Perthi lennujaam asus umbes 30 min kaugusel Perthi kesklinnast. Õnneks liiklesid bussid otse lennujaamast südalinna seda siis 16$ tasu eest. Linna jõudes leppisime kokku, et esimese asjana oleks tark tegu endale ajutine elamine leida, et saaks rasked kotid kuhugi maha panna. Kohe bussipeatuse kõrval meie õnneks oligi üks kohalik backbackerite hostel kuhu me ka sisse kolisime. Ühe öö eest tuli meil maksta 27$ nägu, mis on üsnagi kõrge tasu. Teadsime ,et mida varem me linnas oma asja tehtud saame seda kiiremini saame suurlinnast minema kuhugi väiksemasse kohta. Perth on ka kohalike elanike sõnul üsna kallis linn elamiseks. Mõistagi see linn meie rahakotile eriti hästi ei mõju, seega vaja kiiremas korras lahkuda Põhja poole.
Perthi elust rääkida lühiadalt ,siis korrektselt puhas, päikesepaisteline ja rahvarohke linn, mis siis on ümbritsetud
palmidest kõrgete ärihooneteni. Keskpäeval linnas liikudes võis alati näha väga põnevaid etteasteid tänavaesinejatelt - lauljatest zonglöörijateni. Ideaalne linn ühele linna gurule.
Rääkides hostelist siis kohe alguses pakuti meile kas tahame 6 kohalisse tuppa 27$ või 16 kohalisse 24$ tuppa seda siis 3$ erinevusega. Tahtsime pisut rohkem privaatsust ja valisime kallima variandi ehk 6 kohalisse tuppa. Meie toas oli siis lisaks meile 2 tüdrukut 1 poiss. Tüdrukud olid väga meeldivad ja sõbralikud. Üks neist oli prantslanna nimega Mary ja teine kanadalanna Sarah. Mary oli selline tüüpiline prantslane - väga jutukas ja ülimalt emotsionaalne. Kohati oli väga naljakas kuulata tema prantsuse aktsenti. Hiljem liitus meiega prohvet nimega Dan kes oli pärit Inglismaalt. Prohvet siis sellepärast et Dan tuli just Port Hedlanist, koht kuhu meie oma sammud tahtsime seada. Dani sõnul Port Hedlandis on kyll palju tööd , kyll aga rasketes tingimustes ning ka nõutakse kvalifikatsiooni. Ta soovitas meil proovida liikuda rohkem Põhja. Linna nimega Broome ja proovida tööd pärlifarmis, kuna seal ei nõuta kvalifikatsiooni ja on elu head tingimused. Sellegipoolest me liigume Põhja poole ja mõlemad linnad jääva meie teele.
Meie ülesanne Perthis oli siis sõidetav auto osta ja TFN number vormistada(nö. maksuameti number). Otsisime kohalikest ajalehetedest, internetist ning ka kohalikest hostelitest müügikuulutusi. Raskeks tegi see et Perth on üsna suur ja tundmatu linn. Seega pidi auto müüja meid ise üles otsima. Terve pika päeva helistamisi ja kokkuleppimisi kandis lõpuks raske töö vilja ja leidsime sobiva auto. Ostsime Toyota Corolla 1995 1.8 automaat käigukastiga. Meie nelja rattaline sõber maksis meile 1800$. Kauplesime hinda ligi 200$ alla. Üsnagi harjumatu tundus tõsiasi et siin pool maakera liiklus liigub vastupidi suunas. Suudsime mõned liiklus ohtlikud olukorrad tekitada, aga kusagilt tuleb ju alustada.
Auto olemas ja paberimajandus korras olime valmis hostleist jalga laskma. Olime Perthis kokku kaks ööd. See oli 29. märts mil lahkusime Perthist kaugele põhjapoole. Port Hedland ootas meid ligi 2000km kaugusel.
No comments:
Post a Comment