Ningaloo rannik, 73 päev

Exmouth

Ningaloo Rannik tuntud oma omapärase kauni rannavete, korallide ja veeloomade poolest, kes tulevad iga aasta siia paradiisi suplema.  Paradiis Lääne Austraalia küljel, väikse kuid kauni linna kõrval nimega Exmouth.

                Arvestades, et minu lähtekohaks oli Port Hedland, tähendas see minule 800km reisi alla Lõunasse. Pikk teekond nõudis korralikku ettevalmistust. Et mitte minna nö. tühja panema planeerisin võtta tuuri otse Ningaloo ranniku ookeani avarustesse. Lisaks sellele leidsin kohaliku hosteli mõistliku hinnaga kuhu lasin broneerida kaks ööd.

                Ettevalmistus tehtud ,õiglaselt positiivne suhtmine ellu, alustasin 4. Juunil varahommikul oma teekonda Exmouthi. Sõit oli pikk ja kurnav – võitlesin 8 tundi pealetükkiva unega. Teed olid niivõrd tühjad ja sirgelt pikad, et üleval püsimine oli reis läbi kadalipu.

                Jõudsin Exmouthi 4 juuni õhtul, oodates järgnevat päeva, mil tekib võimalus seista vastamisi maailma kõige suuremate kaladega. Õnnetuseks või õnneks ilm väga ei soosinud – kallas ohtralt vihma, kuid midagi sellepärast pooleli ei jäänud. Üks , mis kindel märjaks sai igaljuhul.

                5. juuni hommikul võeti meid bussi peale, mis viis noored seiklejad Ningaloo rannikule. Kõik oli väga põnev, ootus ja ärevus näha midagi, millest isegi unistada on patt.

                Ningaloo ranniku jõudes tundsin kohe, et selles kauni vaatega rannikus on midagi erilist. Vesi oli niivõrd selge, et võisid näha 8-12 meetri sügavuses vees ookeani liivast põhja. Vesi oli kohati neoon roheline, kui ka sügavamates kohtades safiir sinine. Vapustav

Pikalt pühitsemist polnud, tuli tegutsema hakata. Rannikult võeti rahvas mootorpaadiga kaugemal olevasse jahi peale. Jahi peal olles saime paremat aimu, milliseid ookeaniolendeid võib tekkida võimalus näha -alustades kilpkonnadest vaaladeni. Pani vere vammeldama soonetes küll, teades et asi ei saa enam põnevamaks minna.

                Juba hommikul saadeti lennuk ookeanile, kelle ülesanne oli leida vaalhaid ookeanist. Üldiselt süsteem on lihtne. Lennuk annab laeva kaptenile infot ,kus vaalhaid pesitsevad.  Jahi peal olles, jagati kätte snorgeldamis varustus, millesse kuulusid : lestad, mask ja soojapidav ülikond. Esimene nö. võtteplats oli kerge snorgeldamine värvidest kirevate korallide ja kalade vahel. Esimene korralik snorgeldamine minu jaoks. Arvan ,et teenimatult ilus koht esimeseks snorgeldamiseks.

                Teine koht, kus jahipealt üksteise järel ookeani lainetesse hüppasime sai näha hiiglaslikku mantaraid. Väga soliidne ja intelligentne ookeanimonstrum, lehvitades laisalt oma 2-3 meetriseid tiibu.

                Kolmandaks ehk päeva põhisündmus – vaalhaid. Räägin pisut lähemalt neist, kuna nende pärast seiklejad ülemaailma siia rändavadki.

                Vaalhai – raske nüüd öelda , kumb ta siiski on kas vaal või hai? Küll, aga näeb välja nagu hambutu suurte lõugadega hai. Samas ei ole tema lihatoiduline vaid taimetoiduline rahulik ookeanielajas, kes toitub peamiselt planktonist. Kasvavad nemad siis kuni 20m pikkuseks, mis teeb neist maailma suurimad kalad. Liik on väljasuremisohus, mis tõttu on nad looduskaitse all. Parimaks paigaks maailmas, kus on neid võimalus näha on Ningaloo rannik.

               Saades lennukilt signaale, kus võib vaalhaisi leida, seadis jaht suuna vaalhaide suunas. Teel vaalhaide juurde saime suurepärase vaate osaliseks, mil vaalad veest välja hüppasid. Võimsalt gigantlikud olendid.

                Kord, kui vaalad nähtud olime peaaegu jõudmas vaalhaide juurde. Ennem seda jagati ranged juhised kuidas käituda olukorras, kui oled samas vees kõrvuti maailma suurimate kaladega. Tuli hoida vähemalt  3 meetrit vahet nendega.

                Kõik kerge ja lihtne, oli aeg vette hüpata ja teha tutvust vaalhaiga. Nagu mina ikka tihti valel ajal vales kohas ujusin täpselt vaalhaiga kokku.  Ma ei saanud täpselt pihta, kus täpselt vaalhai on, kui pöörasin selja ja nägin otse enda ees hiiglast. Olin vaalhaist 1 meetri kaugusel. Tundsin meeletut vibratsiooni mil 5 meetrine vaalhai minust vaikselt mööda triivis.  Oli korraks pisut hirmutav , kuid tundsin kuidas andernaliin verest välja pigistus. Piisavalt kainet mõistust ja võtsin kaamera ja tegin ligi 2m kauguselt pilti vaalhaist.  Kahtlemata vaimustavad olendid oma täpilises mundris.  Sain ka selle eest hoiatuse ,et ei hoidnud piisavat distantsi. Küll aga olin ise täiega rahul oma teoga , sain olla niivõrd lähedal olla vaalhaile.

Mõni hetk peale vaalhaiga kohtumist

                Kõik ideaali lähedal, saime tagasiteel veel ujuda igasuguste ookeanielajatega. Super päev, mis jääb veel pikaks kummitama. Sain olla kilpkonnade, raide, delfiinide, vaalade, haide tunnistajaks. Soovitan soojalt minna igalühel sinna ookeani paradiisi.

Coral Bay

                Umbes 150km Exmouthist eemal , olev veel pisem külake. Nagu nimigi ütleb tegu on korallirohke piirkonnaga.  Kõigi meie õnneks on see täiesti tasuta, mine ja snorgelda korall rahus. Otsustasin ka siis mina ,et lähen sinna snorgeldama. Rannikult vaadates ookeani horisondini oli kõik kaetud korallidega. Selges sinises vees nägin igasugu erinevaid värvidest kirevaid koralle, mille vahel sõelusid mitte vähem kirevad kalad. Oli nii pisikesi kalu kui ka päris suuri mitme kiloseid kalu, kes peitsid ennast keerukate korallide vahele.Et kõike seda ilusat teilegi jagada tegin arvukalt pilte ja videoklippe sellest kaunist korallparadiisist.