Kun Ming on Yunnani regiooni pealinn. Yunnan on üks Hiina lõuna provintsidest, mis asub külgküljega vastu Myamari. Nii kahtlane ,kui see ka ei kõlaks planeerisime tulla nii kaugele , vaid selleks ,et näha riisipõlde. Tundub üsnagi tabu plaan, kuid tegelikult Hiinat külastades ilma riisipõlde külastamata oleks suur kaotus. Riis on olnud tervele Aasiale hädavajalik ,et saaks püsida niivõrd suur rahvaarv. Riis tähendab inimestele siin elu nii tänapäeval kui ennem seda.
Legendi kohaselt kui ammustel aegadel Hiinas valitses suur näljahäda leidis riis kasutust. Olevat koer lonkinud kohalikku külla, kus inimesed olid näljaküüsis. Kohalikud elanikud märkasid koera saba karvadest viljaseemneid. Nälginud talupojad võtsid seda kui taevast kingitust ja panid seemned mulda. Selgus, et seemnetest kasvas välja meile tuntud riis, mis oli väga toitev. Tänu nendele seemnetele ja sellest tulevale viljale leidis ikaldus endale ka lõpu.
Selleks ,et sinna jõuda, aga tuli võtta 20 tunnine rongireis Kun Mingi linna. Tervelt päev veeta rongis ausalt öeldes pole just lõbus. Tunne on selline nagu oleks koguaeg suur kusehäda, aina ootamas kuna saaks rongilt maha astuda. Kohale me jõudsime, tundsin nagu oleksin otsapidi Boliiviasse jõudnud. Inimesed oli tumeda nahalised ja väljanägemiselt sarnased boliivlastele. Täiesti teine õhkkond, nii täpselt ka kliima. Kliima oli jahe ,nii et tuli esimest korda Hiinas olles dressipluusi kanda. Inimesed tundusid ekstra toredad ja vägagi avatud külalistele. Kuid siiski linn tundus kuidagi võlts oma olemuselt. Linnas oli kerkimas terve leegion kõrgeid maju, mis veel ehitusjärgus. Kuid samas vaadates inimesi ja nende eluolu ei sobinud see kokku. Kergelt öeldes jättis sellise mulje nagu keset ei kusagil asuvat küla lüüakse püsti pilvelõhkuja. Inimesed justkui polnud valmis selliseks muutuseks. Sellest tulenevalt võib arvata , et Hiinas olev majandus buum ei jäta puutumata ka kõige kaugemaid riigi piirkondi.
Leidsime järjekordse hotelli, mis ausalt öeldes jättis vägagi müstiliselt kahtlase mulje. Mitte ,et halb oleks - ruumid on puhtad ja kaunid, kuid niivõrd suured ja samas tühjad. All korrusel on pisike administraatori laud, kus järgmised 25 korrust on täiesti tühjad. Kõndida suures hotellis, kus ühtegi hinge vastu ei kõnni on päris hirmutav. Ainukesed ,kes vastukõndisid olid pisikesed prussakad, keda sai jalgadega talluda.
Et riisipõldudeni jõuda tuli minna Yuanyangi. Yuanyang asub Kun Mingist 6 tunnise bussisõidu kaugusel. Jätsime suurema kraami Kun Mingi hotelli valvata , samas kõige hädavajalikuga Yuanyangi poole. Kuue tunnine bussisõit oli vägagi tseenirohke. Üle seitsme riisipõllu ja banaani puudest uppuvate mägede viis kurviline tee meid pikalt ülesmäge kuniks Yuanyangi riisipõldudeni. Pisike küla-linn ,mis asus künka otsas tuletades oma olemuselt meelde Boliivias asuvat Potosi linna.
Yuanyangi riisipõllud on tuntud mitte oma rohekate riisi orgude- ja mägede poolest, vaid peegelpildist, mis sellest välja peegeldab. Kui külastada riisipõlde õigel aastaajal ehk novembri ja märtsi vahel, avaneb võimalus näha riisipõldude asemel vee basseine. Veebasseinid pole muud ei midagi kui maha lõigatud riisipõllud. Mitmed veebasseinid omakorda moodustavad astmiktrepi, mis tekitavad maagilise kaja taeva laotusest.
Igaljuhul olin olnud liiga rutakas ja lohakas kodutöö suhtes. Tulime nii pikamaa niivõrd kaugele, et näha seda vapustavat vaatemängu, kuid valel hooajal. Nagu eelneval mainisin, siis meie jaoks telveperioodil on kõige soodsam aeg külastada neid lõpmatuid riisipõlde. Kõik, mida me nägime oli tihe udu ning kohevalt kollakad rohelised riisipõllud, millel lõppu ei näinud. Siiski vaade oli kaunis, kuid pettumus iseendas leidis aset. Oli siiski pikk ma siia tuldud ja lihtsalt riisipõlde näha võib ka igalpool mujal Hiinas. Siiski isegi kui oleksin aastaaega vaadanud poleks ma suuteline aastaaega muutma seda enda kasuks. Ära sai küll käidud, kuid ei saanud päris seda mida ootasime. Kui tulevik tõotab olla soodne, võtan ehk tulevikus suuna uuesti Yuanyangi riisipõldudeni.
No comments:
Post a Comment