas viisavabalt, mis tähendab, et me võime templi alusel riiki siseneda. Ei tea, kas ma tõesti tundud mingisugune pätt või kaabakas, aga minule osutus Kanada lennujaama turvakontroll väga ebameeldivaks.
Olin hommiku varajasel ajal jõudnud Kanadasse, kus jäi veel ennast ametlikult Kanada pinnale registreerida. Liikusin mööda hiiglaslikku Toronto lennujaama passikontrolli poole, kus puudus igasugune järjekord. Väga meeldiv oli näha korraga paljusid töötajaid lettide taga töötamas. Läksin siis kutse alusel leti taha , kuhu viskasin oma passi kontrollija nina ette, kes hakkas mind tõsiselt küsimustega ahistama. Alguses esitas asjalikke küsimusi, hiljem aga hakkas eraelu uurima. Tundsin ,et tegemist on tõsise ahistamisega ning küsisin , et miks ma pean sulle oma eraelust rääkima. Selle peale käratas, et sina lihtsalt vasta. Vastasin küsimustele ligi 15 minutit samal ajal Nami ootamas mind teisel pool.
Pisut pahurana liikusin endasi turvakontrolli, et saada juba sellest peavalust lahti. Inimesed minu ees liikusid muudkui välisukseni, kui järjekord jõudis minuni. Näitasin viisakalt passi, mispeale saadati mind ekstra kontrolli. Ma ei saanud aru ,et kas neil tõesti nii igav ,et ühte kiilakat põhjamaa poissi niimoodi piinata. Asi muutus järjest perverssemaks pidin siis terve oma eluloo ära rääkima. Alustades sünnist kuni tuleviku plaanideni. Kus ma raha võtan reisimiseks? Miks ma üldse reisin??? jaja veel kõige debiilsem oli see ,et Mis mu ema nimi on? Milleks kõik see. Muutusin peale kõikide nende küsimuste vastamist närviliseks, et mis toimub.
Kord viidi pass ühte kohta , siis jälle teise kohta. Minu pass liikus turvakontrollijate käest kätte ning samal ajal üks neist ahistasin küsimustega. Sellega veel asi ei piirdunud. Kuna olin oma pagasikoti Lima lennujaamas saatnud otse Müncheni lennujaama. See tähendab, et meil oli Air Kanada kompaniiga ühendatud lend, ehk kaks lendu järjest lõpp peatusega München. Turvakontrollija kontrollis passi üha uuesti ja uuesti ning siis tõdes ,et ma nii palju reisinud, et kus minu seljakott on? Ütlesin selle peale, et saatsin juba otsaga Müncheni poole. Et lasta mul minna, pidin minema ja oma pagasi Toronto lennujaamast uuesti üles korjama ning neile kontrolli tooma. Saades oma pagasi liikusin turvakontrolli, kus kontrolliti minu kott peensusteni läbi. Kõige tipuks oli minu kotis sees viinapudel puru läinud nii ,et minu riided haisesid viina järgi.
Terve menetlus kestis ligi 45 minuti ning koos passikontrolliga kaotasin ligi tunda aega lihtsalt lennujaamas debiilikud mängides. Tundus ,et inimestel oli vist väga igav, et niimoodi piinlikku olukorda mind panna.
Eestlaste jaoks on Kanadasse minemine tehtud üsna kergeks. Meile on lubatud veeta 180 päeva Kanadas viisavabalt, mis tähendab, et me võime templi alusel riiki siseneda. Ei tea, kas ma tõesti tundud mingisugune pätt või kaabakas, aga minule osutus Kanada lennujaama turvakontroll väga ebameeldivaks.
Olin hommiku varajasel ajal jõudnud Kanadasse, kus jäi veel ennast ametlikult Kanada pinnale registreerida. Liikusin mööda hiiglaslikku Toronto lennujaama passikontrolli poole, kus puudus igasugune järjekord. Väga meeldiv oli näha korraga paljusid töötajaid lettide taga töötamas. Läksin siis kutse alusel leti taha , kuhu viskasin oma passi kontrollija nina ette, kes hakkas mind tõsiselt küsimustega ahistama. Alguses esitas asjalikke küsimusi, hiljem aga hakkas eraelu uurima. Tundsin ,et tegemist on tõsise ahistamisega ning küsisin , et miks ma pean sulle oma eraelust rääkima. Selle peale käratas, et sina lihtsalt vasta. Vastasin küsimustele ligi 15 minutit samal ajal Nami ootamas mind teisel pool.
Pisut pahurana liikusin endasi turvakontrolli, et saada juba sellest peavalust lahti. Inimesed minu ees liikusid muudkui välisukseni, kui järjekord jõudis minuni. Näitasin viisakalt passi, mispeale saadati mind ekstra kontrolli. Ma ei saanud aru ,et kas neil tõesti nii igav ,et ühte kiilakat põhjamaa poissi niimoodi piinata. Asi muutus järjest perverssemaks pidin siis terve oma eluloo ära rääkima. Alustades sünnist kuni tuleviku plaanideni. Kus ma raha võtan reisimiseks? Miks ma üldse reisin??? jaja veel kõige debiilsem oli see ,et Mis mu ema nimi on? Milleks kõik see. Muutusin peale kõikide nende küsimuste vastamist närviliseks, et mis toimub.
Kord viidi pass ühte kohta , siis jälle teise kohta. Minu pass liikus turvakontrollijate käest kätte ning samal ajal üks neist ahistasin küsimustega. Sellega veel asi ei piirdunud. Kuna olin oma pagasikoti Lima lennujaamas saatnud otse Müncheni lennujaama. See tähendab, et meil oli Air Kanada kompaniiga ühendatud lend, ehk kaks lendu järjest lõpp peatusega München. Turvakontrollija kontrollis passi üha uuesti ja uuesti ning siis tõdes ,et ma nii palju reisinud, et kus minu seljakott on? Ütlesin selle peale, et saatsin juba otsaga Müncheni poole. Et lasta mul minna, pidin minema ja oma pagasi Toronto lennujaamast uuesti üles korjama ning neile kontrolli tooma. Saades oma pagasi liikusin turvakontrolli, kus kontrolliti minu kott peensusteni läbi. Kõige tipuks oli minu kotis sees viinapudel puru läinud nii ,et minu riided haisesid viina järgi.
Terve menetlus kestis ligi 45 minuti ning koos passikontrolliga kaotasin ligi tunda aega lihtsalt lennujaamas debiilikud mängides. Tundus ,et inimestel oli vist väga igav, et niimoodi piinlikku olukorda mind panna.
3 comments:
vb sellepärast ameeriklased vihkavad neid :D et nad siuksed
Asi arvatavasti rohkem Sinu passist välja loetav Eesti Kodanik.. Eesti Poiss tuleb lõuna Ameerikast, kes on paari kuuga lennanud rohkem kui inimesed 5 aastaga. Hea, et 48 tunniks istuma ei pandud ja põhjalikumalt sinu tausta uurima hakanud. Sellegi poolest nõme, et niimodi peedistavad.
Ei tea kas vihkavad, aga jah suht nõme tõesti. hehe Ed, ega palju puudu ei jäänud. Endal tekkis juba sarnane tunne, et tõmmatakse pingi otsa.
Post a Comment