Eelmise nädala keskpaiku sain kutse tulla tagasi Karijnisse. Kui olete varem lugenud esimest osa Karijini rahvuspargist, siis viitasin, et võib tulla veel värskemat kraami Karijinist. Ja just sellepärast kirjutan selle peatüki.
Nii siis leppisin Peter Westiga kokku uue teekonna läbi Karijini. Seekord tõotas retk tulla raskem ja ohtlikum. Lisaks otsustas ka Daniil seekord, et ühineks ka meiega. Selle retke salapära peitub selle privaatsuses. Täpsemalt öeldes ei olnud see retk maakera sisemusse ametlik, seetähendab ,et täiesti isoleeritud ja kättesaamatu info kolmandatele isikutele. Pete Westi sõnade järgi on see niiöelda eelproov seni keelatud kanjoni osas. Mõte peitub selles ,et pöörata tulevikus see ametlikuks tuuriks. Oli au olla osa selles eksprimendis.
Tuleb märkida ,et kanjoni osa , milles olime osa ekprimendist on hetkel suletud ja nagu mainisin ka keelatud. Kuuludes 6. Klassi riskiklassi, mis on kõrgeim riskiklass. Eelnevalt on ainult vähesed seda kanjoni osa läbinud. Nende hulka kuuluvad sertifikaatidega ronijad, kellel on selleks ametlik luba. Usun , et mina ja Daniil olime esimesed eestlased, kes on Weano Gorge keelatud osad läbi käinud. Seda kinnitab asjaolu ,et ligipääs keelatud kohtadesse on vaid vähestel.
Alustasime oma teekonda 17.juunil peale igapäevast tööpäeva. Olgu mainitud, et need on viimased päevad minule selles osariigis. Seega oli viimane hea seiklus sellel mandril koos Daniiliga. Teekond siis sama 450km, see teeb umbes 4-5 sõitu. Pole vist väga mõtetki lisada ,et teed on pikalt sirged ja väsitavad. Jõudsime Karijini südamikku, just ennem südaööd,mil oli haudvaikus pisikeses isoleeritud külas. Ilma pikema vandumiseta olime sunnitud autos magama. Temperatuurid öösel vajusid kuni külmakraadideni, nii et võis kohata akende peal jääd.
Hommiku saabudes saime Peter Westiga tema campingus kokku. Saime , siis täpselt selgust kuhu me lähme ja milliste riskidega. Kõik selge ja mõistetav, alustasime varustuse peale panemist ja vahendiste kontrollimist. Kõik eelev tehtud läksime tema tuuribussiga lähimasse punkti, kus oli võimalik sisendeda Weano Gorge.
Pisut sujuvamat jalutuskäiku muutus maastik kähku ebakindlaks ja kohati kitsaks. Vaata , mis otsast tahad seda kanjonit see on lihtsalt lummav , mida vesi võib teha, mis on jooksnud ligi 3 billionit aastat. Uskumatu ,aga vesi on võimeline pika ajajooksul ka metalli kulutama. Oli selline tunne nagu kõnniks siledaks lihvitud metallplaatide peal. Vesi ,mis seda kanjonit uuristas on täiesti joogikõlblik ja puhas. Sellele kinnitust annab vee täiesti maitsetu maitse. Vesi ülla ülla oli väga külm. Eriti kanjonis kuna talviti öösel langeb seal temperatuur alla nulli. Meid see aga ei peatanud, tuli tihti tunda kuidas keha hakkas kergelt alajahtuma. Aga nagu kohane eestlastele pole meie prantslastest suhkrupoisid. Seega hädaldamine välistatud.
Ujumist ja muidu ronimist tuli ikka kordades ette. Minnes nüüd mõned sammud edasi, päeva põhisündmuse juurde ehk nööridega alla laskumist 40meetrisest seinast. Selle retke ehk kõige ohtlikum osa, kuid sellest kõige uhkem osa. Juga, mis oli käänuline keerukas ja kohati püstloodis. Kui aus olla oli oli meile see paras proovile panek. Umbes 10 meetrit laskumist , mil hakkas joa vesi peale kallama muutus jalgealune tõsiselt libedaks. Peale tungiv vesi, vetikatest läbi imbunud seinakivid ja maakülgetõmbejõud – kuidas seda veel keerulisemaks teha? See oli veel algus , oota mil joa sängi jõuad peale 40 meetrist laskumist. Nüüd mil vesi mitu korda üle pea tuli end lahti ühendada ja ujuda teisele poole kallast. See oli alles katsumus.
Aega küll võttis ,kuid kellegil suuremaid probleeme ei tekkinud. Peale seda saime näha väga põnevaid metall luiteid ja nende vahel kasvavaid taimi , mis kasvasid selles raskes olustikus nagu seda on kanjon.
Olen veendunud, et raske on seda olustikku teieni tuua sõnadega kirjeldades. Parim oleks kindlasti ise kõik läbi teha, kuid siiski 1 pilt on parem kui tuhat sõna. Seega tegime pilte ja videosid millest saab paremini aimu millega on tegu. Oma seisukohalt võin veel lisada ,et see kanjoni tripp oli kõige parem kogemus siiani Austraalia mandril. Erilised tänud Pete Westile, kes tegi selle retke meie jaoks põnevaks ja ohutuks ,seda kõike tasuta.
Team Estonia
Video leiad parema ääre pealt.
Video leiad parema ääre pealt.
No comments:
Post a Comment