Saabus hommik ,mis tõatos olla viimane päev kindluses. Kutsun kindluseks kuna ajapikku oli saanud kõik väga tuttavaks just kui oleks kodus. Oli olemas tasuta elamine, toit ja teenisin head raha. Ühesõnaga olin jalgadega kõvasti vatsu maad. Nüüd pole enam kahjuks või õnneks midagi. Olen just kui jälle põlvede peal ja vaja õppida uuesti jalgadel seisma.
Mõtestasin end positiivselt üles ,et asi läheb järjest paremaks ja parem osa on veel ees. Sõit siis, nagu eelnevalt mainisin on läbi kahe linna Derby ja Kununurra. Hetkel nüüd kui seda kirjutan olen juba Derby linnas ,mis on 760km kaugusel lähtekohast.
Teel Derbysse külastasin korra ka Broome linna. Mõte oli selles ,et külastada linnas külaliste keskust. Parim koht, kus ennast värske informatsiooniga kurssi viia. Leidsin väga huvitava reklaami külaliste keskusest, kus reklaamiti krokodili farmi tuure, seda ainult 30 dollari eest. Otsustasin siis ka mina ,et pean sealt läbi käima.
Nii siis krokodili farmi ametlik nimi on Malcolm Douglase Wilderness Park. Kasvatatakse seal siis nagu viitasin krokodile ja lisaks nendele ka igasugu teisi Austraalia metsiku looduse asukaid. Sel päeval oli õnn minuga ja sattusin just õigel ajal, kui oli krokodilide söötmis aeg. Neid vaadates tekkis küsimus ,et kas on ikka tegu päris krokodilidega. Lesides liikumatult , just kui surnud keset sogast tiiki. Küll aga kui söötmiseks läks ärkasid nad nagu unest üles ja kogunesid kohta ,kus jagati head ja paremat.
Peale selle ,et oli vedanud ,sain ka väikse tuuri osaliseks. Tuuril ,siis tehti lähemalt juttu ja erinevatest liikidest ja probleem krokodilidest. Probleem krokodil on siis krokodil ,kes on reaalselt kellegile peavalu teinud. Rünnanud inimesi või tapnud loomi. Siin riigis on tavaks lihtsalt probleem krokodil maha lasta, kuid just see park on päästnud need krokodilid kindlast maha laskmisest. Pakkudes neile siin peavarju ja võtnud oma hoole alla. Oli kohati suht naljakas ,et leidub krokodilide nö. vanglaid.
Praegu kui seda teksti kirjutan vedelen auto tagaistmel ja valmistun autos magamiseks. Vihkan seda tegevust juba, igal hommikul ärgates on tunne nagu oleks neeruhaige. Kondid, luud kokkupakitud ja kägaras, kusagil istmete vahel. Igaljuhul olen Derby kesklinnas , külaliste keskuse ees ja ootan omset päeva mil avatakse külaliste keskus. Püüan viia end infoga kurssi mitte surra infonälga.
Ülla ülla , nahkhiir
No comments:
Post a Comment