Kuna päev oli pikk ja autojuht kinni makstud, planeerisime minna vaatama Bali pühade ahvide templit. Jah, pühade ahvide tempel. Pean nüüd korraks oma sõnu sööma ja tunnistama ,et Bali saar peaaegu täiesti hinduistlik. Nami meie jaapanlanna,kes olevat Indias käinud olevat öelnud, et Bali on üsna sarnane indiaga.
Niisiis kohale jõudes nägime rahvamassi, kes läksid külastama nö. pühasid ahve. Mina ütleks nii palju ,et need pärdikud on rohkem petised ja vargad kui pühad. Muudkui ronisid ja ootasid oma järgmiseid ohvreid. Ka meiega sattusime pärdikute terrori alla. Nimelt üks pisike pärdik tõmbas Namil mütsi peast ja lasi sellega jalga. Õnneks leidus üks pisike indoneesia poiss ,kes julgelt kursitiku servapeal kõõluvalt ahvilt mütsi kätte sai. Huvitaval kombel tuli väikest julget poissi esindama tema isa, kes nõudis mütsi eest 20 000 ruupiat. See tundus ikka tõsiselt koomiline , et kas tõesti niimoodi teenivad pärdikud kohalikele raha.
Aga see selleks, koht kus pärdikud elasid oli lihtsalt lummav. Üheksakümmend kraadi püstloodis alla kursitik otse ookeanile, kus mässasid ookeani lained. See tegi tõesti kadedaks,et pärdikud sellises paradiisilikus olusikus elavad. Kuid ,mis teha ahvidel on siin riigis rohkem õigusi kui vaesuses vaevleval rahvakihil.
Püha pärdik varastatud sandaali söömas
Ja ka ei saa mööda vaadata pühadest lehmadest
No comments:
Post a Comment