Jõudsime Jaisalmeri 22. septembril, et võtta ette retk kõrbe. Jaisalmeri jõudes sai kohe aimu ,et selles linnas valitseb rohkem moshlemite ülekaal kui hindusid. Samuti oli ehitus arhitektuuris suured erinevused kui võrrelda ülejäänud Indiaga. Palju mosheesid ning ornamentika elumajadel täiesti erinev. Peab tunnistama ,et moshlemite ülekaaluga linn oli üsnagi kaunis linn. Keset linna asub liivakivist ehitatud kindlus, mis nüüdseks kultuuriväärtus.
Esimese asjana nagu ikka vaja rasked ranitsad maha panna kusagil. Leidsime korraliku hotelli, kus pea kõik vajalik olemas. Nii Wifi, soe vesi - mida tavaliselt ei ole, restoran hotelli katusel ning kaunis islami pärane hubane tuba. Peale kõige selle toreda saime kohe hotelli administraatori kaudu kaamli safarile broneerida.
Nagu ikka selles maailmas kauplemine hinna üle on loomulik. Algne hind ,mida meile pakuti oli lihtsalt naeruväärselt kõrge. Küsiti kahe inimese pealt 16000 ruupiat, millele kohe ka negatiivse vastuse andsime. Kauplesime hinda ligi tund aega, mille tulemisena saime hotelli kaudu 2 ööks ja 2 päevaks kaamlisafarile ,vaid 9000 ruupiaga + 2 ööd tasuta hotellis viibimist. Selline võib olla kauplemise tulemus Aasias, kus algne hind võib muutuda kordades soodsamaks.
Lähemalt kaamlisafarist. Hommiku paiku võeti autoga peale ja viidi kõrbele lähemale. Kohale jõudes oli ootamas kuus paksult manti täis laetud kaamlit koos kahe kaamlisõitjaga. Tol päeval oli meiega ühinemas 2 hollandi tüdrukut, kes võtsid kaamlisafari 2 päevaks ja 1 ööks. Kaamlisõitjatest nii palju ,et need kaks tumedanahalist mehikest olid tõsised kõrbe elanikud ning kumbki neist polnud kunagi koolis käinud. Mõlemad neist rääkisid üsnagi hästi inglise keelt , lisaks veel oskasid rääkida teisi keeli nagu näiteks jaapani keelt.
Alustasime oma teekonda kaamlite seljas kõrbe poole. Esimene tund kaamli seljas kannatas ära, kuid teine tund kaamliseljas muutus piinarikkaks. Maakeeli öeldes perse jäi valusaks. Igakord kui kaamel sammus just kui hüppasid kivikõva puupingi peal. Küllap pole valge eurooplase perse sellise raske eluga harjunud.
Väheke taastusmist aitasid söögipausid. Saime süüa 3 korda päevas nii siis hommiku, lõuna ja õhtusöök. Söök nagu ikka otse koha peal väikse lõkke peal. Toiduks India köögist: tsapati, curry, riis ja teisi juurvilju. Erilist tähelepanu pean äratama India populaarsemale joogile ehk tsai. Tsai on kergelt öeldes tee ja piim ühtesegatuna koos suhkruga. Maitseb sarnaselt piimakohviga , aga parem. Igaljuhul mina olen tsaist sõltuvuses nüüd.
Lubati mõne tunni kaamlisõidu järel kõrbe näha, kuid tegelikkus oli rohkem põõsastik. Alles esimese päeva õhtul jõudsime tegelikku kõrbe ,kus valitses ainult kõrbe liiv. Kõrbe jõudes valmistusime lageda taeva all magama pehme kõrbe liivapeal. Pimeduse saabudes andis taevas tähevärvi. Öine taevas kõrbes on väga selge ja kaunis. Terve taevas on paksult miljoneid tähti täis, raske ettekujutada kui pole seda oma silmaga näinud.
Kõrbes olles olime 5km kaugusel Pakistani piirist. Teen jälle juttu Pakistanist ,kuna olin liigagi lähedal Pakistanile. Eelnevalt mainides ,siis Pakistan ja India on suurimad vaenlased üksteisega. Sallivusest juttu ei maksa teha, siiani India piirialadel on palju sõjaväelasi, kuna pinged riikide vahel on siiani olemas.
Miks sellest juttu teen , on põhjus ,et ööpimeduses kui kõik olid magama sättinud otsustasin minna ja näha Pakistani. Võtsin kaasa taskulambi ja hakkasin mööda pimedat kõrbe sammuma Pakistani piirile lähemale. Ei soovinud riiki sisendeda vaid piiri alasid näha. Kõndisin ligi tund aega Pakistani poole mööda pimdedust kõrbes. Ajapikku hakkas silma paistma ringiliikuv prosektori valgus, mis tähistas ühtlasi ka Pakistani piiri alasid. Olin täiesti ajudeta ,et sinna üldse minna ja samuti ka ettevalmistamata. Juhtus nii et minu taskulamp otsustas mitte enam töötada. Jäin täiesti pimedusse, ainuke valgus oli Pakistani piirivalve prosektor mis paistis ligi 2km kauguselt ning tähed taevas. Olin pisut paanikas kuna olin mitte kusagil ja teadsin umbes tagasi minna tähtedejärgi taevas. Teadsin ,et magamiskämping asub täpselt meile tuntud tähtede kombinatsiooni Sultani Risti vahel. Liikusin Sultani Risti suunas mööda pehmet kõrbeliiva, mis liikus kord üles kord alla. Tagasitee siiski leidsin. Inimesed kämpinguplatsil aimasid ,et olin kusagile k6rbe kondama l2inud. Seega nägin kaugemalt kõrbes nende taskulampide valgusi ja suudsin ennast pimedas sinna vedada. Oli tõesti debiilne sinna kondama minna , aga põnev oli. Järgmise päeva hommikul loeti sõnad peale, kui ohtlik on sinna minna ja et pidin olema õnnelik ,et vahele ei jäänud. Sel hetkel mõtlesin ,et hea oli ,et taskulamp andis otsad, ehk oleksin kellegile silma jäänud.
Järgmine päev liikusime mööda sama kõrbe edasi. Kõrb nagu ikka väga huvitavad liivaluited, millel oli ühtlane liivamuster. Kahjuks seda kõrbe kauaks ei jätkunud ja algas jälle kaamlisõit põõsastikus. Kui aus olla ,siis sarnane esimese päevaga. Terve päev kõrbe põõsastikus ja õhtul alles kõrbes tagasi. Samuti tuli magada avatud taeva all. Pean mainima ,et kõrb öösel on tõsiselt külm paik. Pidime paksu teki peale tõmbama ,et ära ei külmuks.
Selleks korraks kaamlisafariga kõik. Järgmise päeva hommiku paiku tuli meile jeep järele kokkulepitud kohas. Olime päris õnnelikud ,et saime kaamliseljast maha. Järgmised 7 päeva oli korralik perse valu kaamliseljas istumisest.
Oli hea hotelli naasta peale 2 rasket päeva kõrbes. Jäin sellegipoolest rahule safariga ,oli täiesti uus kogemus ja õppisin palju uut.
Esimese asjana nagu ikka vaja rasked ranitsad maha panna kusagil. Leidsime korraliku hotelli, kus pea kõik vajalik olemas. Nii Wifi, soe vesi - mida tavaliselt ei ole, restoran hotelli katusel ning kaunis islami pärane hubane tuba. Peale kõige selle toreda saime kohe hotelli administraatori kaudu kaamli safarile broneerida.
Nagu ikka selles maailmas kauplemine hinna üle on loomulik. Algne hind ,mida meile pakuti oli lihtsalt naeruväärselt kõrge. Küsiti kahe inimese pealt 16000 ruupiat, millele kohe ka negatiivse vastuse andsime. Kauplesime hinda ligi tund aega, mille tulemisena saime hotelli kaudu 2 ööks ja 2 päevaks kaamlisafarile ,vaid 9000 ruupiaga + 2 ööd tasuta hotellis viibimist. Selline võib olla kauplemise tulemus Aasias, kus algne hind võib muutuda kordades soodsamaks.
Lähemalt kaamlisafarist. Hommiku paiku võeti autoga peale ja viidi kõrbele lähemale. Kohale jõudes oli ootamas kuus paksult manti täis laetud kaamlit koos kahe kaamlisõitjaga. Tol päeval oli meiega ühinemas 2 hollandi tüdrukut, kes võtsid kaamlisafari 2 päevaks ja 1 ööks. Kaamlisõitjatest nii palju ,et need kaks tumedanahalist mehikest olid tõsised kõrbe elanikud ning kumbki neist polnud kunagi koolis käinud. Mõlemad neist rääkisid üsnagi hästi inglise keelt , lisaks veel oskasid rääkida teisi keeli nagu näiteks jaapani keelt.
Alustasime oma teekonda kaamlite seljas kõrbe poole. Esimene tund kaamli seljas kannatas ära, kuid teine tund kaamliseljas muutus piinarikkaks. Maakeeli öeldes perse jäi valusaks. Igakord kui kaamel sammus just kui hüppasid kivikõva puupingi peal. Küllap pole valge eurooplase perse sellise raske eluga harjunud.
Väheke taastusmist aitasid söögipausid. Saime süüa 3 korda päevas nii siis hommiku, lõuna ja õhtusöök. Söök nagu ikka otse koha peal väikse lõkke peal. Toiduks India köögist: tsapati, curry, riis ja teisi juurvilju. Erilist tähelepanu pean äratama India populaarsemale joogile ehk tsai. Tsai on kergelt öeldes tee ja piim ühtesegatuna koos suhkruga. Maitseb sarnaselt piimakohviga , aga parem. Igaljuhul mina olen tsaist sõltuvuses nüüd.
Lubati mõne tunni kaamlisõidu järel kõrbe näha, kuid tegelikkus oli rohkem põõsastik. Alles esimese päeva õhtul jõudsime tegelikku kõrbe ,kus valitses ainult kõrbe liiv. Kõrbe jõudes valmistusime lageda taeva all magama pehme kõrbe liivapeal. Pimeduse saabudes andis taevas tähevärvi. Öine taevas kõrbes on väga selge ja kaunis. Terve taevas on paksult miljoneid tähti täis, raske ettekujutada kui pole seda oma silmaga näinud.
Kõrbes olles olime 5km kaugusel Pakistani piirist. Teen jälle juttu Pakistanist ,kuna olin liigagi lähedal Pakistanile. Eelnevalt mainides ,siis Pakistan ja India on suurimad vaenlased üksteisega. Sallivusest juttu ei maksa teha, siiani India piirialadel on palju sõjaväelasi, kuna pinged riikide vahel on siiani olemas.
Miks sellest juttu teen , on põhjus ,et ööpimeduses kui kõik olid magama sättinud otsustasin minna ja näha Pakistani. Võtsin kaasa taskulambi ja hakkasin mööda pimedat kõrbe sammuma Pakistani piirile lähemale. Ei soovinud riiki sisendeda vaid piiri alasid näha. Kõndisin ligi tund aega Pakistani poole mööda pimdedust kõrbes. Ajapikku hakkas silma paistma ringiliikuv prosektori valgus, mis tähistas ühtlasi ka Pakistani piiri alasid. Olin täiesti ajudeta ,et sinna üldse minna ja samuti ka ettevalmistamata. Juhtus nii et minu taskulamp otsustas mitte enam töötada. Jäin täiesti pimedusse, ainuke valgus oli Pakistani piirivalve prosektor mis paistis ligi 2km kauguselt ning tähed taevas. Olin pisut paanikas kuna olin mitte kusagil ja teadsin umbes tagasi minna tähtedejärgi taevas. Teadsin ,et magamiskämping asub täpselt meile tuntud tähtede kombinatsiooni Sultani Risti vahel. Liikusin Sultani Risti suunas mööda pehmet kõrbeliiva, mis liikus kord üles kord alla. Tagasitee siiski leidsin. Inimesed kämpinguplatsil aimasid ,et olin kusagile k6rbe kondama l2inud. Seega nägin kaugemalt kõrbes nende taskulampide valgusi ja suudsin ennast pimedas sinna vedada. Oli tõesti debiilne sinna kondama minna , aga põnev oli. Järgmise päeva hommikul loeti sõnad peale, kui ohtlik on sinna minna ja et pidin olema õnnelik ,et vahele ei jäänud. Sel hetkel mõtlesin ,et hea oli ,et taskulamp andis otsad, ehk oleksin kellegile silma jäänud.
Järgmine päev liikusime mööda sama kõrbe edasi. Kõrb nagu ikka väga huvitavad liivaluited, millel oli ühtlane liivamuster. Kahjuks seda kõrbe kauaks ei jätkunud ja algas jälle kaamlisõit põõsastikus. Kui aus olla ,siis sarnane esimese päevaga. Terve päev kõrbe põõsastikus ja õhtul alles kõrbes tagasi. Samuti tuli magada avatud taeva all. Pean mainima ,et kõrb öösel on tõsiselt külm paik. Pidime paksu teki peale tõmbama ,et ära ei külmuks.
Selleks korraks kaamlisafariga kõik. Järgmise päeva hommiku paiku tuli meile jeep järele kokkulepitud kohas. Olime päris õnnelikud ,et saime kaamliseljast maha. Järgmised 7 päeva oli korralik perse valu kaamliseljas istumisest.
Oli hea hotelli naasta peale 2 rasket päeva kõrbes. Jäin sellegipoolest rahule safariga ,oli täiesti uus kogemus ja õppisin palju uut.
No comments:
Post a Comment