Wednesday, January 11, 2012

Rio de Janeiro, päev 296

  Rio de Janeiro pole vist kellegile meist võõras nimi. Vähemalt oleme kõik sellisest paigast kuulnud või näinud kuulsates Ameerika filmides ,kuidas hiiglaslik Jeesuse kuju asetseb künka otsas vaatega suurlinnale.    Suurlinn Rio de Janeiro on teiseks suurim linn Brasiilias. Lõuna Ameerika staabis ,aga suuruselt kuues linn - populatsiooniga 6,3 miljonit elanikku.  Peale õnnistava Jeesuse kuju on linn kodupaigaks Maracana jalgpalli staadionile - koht ,kus toimub 2014 aasta jalgpalli MMi finaalmäng. Rääkimata kaunitest linnarandadest, mis asuvad otse linna rannikuäärel ning palju muud.


  Minu jaoks saab olema Rio ,vaid mõnepäevaseks tripiks. Sõltuvalt kaunist linnast on hinnad kõrged ning majutus kallis. Olen seadnud kindlad eesmärgid või vaatamisväärsused ,mida selles linnas külastada.
  Võtsime bussisõidu palju nimetatud Porto Segurost Rio de Janeirosse. Sõit kestis ligi 20 tundi ühte jutti. Jõudes linna lähistele sain aimu linna geograafilisest paigutusest. Maalapp, mille peal linn asetseb on künklik nagu lageraiest tekkinud metsakahju. Majad küngaste otsas paistsid pisikesed, lahtiste katusrõdudega ning mannetult viimistlemata. Kui, aga buss võttis suuna pika- väga pika silla peale, mis oli mitmeid kilomeetried pikk nägin tõelist Rio de Janeirot. Maastik oli endiselt künklik ,kuid pisikestest hurtsikutest olid saanud üksteise otsas seisvad hiiglaslikud pilvelõhkujad.  Lisaks sellele lisas jumet Atlandi ookeani veed, mis korrapäratult piirasid maismaad, millel asus meile tuntud hiigellinn Rio de Janeiro. Täielik kunstiteos, ei oska tuua ühtegi sarnast linna võrdluseks. Vägev!
  Bussilt maha astudes tuli hakata nagu ikka majutust otsima. Teadsime ,vaid et tahame leida majutust Copacabana ranna lähistel, mis on üks kolmest rannast Rios. Võtsime linnaliini bussi Copacabana ranna suunas, milleks kulus ligi 45minutit. Majutuse leidmine oli ,aga paras peavalu. Hotellide peale polnud mõtet hakata aega raiskama. Kõik ,mis ma nägin oli vaid ukhed häärbrid, kus nõuti hingehinda. Niisiis jäänud muud üle kui hosteli liikuda ning jagada järgnevad päevad tuba 10 teise inimesega. Kusjuures meie toas elas 4 põhjanaabrit soomest. Maksime voodikoha eest ligi 25USD.



Vaade Corovado mäe otsas , kus Jeesuse kuju asub



Rong, mis viis mäest üles Jeesuseni

Vahetult ennem rongile minekut oote ruumis säras meie kallis Eesti sini must valge
Christ the Redeemer

  Üks seitsmest uuest maailma imest - Avatud õnnistavate kätega Jeesuse hiigelkuju , mis asub 700m kõrgusel asuva Corcovado mäe otsas. Statisiliselt viiendaks suurim Jeesuse kuju maailmas, kuid vaieldamatult kuulsaim Jeesuse kuju maailmas. Kristuse skulptuur on 39,6m kõrge, 9.5m lai ning kaalub 635 tonni. Kuulsa maailmaime ehitamist alustati 1922 ning valmis 1931 aastal. Materjalidena kasutati raudbetooni ning välisviimistluseks seebikivi.  Brasiilia kristluse sümbol on saanud nii Rio de Janeiro kui ka terve Brasiilia ikooniks.
  Tegelikult oli Jeesust näha väga kaugelt. Pole päris kindel kas üle kogulinna just, aga vähemalt tükk maad kaugemal Copacabana rannast võis seda näha. Nagu arvata võis ei saa Brasiiliast lahkuda ilma seda nägematta. Otsusasin ,et tuleb ikka seal ära käija ning näha oma silmadega Jeesust. Hostelist nagu alati pakuti tuure selle külastamiseks ,kuid minu ainuke küsimus neile oli ,mis number buss liigub Corcovado mäe jalamile. Vastus oli selge ,buss number 583. Mõeldud tehtud - otsisin bussipeatuse ning järgnev viis mind juba tegevuspaigani. Sõidu maksumus vaid ligi dollar ning kulus aega ,vaid pool tunnikest mitte rohkem. Ise minnes või tuuriga minnes on suur vahe. Tuur on samahästi kui raha eest kõik vastused ning ära rohkem mõtle. Enamus kordadest võetakse topelt tasu võrreldes oma jõududega minnes. Mina aga usun ,et kellel vähegi tahtmist ja julgust olgu iseenda peremees.
  Kohale jõudes mäejalamile tuli leida tee üles mäe otsa ,kus Jeesus pesitses. Selleks oli võimalus kasutada pisikest spetsjomm rongi ,mis liikus jalami ning Jeesuse vahet. Maksumus 43 reaali, mis sisaldas sissepääsu piletit. Teine variant oli kasutada taksobussi, mida orgunnisid kohalikud omavoliliselt. Maksumus 25 reali, kuid ei sisaldanud piletit Jeesuseni. Hiljem aga selgus meie soomlastest ruumikaaslastelt ,et neile läks kuju külastamine maksma kokku ligi 50 reaali. Seega ikkagi tuli rongiga minek odavam. Ainuke suur miinus rongiga oli ,selle sõidugraafik. Pilet ,mida müüdi omas konkreetset kellaaega. Seega meie pidime oma rongi ootama 3 tundi, ennem kui saime üles Jeesusele tere ütlema. See oli vihje meeletutest hordidest ,mis üleval pesitsesid.
  Rongil võttis ligi 10 minutit aega, et jõuda üles mäeotsa. Mäeotsas aga minutiline rada juhatas juba kaugelt nähtavale Jeesuseni. Terve 40 meetrit hiilgust meie silme ees. No oli suur kuju küll. Pidin korralikult tahurdama ning kükitama , et saada terve Jeesus pildile. Parim osa sellest polnud mitte Jeesuse kujutis, vaid vaade otsa suurele Rio de Janeiro linnale. Ilm oli küll pilves, kuid selge. Olime jõudnud täpselt keskpäevaks mäeotsa, mis võis olla ka tipptund. Terve mägi ja kuju ümber polnud ruumi liikudagi. Meeletud hordid tulid ja veel vähem läksid. Ruumi oli nii vähe ,et tuli oodata 5 minutit ennem kui sai korraliku pildi teha. Enampolnud midagi kahetseda tuli võtta kõik, mis võtta andis. Hüppasin nahaalselt hordide vahele ning trügisin endale piisava ruumi, et jääda pildile. Naljakas oli vaadata, kuidas inimesed lamasid maas ning üritasid kujust maksimumi võtta.
  Kokkuvõtteks ütleks nii, et rahvamass tegi olukorra ebameeldivaks. Hiljem ,kui Nami küsis ,et kas nautisin seal olemist, siis vastuseks ei. On raske nautida, kui puudub vabadus. Ma ei taha öelda, et sinna ei maksaks minna, vaid et valida parem aeg ,kui mina seda tegin. Kindlasti tasub minna ja näha, kuid usun ,et üks kord on küllalt.

Pühendus Markole

Tähelepanu
Tuli vägivaldne olla ,et pildile saada
 Oi perse
 Niimoodi tehti siis paaniliselt pilte




  Veetsime Rio de Janeiros vaid 3 päeva ning peab tunnistama ,et ega sellise aja jooksul saab vaid hetke elamuse. Ei saaks öelda, et olen näinud Rio de Janeirot. Õigem oleks öelda, et olen seal käinud.
Küll ,aga ei piirdunud Rios olemine ,vaid lunastaja Jeesuse külastamisega. Järgneval päeval võtsime teekonna ette randade poole. Külastasime meie hosteli lähistel asuvat Copacabana randa ning selle kõrval asuvat Ipanema randa. Mõlemad asuvad enamvähem üksteise otsas.
  Esimesena külastasime meie hosteli lähistel asuvat Copacabana randa. Rand, mis asub otse kõrghoonete külje all. Suur ja lai rand - piisavalt suur ,et mahutada ära kõik rannainimesed. Tol päeval kahjuks nagu kõik ülejäänud päevad Rios olid pilvised ning oodata võis vihmasadu. Sellest hoolimata leidus rahvast sellegipoolest. Mitte just massiivselt ,kuid sellest piisavalt ,et rannaliiv kirjuks muuta.  Meile Eesti inimestele ,aga võõras ranna keskkond kõrgete majade keskel.
  Ipanema ,aga on kuuldavasti kõige kallim linnaosa Rio de Janeiros. Sain ka ise seal ära käidud ning pean ütlema ,et minu rahakott on liiga peene selliste hindade jaoks. Toitude hinnad võrreldes Copacabanaga olid 2x kallimad. Võrdluseks 500ml Acai desert Copacabanas 5 reaali ning Ipanemas peaaegu 10 reaali. Rannad asuvad üksteisest ,vaid mõnekümne  minuti kaugusel. Ipanema oli sarnane Copacabanaga - rand suurlinna külje all. Usun ,et mitte üks rannaimine ei peaks olema pettunud selles rannas.
  Randade vahel sõelusid ennasttäis kaupmehed , kes müüsid igasugu kraami. Tuletas meelde Indiat, kus pea alati asjapulgad oma kraami müümas käisid. Õnneks Rios olid kaupmehed üsna tagasihoidlikud ning peale pressima ei tulnud. Küll ,aga kauplemise suhtes polnud nad väga koostöö aldis.
  Bussisõidud Rios peaks mainima olid päris äkiliselt ohtlikud. Bussid kihutasid mööda tihedat liiklust täiskiirusel ning kohati nii lähestikku teiste masinatega ,et ei jäänud palju puudu ,et liiklusõnnetus juhtuks. Õige oleks öelda agresiivsed bussijuhid. Igakord, kui bussijuht käiku vahetas lennutas sidurit nii rõvedalt ,et pidin pea mitu korda pikali kukkuma. Lappi ning rehvisuitsu lasti korralikult ning päris mitu korda nägin kuidas bussijuhid üksteist sõimasid läbi akende. Reisijana väga ebameeldiv.
  Bussiliikluse kaitseks võin öelda, et väga hea. Pea iga viie minuti tagant tuli järgmine buss. Huvitav asjaolu oli ,et bussid jagati kolme rühma, mis peatusid erinevate kohtade peal. Tuli valida õige bussipeatus ,et saada õigele liinile. Teiseks bussipileti ostmine üle Brasiilia, väga meeldiv. Liinibussi sees töötab kaks tegelast. Üks neist mõistagi bussijuht ning teine neist bussikassiir, kes piletimüümisega tegeleb. Reisijad sisendevad esiuksest ning esimese bussi kolmandiku peal istus bussikassiir, kes agaralt tegeles piletimüümisega. Seega bussisõit ei olnud häiritud pileti ostmisega. Ühekordse bussipileti hind varieerus 2-3 reaalini.


Copacabana:

Varahommik Copacabanas


Vaade rannast Corocado mäe otsa

Ipanema:






  Juba mõnda aega olime restoranidest eemale hoidnud ning hostelites ise toitu valmistanud. Üks õhtu ,aga otsustasime ,et võiks natukene Brasiilia toidu elamust nautida. Läksime siis väheke jõukamasse restorani, kus pakuti süüa Brasiilia moodi. Brasiilia moodi restoran on nagu Rootsi laud, kus võid valida ,mida tahad ja kui palju vähegi soovid. Valikus olid igasugu salateid, kastmeid, puuvilju, juurvilju, deserte ning mida iganes hing ihaldab. Erinevus rootsi lauale oli see, et peaiga 5-10 minuti tagant käis teenindaja suure lihakäntsakaga liha lõikamas. See tähendab ,et teenindaja tuleb rahulikult oma suure lihatükiga platsi ning lõikab otse grillist tulnud liha taldrikule. Ja nii koguaeg ringi ratast iga 10 minuti tagant , pakkudes igakord erinevat liha. Sõin täis raha eest nii palju kui vähegi jaksasin liha lõugade vahele pigistada. Hind oli fikseeritud seega võisin võtta palju tahtsin. Maksumus oli sümboolne umbes 25 USD. Tasus proovida vähemalt korra sellist sorti õhtusööki. Võin öelda ,et jäin rahule.



Brasiilia moodi söömine ehk kohalikus keeles Churrasco.


No comments: